07.07.2015

Erakorralisele euroala ÜKle eelnes veel rahandusministrite eurorühm, kus kohal GR uus rahandusminister, kelle toon eelkäija omast palju mahedam, aga konkreetseid ettepanekuid lauale panna polnud. No ega saanudki olla, sest tema peaminister Tsipras pidi ju õhtul kolleegidele ise show’d tegema. Paraku – ja seda peabki pidama tänase päeva peamiseks tulemuseks – Tsipraselgi polnud mingeid konkreetseid reformiettepanekuid (aga erinevalt kardetust polnud ta toon ka triumfeeriv). Vaid jutt sellest, millised on GR täiendavad rahavajadused ja kinnitus igakülgsest koostööst – jutt, mida on ka varem palju kuuldud. Rahavajadus ESMist 2-3 aastaks, ja kohe vaja sildfinantseerimist, et akuutset vajadust katta. Ja loomulikult küsis võlaleevendust, tõsi, suhteliselt tasasel toonil.

Teiste riigijuhtide reaktsioon oli üpris ettearvatav. Pettumust sellest, et 10 päeva tagasi istuti koos, arutati samu asju ja Tsipras ei rääkinud sõnagi oma referendumiplaanist, väljendasid mitmed. Peaaegu kõik ütlesid, et ei mingit sildfinantseeringut enne kui nn päris programm kokku lepitud. Väga paljud, sh  EE, ütlesid, et võlasumma vähendamine on täiesti välistatud. Tuletati meelde demokraatia eksisteerimist ka muudes LRdes. Toon oli kaunis kibe ja usaldus selle GR valitsuse vastu ei taastu  kiiresti, kui nii diplomaatiliselt väljenduda.

ÜK eesistuja Tusk võttis arutelu kokku nii, et mängus on enam kui vaid ühes LRs kasutatav valuuta. GR väljakukkumisel euroalast ja EL-ist oleksid väga tõsised geopoliitilised tagajärjed. Aga see ei tähenda, et ollakse valmis neile kõiges järele andma. GR peab esitama oma konkreetsed reformiplaanid 09.07-ks institutsioonidele (endise nimega troika) hindamiseks ja 11.07 arutab eurorühm. 12.07 tuleb jälle kokku ÜK, alguses euroala ja pärast täisformaadis.

Miks see protsess nii raske on? Miks niimoodi partnerite usaldust petnud ja ikka veel mitte päris koostööaltile LRle ei öelda lihtsalt, et kuulge, hakake astuma? Esiteks sellepärast, et EL on džentelmenide klubi, kus selliste terminite kasutamine pea välistatud. Teiseks sellepärast, et Euroopa integratsioonis pole 60 aasta jooksul tehtud ühtki sammu tagasi ja ühe LR väljakukkumine euroalast oleks tohutu mainekaotus ja ka hoop EL moraalile. Nii et viimase võimaluseni räägitakse veel läbi. Aga praegu hakkab GR aeg otsa saama. Nende pangandussüsteemi (pangad kinni nagunii) eluspüsimine ripub juuksekarva otsas, 20.07-ks tuleb EKPle järjekordne laenumakse tagasi maksta ja kui seda ei toimu, peab keskpank kohe oma toetuse katkestama.

Lisaks. EL-is on ükskõik kui raskete küsimustel käsitlemisel alati saadud lähtuda kindlusest, et lõpuks ratsionaalne kaalutlus võidab, lõpuks tahavad kõik osapooled ikkagi kuidagi kokkuleppele saada. Praeguse GR valitsuse puhul hakkab see kindlus kaduma. Pärast seda referendumiasja ei saa enam olla täiesti kindel, et Tsiprase valitsus teeb kõik, et oma riik euroalasse püsima jääks. Meelega või kogemata siis. Seepärast ei tasu imestada, kui lähipäevil hakkab nii COM kui eurorühma poolt tulema sõnumeid plaani B ettevalmistustest. See on osalt surveavaldamine, aga ainult osalt. Asi on päris tõsine.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga