09.03.2013

Kasinus, eelarve ja tööjõukulude kokkutõmbamine ei saa päriselt populaarne olla õieti kuskil. Päris paljud akadeemilisemad majandusteadlased ja majandusajakirjanikud on praegust Euroopa kasinuselainet algusest peale ka sisulises mõttes kritiseerinud, väites, et riiklike investeeringute ning palkade kärpimine vähendab inimeste  ostujõudu ja  sisetarbimist, mis omakorda halvendab kogu majanduse olukorda. Iseenesest on muidugi õige, et riik (ja inimene) peaks heal ajal säästma, et siis kehval ajal neid sääste kasutada. Seda luksust on tänases Euroopas küll vähestel ja nii tulebki kriisiajal püksirihma pingutada. Kuid kas sel poliitiliselt väga kõrge hinnaga pingutusel on ka tulemust?

Maineka Bruegheli mõttekoja juhataja Jean Pisani-Ferry näitab ajalehe European Voice viimases numbris, et kriisiriikide GR, PT, ES, IE väline konkurentsivõime on kasinuspoliitika tagajärjel tugevasti paranenud. Eksport kasvab, jooksevkonto on pööratud positiivseks. Mis aga mujal peale IE ei ole toimunud, on hindade langus. Firmad ja ettevõtlusalad, kes vähegi saavad, püüavad pigem hoida oma privilegeeritud positsioone, vältida konkurentsi. Kärbitud palgad ja püsivad hinnad raskendavad inimeste elujärge ja vähendavad tarbimist veelgi. Küsimus ongi, kui kaua kodanikud seda demokraatia timgimustes taluvad?

Selles taustal on õpetlik lugeda, kuidas Varssavis asuva Poola Rahvusvahelise poliitika instituudi teadur Kinga Dudzinska kirjutab Balti riikide kriisihaldusest. Mis teadagi oli üks jätkuvas turu-usus tehtud suhteliselt ühene kasinusharjutus. Ehkki huvitav on lugeda ka kolme riigi erinevustest. Meie õnneks läks harjutus hästi, majanduskasv taastus ja ka inimesed on suhteliselt rahulikud. Isegi usk EL-i säilis. Meie pool kasinus igatahes töötab.

1 thought on “09.03.2013

  1. Lugesin hiljuti, et keegiTsehhi majandusteadlane vóttis praeguse kriisi naljatlevalt – filosoofiliselt kokku järgmiselt: “Inimesed ostavad ebavajalikke asju raha eest, mida neil ei ole.” Selge on, et Eesti ei kasutanud kriisi vajalikul ja vóimalikul määral ära. Muidugi vóib väita, et lihtne öelda, ent miks mitte inimeste hoiused “tööle panna?” Teiseks ootavd sotsiaalselt palavad päevad Euroopat ees, arvan.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga