05.10.2014

Uue COM ootuses sõnastavad kõikvõimalikud mõttekojad ja -targad ootusi ja soovitusi sellele. Välissuhete alalt soovitan lugeda kokkuvõtlikku soovitustepaberit mõttekojalt CEPS. Olukord on selline, et kunagise “sõprade ringi” asemel on EL ümbritsetud kriisipiirkondadest ja geopoliitiline olukord hapram kui viimastel aastakümnetel harjunud ollakse. Analüüs seab uuele CFSP kõrgele esindajale 4 prioriteeti ja ühe, COM sisemist töökorraldust puudutava soovi.

Esiteks, lihtsustada otsuste tegemist LR vahel, ehk siis EL NKs. Ükski CFSP otsus ei sünni ilma LR ühehäälse nõusolekuta. Autor märgib õigesti, et ühtse välispoliitika tugevdamise teel ongi seni seisnud mõne (suurema) LR soovimatus. Samuti kujutavad kõik ühehäälsed otsused endast alati madalaima ühisnimetaja leidmiseks (kõvasti) lahjendatud kompromissi. Selle muutmiseks pakutakse, et kõrge esindaja võiks veenda NK võtma otsuseid kvalifitseeritud häälteenamusega (NK võib sellekohase otsuse ühehäälselt teha) nendel teemadel, mis on unioonile strateegiliselt tähtsad ja mille kohta on olemas ÜK poliitiline otsus. Samuti veenma üksikuid LR paremini eristama nende jaoks eluliselt tähtsaid ja mitte-nii-eluliselt-tähtsaid, ent kogu EL-ile siiski strateegilisi küsimusi. Mul ses suhtes suurt optimismi pole, sest kui küsimus su riigi jaoks juba nii tähtis, et kaalud vastu hääletamist, on raske kodus selgitada, et otsustasime hoopis lasta ennast maha hääletada. Aga mine tea, võib-olla see aeg-ajalt mõne LR jaoks avab viisaka võimaluse nägu säilitada.

Teiseks, muuta EEAS ühtseks, sihikindlaks organisatsiooniks. Viies selleks ellu EEAS ülevaatuse soovitused (vt näit. Gondori kroonika 17.12.2013) ja kasutada oma kohustust teha 2015 lõpuks uued ettepanekud selleks, et EL diplomaatilist teenistust veelgi tugevdada. Siin on võtmeküsimuseks uue kõrge esindaja juhtimisoskused ja -tarkus, priorriseerimissuutlikkus (see on oluline kõigi punktide all, siin aga eriti). Ka parim välispoliitika professionaal ei pruugi olla liiga hea mänedžer, uue juhi Mogherini võimeid hakkame peagi nägema. Senist kõrget esindajat Ashtonit on näitks kritiseeritud selle eest, et ta kohtub kõigi EL delegatsioonijuhtide konkurssidel lõppvooru saanud kandidaatidega – on see vajalik, päris kõigi puhul? Jne.

Kolmandaks, põhjalik ülevaatus EL poliitikast oma naabruses (nii laienemispoliitika kui ENP). Kahepoolsed probleemid pidurdavad juba hulk aega laienemist, ja uus kõrge esindaja peab koos uue laienemise ja naabruspoliitika volinikuga leidma viise nende lahendamiseks.See pole – jälle – üldse lihtne. Türgi teel seisab Küprose küsimus, ametlikult pika nimega Makedoonial nimeküsimus GRga ja naginad BGga. Seni ollakse just asjaomaste LR poolt oldud kaunis vastumeelsed EL-ile siin suuremat rolli andmast, COM on nähtud kui rohkem ühispoliitika (laienemine) kui iga LR erihuvide eest seisjat. Aga tegema seda peab, sest iga välispoliitika, ja selle hindamine muude poolt, algab suhetest naabritega. ENP all nõuab autor, et naaberriikidele loodaks alternatiiv liikmesusele, mis oleks piisavalt ahvatlev, siduv ja motiveeriv. Kuid kogu senine naabruspoliitika ajalugu on näidanud, et see pole lihtsalt realistlik. Veel teinegi soovitus on pisut vildakas, nimelt jäikade Ida- ja Lõunapartnerluse raamistike asemel luua paindlikumaid, kahepoolseid. Aga ENP ongi olemuselt kahepoolne poliitika. Jah, tippkohtumine on kõigile idapartneritele, aga assotsiatsioonilepingud nendega sõlmitakse igaühega eraldi ja erinevad. Üks soovitus selles plokis on aga väga hea – töötada oma naabruses rohkem koos globaalsete toimijatega. Näiteks idapartnerite puhul on USA (aga ka Kanada, Jaapani) osalus tublisti tõusnud, eriti selle aasta sündmuste tõttu. Sama ka Lähis-Idas.

Neljandaks, ESDP tugevdamine. Nii operatsioonidel, koostöös NATO-ga, kui planeerimisel, ekpertide väljapanemisel ja koduste võimekuste hoidmisel-loomisel. Majandussurutise ajal on see muidugi ekstra raske, aga ka siin tuleb tõdeda, et geopoliitika tagasitulek on mitmes LR seniseid trende, mõtlemist muutnud. 2015 juunis tuleb uus kaitseteemaline ÜK, eks selleks ajaks peab kindlasti midagi mõtlema.

Eraldi sooviks on välispoliitikaga seotud COM volinike klastri taastamine. Kunagi tegutses see aktiivsemalt, aga Barroso II koosseisu ajal hääbus täielikult. Nüüd on uus president Juncker nõudnud, et kõrge esindaja paikneks COM hoones (Ashton seni EEAS majas) ja integreeriks oma meeskonda ja oma tegevust rohkem COMga. Lisaks peaksid teised volinikud kõrget esindajat asendama, kuna ta arusaadaval ajapuudusel ei saa igal tähtsal kohtumisel osaleda. Sellele soovile on raske vastu vaielda, ka seetõttu, et ka kui EEAS teeb nn puhast välispoliitikat, on mitmed rahalised hoovad ja poliitikad, nagu arenguabi, laienemine, puhtalt COM pädevuses. Ka siin on – peale COM presidendi nõudlikkuse – võtmetähtsusega kõrge esindaja ja tema lähima meeskonna tarkus. Mogherini kabinetti igatahes on juba värvatud mõni väga pika COM staažiga ja kõrge kupuga inimene.

1 thought on “05.10.2014

  1. Poolas, Sopotis toimunud Euroopa Uute Ideede Foorumil CEPSi juht Mark Leonard tutvustas seda paberit ja palus kommentaare. Saatsin järgneva, kuigi olen teadlik MFF 2014-2020 sisulisest kokkuleppest, peaks muutunud olude valguses leidma CFSP valdkonda ressursse juurde või siis välistegevuse eelarve siseselt. ESDPd ei ole võimalik usutavalt tugevdada täiendavate ressurssideta.

    I would more concretely suggest in light of recent security challanges review of funding within “Multiannual financial framework 2014-2020” budget heading “Global Heading” where in 2014 budget CFSP represents with 314 million eur just 3,7% of 8,3 billion eur “Global Europe” budget. Some reallocations should be possible. Or more ambitiously funding of general external action should be increased to foreign track of EU as it represents just 6,1% of EUs MFF 2014-2020

    Money matters.

    I would also suggest that in page 4 in section 2 it is relevant to point out that while indeed our neigbourhood might be poor now, they may be future growth markets (draw on Poland example for Ukr) and conflicts are major instability factor depressing confidence and economic growth. Consider cost of 0,5-1% decrease of EU GDP growth due to Russian agression. Thus EU cannot for its economic sake turn its back to security, its expensive.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga