09.-10.03.2017

Eile hommikul koos peaminister Ratasega [[EP]] presidendi Tajani ja [[EPP]] fraktsiooniesimehe Weberi juures. Sõbralikud vestlused. Tajani kinnitas, et [[EP]] poolt peaks küll saama (tehniliste võimaluste mõttes) mõne seaduseelnõu [[EE]] eesistumise jooksul allkirjastatud (vt Gondori kroonika 08.03.2017). Hea. Tajani stiil erineb ta särtsaka eelkäija Schulzi omast, kinnitas ka hiljem [[ÜK]]l, et ta on parlamendi spiiker, mitte selle peaminister. Eriti Weber pani taas südamele vastuvõetud otsuste elluviimist [[LR]] poolt. Ja oli mures EL nähtavuse pärast oma kodanike silmis, mh nägi EL kaitsekoostöö tugevdamist ka selles võtmes.

[[ÜK]] juhatas alguses, eesistuja valimise ajal, eesistuja [[MT]] peaminister Muscat. [[PL]] soovis oma alternatiivkandidaadi Saryus-Wolski ärakuulamist. See aga nii ei käi, Euroopa esifiguuri kohale ei korraldata konkursse ja nagunii ei valiks riigijuhid oma etteotsa kedagi, kes ise pole valitsust juhtinud ja nendega sama laua taga soola söönud. Tuligi hääletada, ja kõik peale [[PL]] toetasid senist eesistujat Tuski. Ebameeldiv pretsedent muidugi, kuigi samal ajal räägitakse-kahetsetakse Brüsselis palju seda, kui halb on, et aeg-ajalt satub kogu unioon mõne [[LR]] sisepoliitika pantvangiks. Meenutan, et 2014 sai ka Juncker [[COM]] presidendiks hääletusega, toona oli vastu 2 [[LR]]. Muidugi on selge, et nüüd on EL juhtidelt vaja erilist diplomaatilisust ja suhete uut ehitamist haavatud [[PL]]ga. EL-is on kellegi mahahääletamine alati viimane võimalus, ja kuna tegu oma kodanikuga, on olukord veel eriti delikaatne. Tusk ise andis pressikonverentsil küsimusele: kuidas te edaspidi [[PL]] valitsusega suhtlete? vastuse: poola keeles.

[[PL]] avaldas oma kahetsust, et ühest [[LR]]st on niimoodi üle sõidetud ja otsustas panna veto [[ÜK]] järeldustele – need vajavad nimelt ühehäälset heakskiitu. Nii sündisidki [[ÜK]] järelduste asemel [[ÜK]] eesistuja järeldused, mida [[PL]] siis nimetas “mittesiduvaks”. [[EE]]le ja kogu Kesk- ja Ida-Euroopale on need arengud ekstra murettekitavad. [[PL]] on ainus piirkonna riik, kel potentsiaali juhtrolli täitmiseks. Mida tugevam on [[PL]] rahvusvaheline positsioon, seda paremini saab ta seda rolli täita.

Järelduste sisu polnud iseenesest väga vastuoluline. Rändeteemal oli arutuse all välismõõde, kus mitmelt poolt avaldati muret Türgi rändeleppe püsimise, pigem küll Türgi poliitilise olukorra üle üldiselt. Mitte et Liibüas üldse väga olukorda oleks. Rände sisemõõde koos väga vastuolulise asüülitaotluste menetlemise määruse reformiga, kus [[LR]] vaheline solidaarsus tugeva küsimärgi all, tuleb 22.-23.06 [[ÜK]]l – kui selleks ajaks kokkulepet pole, tõotab see väga keerulist tippkohtumist.

Majandus kasvab üle aastate, deflatsioonist on jagu saadud, tööpuudus väheneb, majandususalduse näitajad paranevad. Nagu ikka, püüdsid mõned [[LR]]d saada sisse veel mingeid oma asju, [[EE]] näiteks andmete vaba liikumist; ja [[COM]]lt küsiti ka Nord Stream 2 gaasijuhtme vastavuse kohta EL energialiidu eesmärkidele. Aga üldiselt üsna üksmeelne toon, mis taastärganud majanduskasvu taustal ju ka arusaadav.

EL kaitse alal kviteeriti senitehtu, kuid ka sellel alal tuleb tõsisem tibude lugemine juunis. Lääne-Balkani arutelu, esimese 9 aasta jooksul, peamine väärtus oli selle toimumisel. Järelduste teksti tugevdati mõnevõrra. Aga sõna “laienemine” kasutada ei lubatud – mõnes  vanemas [[LR]]s on valimised tulemas. Kurb, kuna laienemispoliitika, ükskõik kui aeglaselt see ka edeneb, on EL ametlik, ühiselt heaks kiidetud poliitika. Eksisteeriv ja seega ju ka mainimiskõlbulik nähtus, või mis?

Teise päeva hommikul, mitteametlikule arutelule EL tuleviku üle 27-ses formaadis ilmus [[PL]] peaminister välja väikese hilinemisega, nii et mõni juba hakkas mõtlema, et… Ilmus aga küll ja osales ka konstruktiivselt arutelus. Riigijuhtide laual oli teemapaber, mis nagunii lekkinuna võib leida viitamist ka siin. Arutelu eesmärk oli selle põhjal valmistada ette 25.03 Rooma deklaratsiooni ning ta käis asjalikult, ilma suuremate erimeelsusteta. Muidugi tuletasid mõned kollegidele meelde, et sotsiaalküsimused on tegelikult [[LR]] pädevuses; et globaliseerumine on miski, mida peame tervitama, mitte vaid rääkima selle varjukülgedest; et välispoliitika algab naabrusest ja seal on EL-i vaates asjad halvasti. Küllap muutub paber nimetatud punktides ka kuigivõrd. Enamasti mainiti ära ka mitmekiiruseline Euroopa, seda võtmes, et aluslepinguid ei ole vaja muuta ja ei-ei-ei, ikka peavad kõik võimalikud koostöövormid kõigi soovijate jaoks avatuks jääma. Seda ka nende [[LR]] juhtide poolt (või isegi seda enam) kes viimasel ajal on kohati ilma piisava nüansseerituseta (või on neid ilma piisava nüansseerituseta tsiteeritud) lehvitanud mitmekiiruselise Euroopa lippu. Mis tuletab taas meelde, kui lihtne on löövat lauset välja lasta – ja pärast saad seletada nii et luu paistab.