05.-06.10.2017

Rumeenias, kus eile osalesin Bukaresti foorumi paneelis Euroopa tuleviku teemal koos [[BG]] kolleegi Pavlova ja kauaaegse endise [[COM]] põllumajandusvoliniku Fischleriga. Viimane keskendus eriti rahastamisele, tulevasele [[MFF]]ile, ennustades eelarvekärbet ja raskusi suurte raha neelavate poliitikate, eriti [[ÜKP]] kokkuleppimisel. Pavlova [[BG]] eesistumise prioriteetidest – [[ÜKP]] ja laienemine, mõlemad väga keerulised teemad tänapäeva EL-is. Mina rääkisin rohkem EL tulevikuaruteludest, jälle tõusis ka kuulajate poolt küsimus mitmekiiruselisest Euroopast, mida me ei karda, isegi tunnustame. Aga eeldusel, et tihedamat koostööd tegevate [[LR]] grupid jäävad avatuks ka teistele võimalikele hiljem liituda soovijatele.

Täna kohtumised [[RO]] eesistumist (2019 I poolaasta) ettevalmistava ministri, [[GAC]]i kolleegi Negrescu ja tema meeskonnaga. Saime jagada väga praktilist kogemust ja tõdeda, et rumeenlased valmistuvad meeldivalt põhjalikult ja aegsasti. Nad teavad oma tippkohtumise aega – 30.03.2019 – ja kohta – Sibiu – vähemalt poolteist aastat ette, väike eelis võrreldes meiega.

Negrescu, president Johannise EL-nõuniku Orbani ja [[RO]] parlamendi mõlema koja EL-komisjoni esimeestega rääkisime muidugi ka sisust ja [[EE]] eesistumise seisust, lisaks saime teada [[RO]] hetkemuredest. [[RO]] on eurot mittekasutava [[LR]]na (ja muidugi ka oma elatustaseme ja geograafia pärast) mures, kas tulevane “tuumik” neist liiga kaugele ei jää. Euroga liitumise üle käib intensiivne siseriiklik debatt, kus erinevalt [[EE]] kaasusest majandusringkonnad tunduvad pigem tõrjuvad olevat. Samas, EL-poliitiliselt on liitumisvajadus üsna selge. [[RO]] pole (koos [[BG]]ga) saanud ka Schengeni liikmeks, ehkki täitsid juba 2011 tehnilised nõuded ja loomulikult see frustreerib.

Rääkisime ka kahest praegusest põletavast eelnõust, lähetatud töötajate direktiivist ja ühtse asüülisüsteemi Dublini määrusest. Mõlemas on [[RO]] küllalt reljeefsel seisukohal, aga mitte päris ääres. Kokkuleppekohta tundus mõlema üle olevat. Rändeteemal lõid rumeenlased järsult maha jutud Musta merest kui uue inimsmugeldamise marsruudist – mõni laekunud alus tekitab küll pealkirju ajakirjanduses, kuid mitte uut rändeteed. Varem on [[RO]] jõulisemalt tõstnud vajadust tegelda ka uute marsruutidega.