08.03.2017

Rida kohtumisi EPs. Kõigepealt lõuna kunagise kolleegi Gahleriga, kes 1990ndatel kureeris DE Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) välisosakonnas suhteid Ida-Euroopa sõsarparteidega. EPl kui kõige integratsioonimeelsemal EL-institutsioonil on praegu eriline roll EL vaimu, atmosfääri ja ka suuna hoidmisel. Gahler on koos Paetiga üks EL kaitsekoostöö raportööridest ja andis põhjaliku ülevaate nii arengutest ses vallas kui ka kasust, mida kõik LR, ka suurimad, EL sõjaliste operatsioonide ühisrahastamisest võiksid saada – rahastusmehhanismi ülevaatus jääb just EE eesistumise aega.

EP ühe mõjukama organi, komiteeesimeeste konverentsi (Conference of Committee Chairs, CCC) president Wikström andis väärtuslikke näpunäiteid EE prioriteetide esitlemiseks konverentsile – see on 13.06 minu ülesandeks. Lisaks on Wikström asüülitaotluste menetlemise ehk Dublini määruse ülevaatuse raportöör. Tema tahaks palju ühtlustatumat ja automaatsemat taotlejate ümberjagamise süsteemi kui NK poolel võimalik on – seal liigume praegu väga väikeste sammudega ja liiga suur pole ka lootus, et MT oma eesistumise ajal LR vahel kokkuleppele jõuaks. Ehkki meie toetame neid selles muidugi  igati.

Tööstuse, energeetika ja teadusuuringute komitee (ITRE) esimehe Buzekiga jõudsime kiiresti ühisele seisukohale, et tema komitee ja EE eesistumise prioriteedid langevad täielikult kokku. Kõik digituru eelnõud kuuluvad selle komitee alla, ja need on teadagi meie eriline huvi. Endise EP presidendina oli Buzek ka väga huvitatud ja toetav meie idee suhtes allkirjastada (kaasotsustusmenetluse seadusandliku protsessi viimane akt enne Euroopa Liidu Teatajas avaldmist) vähemalt mõned eelnõud digitaalselt. See, tegelikult ka, oleks vast midagi. Energialiidu eelnõusid on palju ja kõik, mis puudutab energeetikat, on LR vahel alati väga keeruline, nii suur raha on mängus, ja selles vallas on ka MEPide rahvuslik kuuluvus olulisem kui mõnede muude küsimuste puhul.

Rahvusvahelise kaubanduse komisjoni (INTA) esimehele Langele vandusin EE jätkuvat põhimõttekindlat toetust kõigi kaubanduslepingute menetlemisel. Vabakaubanduse toetamine on üks küsimus, kus meie poliitika on tõesti ideoloogiline – oleme ise alates 1990ndate algusest peale avatud kaubandusrežiimist niipalju võitnud. Teadagi on praegu kaubandusele rasked ajad, globaliseerumise taandumise ajastul ei kehti enam aastakümnete üldine arusaam, et vabakaubandusest võidavad kõik, ka tehasetöölised, kelle töökohad odavamatesse maadesse üle viiakse. Nagu olen varemgi kirjutanud, USA uue administratsiooni hoiakud võivad avada EL jaoks paradoksaalsel kombel uusi võimalusi – riigid nagu Jaapan, Uus-Meremaa, Mehhiko on varasemast enam huvitatud EL-iga kaubanduslepet sõlmima.

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komitee (LIBE) on enim eelnõusid menetlev EP komitee. Ka minu nimekirjas (meie eesistumise vaatega) sisaldus üle tosina eelnõu. Kuna aga LIBE esimees Moraes kohtub märtsi lõpus nii EE sise- kui ka justiitsministriga, siis rääkisime peamiselt tema kui UKst valitud MEPiga peamiselt mu “portfelli” teisest suurest teemast, Brexitist. Ja kas ma peangi lisama, et Brexit tuli tegelikult jutuks igal viimasel kui kohtumisel? EP seab end läbirääkimisteks ja lõplikuks seisukohavõtuks (just EP peab EL27 poolt lahkumislepingu heaks kiitma) tõhusalt ja põhjalikult.

Päeva lõpetas alalise esindaja Taela antud õhtusöök peaminister Ratasele ja 4 EE MEPile. Kodused asjad, muidugi, ja ohtralt sõbralikke näpunäiteid eesistumise ajamiseks  EPs.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga