05.-06.06.2014

JHA Luksemburgis. Sise- ja justiitsasjade nn Stokholmi programmi tuleviku käsitlemine oli ses mõttes pisut kummaline, et arutelu aluseks oli PRES paber, mis võttis kokku COM vastavate teatiste alusel toimunud diskussioonid NK töögruppides. Protsess päädib aga juuni ÜK järeldustega, mille mustandit veel pole. Ministrid avaldasidki selle ühe halvasti varjatud pahameelt ja mõttevahetus jäi deklaratiivseks, eriti neile, kes seda juba töögruppides ja Coreperis kuulnud. Sisulisematest asjadest kembeldi solidaarsuse tähenduse üle põgenike küsimuses – kas rahalisest abist, nõust ja EL agentuuride aktsioonidest Vahemereäärsetele LRdele piisab või peab ikkagi olema ka mingi proportsionaalne põgenike vastuvõtmise kohustus? EE on seni olnud esimese seisukoha (minu maitse järgi liigagi) tugev toetaja ja eilse põhjal veel positsiooni muutma ei pea. Meeldiv oli, et inimeste vaba liikumise teema käsitlemisel oli mitu LR, sealhulgas UK, varasemast vähem emotsionaalsed ega nõudnud nii häälekalt EL-tasandi lahendusi. Õige, sest sotsiaalsüsteemi kuritarvitused, korrakaitse jne, need asjad, mis kodanikke häirivad, nendega tegelemine on pea 100%-liselt LR endi kompetentsis. Pisut paradoksaalne ongi olnud kuulda just UKd, kes alati kõige täpsemalt EL ja LR vahelist pädevustejaotust jälgib, ses asjas Brüsseli nõu ja abi järele hüüdmas.

Justiitsosas lepiti kõigepealt kokku maksejõuetusmenetluse määrus. Teoreetiliselt – või algse õilsa idee kohaselt – peaks see muutma piiriülesed maksejõuetusmenetlused lihtsamaks ja kiiremaks. Võidaksid nii võlausaldajad kui võlgnikud. Paraku läks eelnõu menetlemise käigus nii keeruliseks, et meie ekspertide hinnagul see praktikas vaevalt töötab või rakendatav on.

Andmekaitses on võimalik raporteerida esimese suure peatüki kokkuleppimisest. See puudutab rahvusvahelist andmevahetust, see tähendab, pandi paika reeglid, millele peab vastama kolmandas riigis asuv osapool selleks, et EL kodanike andmeid talle saaks esitada. See peatükk moodustab küll umbes 1/5 kogu paketi mahust, nii et mu IT kolleegi hiljutisele lausele, et tahaks kogu asja aasta lõpuks kokku leppida, vastasime siira küsimusega: Mis aasta?

Euroopa prokuröri ameti moodustamisel liigutakse tõenäoliselt tõhustatud koostöö mudeli poole. 2013 andsid LR parlamendid sellele eelnõule nn kollase kaardi, COM esitas eelnõu siiski uuesti ja nüüd edenetakse sellega isegi üllatavalt ladusalt. EE seisukohad on hästi kirjas sellest justiitsministeeriumi pressiteates.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga