09.12.2014

Varahommikul kogunes [[Coreper]], et kviteerida eile triloogil saavutatud eelarvekokkulepe. Üldiselt saadi nõustuda. Mõne sammaldunud netomaksja “pole veel päris see, mis me oleksime tahtnud” oli kodustel, mitte EL eelarve põhjustel öeldud. Numbrite osas pole tulemus halb. Erakorraliste kulude varu kasutatakse kuhjunud arvete maksmiseks 3,2 miljardi ulatuses. [[COM]] ja [[EP]] nõudsid alguses 4 miljardit, netomaksjad tahtsid 0 (loe: null) eurot. Ühtekuuluvusfondi maksetele lisati viimasel hetkel veel 100 miljonit. Aga see esimene uue [[MFF]] aegne eelarveprotsess näitas, kui raske uue eelarveraamistikuga töötada on, mitu “saba” jäi ka [[LV]] eesistujale ja hea tunne pole õieti kellelgi. Peabki pisut mõtlema ja samameelsetega (selgema vaatega [[ÜKP]] sõbrad ja veel mõni) arutama, kuidas seda eelarveprotsessi pisutki mõistlikumaks teha. Või siis tuleb tõesti hakata 2016ndaks [[EP]]le lubatud ja [[NK]] poolt täiesti formaalse harjutusena võetud [[MFF]] ülevaatust tõsiselt võtma, selleks sisuliselt valmistuma.

Järgnenud [[ECOFIN]] oli arutatavate eelnõude poolt suhteliselt kergem. [[SRF]] sissemakse asi läks suurte [[LR]] ilmsel eelneval leppel paraku läbi nii, et keegi ei jõudnud midagi öeldagi. Kahju, [[EE]] pankade jaoks tähendab see kavandatust suuremat sissemakset. 2 tundi peeti lauaringi nn Junckeri 315-miljardi plaani üle. Midagi uut ja üllatavat ei kuulnud ka rahandusministritelt. Kes rõhutas rohkem investeeringute vajadust, kes kaasas käivat ärikeskkonna parandamist, kes struktuurseid reforme. Ühesõnaga, pakett tuleb vastu võtta ja töösse panna, eks siis näeb. Seda (vastuvõtmist, mitte veel nägemist) riigipead ja valitsusjuhid 18.-19.12 [[ÜK]]l teevadki.

Rahandusministrite hommikusöögil puududati ka Ukraina täiendavat rahavajadust lähemal 2 aastal, mida näiteks [[IMF]] hindab 15 miljardi dollari peale. Selge, et põhiroll selle katmisel peab olema [[IMF]]il, aga ka muude rahvusvaheliste institutsioonide, EL [[LR]] ning kolmandate riikide panust oodatatakse. Muidugi peab vastu hakkama tulema reaalseid reforme Kiievist. Aga kurb ja ettevaatamatu oleks, kui me (ükskõik kes Läänes) arvakski praegu, et Ukraina majandus kukubki varsti kokku ja kõik teised – EL, USA, kolmandad riigid, rahvusvahelised finantsinstitutsioonid ja Venemaa – peavad jõud ühendama ja Ukrainat vägisi päästma tõttama. Ukraina rahvas on viimase aasta jooksul näidanud palju tugevamat tahet ja küpsust, kui väljastpoolt arvatakse. Loodan, et suudame ära hoida EL-poolse palve Moskvale koos ukrainlastele appi minna, see oleks piinlik ja ebaadekvaatne.