09.10.2016

Maineka mõttekoja Bruegeli juhataja Wolff on vast parimini refereerinud UK peaministri May 05.10 peetud kõne tähendust EL-ile. Ühe sõnaga: nn pehmet Brexitit ei tule.

Kui May ütleb, et UKst saab taas suveräänne riik, mis võtab ise vastu oma seadusi ega alluta end mingile riikideülesele jurisdiktsioonile ega institutsioonidele, siis tähendab see praktikas, et EL siseturule jäämist loota pole. Ühisturu toimimiseks nimelt on igal juhul vaja ühiseid poliitikaid, standardeid, reegleid ja ka nende järgimise kontrollijaid (EL-is selles rollis COM) ja rikkujate karistajaid (Euroopa kohus). Riik, kes end selle korralduse alla ei painuta, ei saa ka turul osaleda.

See jätaks EL ja UK tulevikusuhte aluseks vabakaubanduslepingu. Need ei hõlma aga suurt osa teenuste sektorist, kus UK (finantsteenused, City of London) eriti tugev. UK ekspordist läheb EL-i pea 48%, samas ei ole UK osakaal ühegi EL LR puhul üle 14%. See tähendab, et kes on läbirääkimistel tugevamas positsioonis? Ja sedalaadi läbirääkimised kestavad aastaid – nii pole ka heatahtliku EL27 puhul kindel, et kokkulepe kiiresti sünniks.

May poolt pakutud seadus, millega kogu EL õigus võetakse UK õigusse üle ja hakatakse siis suveräänselt otsustama, milline osa tühistada, tähendab samas, et seni kehtib EL õigus, mida UK peab täpselt järgima. Kasvõi selleks, et mitte tekitada õiguslikke katkestusi, et osata hinnata seaduse tegelikku toimet. Mis teeb suveräänsusest üpris illusoorse, lõpetab Wolff.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga