06.12.2012

Eile õhtul, päev enne lubatud aega, jagati välja nn Van Rompuy raport, mis enne 12.-13.12 ÜK enam ei muutu. Autoreid tuleb tunnustada kiiruse eest, näiteks vähemalt üks hea mõte eilsest Coreper-ist oli kohe ka teksti jõudnud – ettepanek rääkida Euroopa sotsiaalmudeli asemel mudelitest mitmuses. Inglise keeles vaid ühe tähe lisamine, kuid vaidlemise vaeva kuipalju vähem! Sest kes ikkagi ütleb, milline see õige sotsiaalmudel ikkagi on? Tekstis endas suuri üllatusi polnud. Pangandusliidu järgmised sammud on kirjeldatud senisest meeldivalt detailseimana. Rida LR, nende hulgas ka meie, oleme hulk aega sellele vajadusele tähelepanu juhtinud. Lihtne põhjendus – kui ühtne pangandusjärelevalve avastab midagi tõsist, siis peavad ju olema ka mehhanismid ja vahendid olukorra lahendamiseks. Kirjas on ka, et pankade päästmisel peavad pearaskust kandma osanikud ja laenuandjad, mitte hoiustajad ega valitsus.

Erinevalt COM-ist – ja ka EE eelistusest – pakub Van Rompuy reformilepinguid kohustuslikuna kõigile euroala LR, mitte ainult neile, kelle suhtes algatatud makromajanduslike tasakaalustamatuste protseduur. Lepingud peavad siiski põhinema soovitustel, mida määrab kindlaks Euroopa semester, selles mõttes pole suurt vahet. Tekstis on ka tore lause, mis ütleb, et tõsised majandusolukorra muutused või poliitilised muudatused (nagu näiteks valitsusevahetus) võivad viia uute läbirääkimisteni lepingu üle – seega on Euroopa soovitused LR valitsuse jaoks osaks igapäevasest tegutsemisraamistikust. Nagu kogu EL liikmesus ju nagunii on. Peamine probleem on selles, et neid lepinguid käsitlevad LR enda karistamisena, vähenalt suveräänsuse ahendamisena. Seepärast siis kavandataksegi rahalisi stiimuleid lepingute täitmise eest. Kust see raha tuleb, on, ja vist kuni 2014. aastani, jääbki ebaselgeks. Küllap soovib Van Rompuy oma meeskonnaga kuulda EP valimiskampaanias nende teemade kohta arvamusi ja ehk saada kaudselt ka mandaati edasisteks uuendusteks alates 2015.

Kolm üksikmärkust veel: Selgelt nähakse ette olemasolevate valitsustevaheliste aktide nagu fiskaallepe integreerimine EL õigustikku, teiseks öeldakse, et et riigivõla mutualiseerimist ei tule, no ei tule ja kolmandaks on märkimisväärselt õhuke demokraatliku legitiimsuse ja kontrolli osa.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga