06.03.2015

Andsin lõuna COM laienemis- ja naabruspoliitika peadirektorile Danielssonile ja paarile kolleegile. Teemaks ENP käimasolev ülevaatus, kus praegu veel küsimusi palju rohkem kui vastuseid. See poliitika loodi 2000ndate alguses, siis, kui meie hakkasime liikmeks saama ja järgmistele naabrite ringile tuli midagi pakkuda. Balkanile pakuti liikmesusperspektiivi, ülejäänutele naabruspoliitikat. See taandub aga paraku kõlavatest jutupunktidest hoolimata naabrite lihtsale küsimusele: Olgu, saame aru, et liikmesust te praegu ei saa anda, kui palju EL 4 vabadusest olete siis valmis meile andma? Kui vaadata Gruusia, Moldova, Ukrainaga allkirjastatud kaubandusleppeid, siis tegelikult päris palju. Nõudes küll kõvasti vastu, oma kaubanduslepingu täielikuks rakendamiseks peab Ukraina üle võtma ja rakendama 368 EL õigusakti, mis pole pehmelt öeldes naljaasi.

ENP probleemid võib lühidalt kokku võtta nii: EL ei soovi rakendada oma tugevaimat välispoliitikainstrumenti ehk liikmesusperspektiivi (täpsemalt, sellega kaasnevat transformeerivat jõudu). Ja ka selles, mida EL teeb, oleme tihti tehnokraatlikud, kohmakad, õpetame teisi. Naabrid ei panusta seetõttu niipalju kui võiks; ja siit tuleb üks teatav pertseptsioonide nõiaring. Tegelikult muidugi ei tööta ka laienemispoliitika enam nii edukalt kui varem, näiteks Bosnias või ametlikult pika nimega Makedoonias. Edasi, on küsitav, kas nii erinev politika, mida EL ajab, ütleme, Iisraeli, Moldova ja Alžeeriaga, saab üldse kanda sama nimetust? Siinkohal usun, et EL parima praktika järgi ei saa ühtki asja ega ilusat nimetust laualt maha, nii et jääb loota töötada üha diferentseeritumate sammudega iga naabriga suheldes, kuid üldnimetus ENP siiski jääb. Võimalik, et riike grupeeritakse senise Ida- ja Lõunapartnerite asemel näiteks ambitsioonikamateks riikideks, väärtusprobleemidega (meie poolt vaadates) riikideks ja mittetomivateks riikideks. Last not least – viimastel aastatel on EL naabrusesse “naasnud” geopoliitika, Venemaa mitte ainult et ei soovi ise ENPis osaleda, vaid on valmis seal osalevaid riike selles jõuga takistama. Julgeolekumõõde on seni kõige vähem läbi mõeldud osa ENP ülevaatusest; ja samas küsimus, mida naabrid inimeste liikumisvabaduse kõrval kõige rohkem küsivad.

Mis edasi? COM ja EEAS käivad nii LRdes kui naaberriikides ideid tutvustamas ja saamas. Juulis valmib uuendatava poliitika teatise tekst, septembris arutavad seda mitteametlikul FACil põhjalikult välisministrid ja seejärel oktoobris-novembris vastuvõtmine. Vahepeal on aega ja võimalusi küll seda protsessi mõjutada, kui on ideid ja pealehakkamist.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga