04.12.2015

[[JHA]] siseministrite osa eel käisid ajalehtede õuduslood sellest, kuidas [[LU]] eesistujana ja muud [[GR]]i Schengenist välja suruvad. Tõesti, lekkinud oli ettevalmistav dokument, kus ühe võimalusena nähti ette Schengeni piirieeskirja 26nda paragrahvi ehk ühe [[LR]] suhtes ajutise peatamise rakendamist. Nagu aga olen ka kirjutanud, väljaviskamise või karistuse ähvardus on EL-is vaid vahend sundimaks asjaomast [[LR]] tegema, mis vaja. Seekord oli vaja panna [[GR]] abi vastu võtma ja tänaseks tegi ta seda kõigis  soovitud küsimustes – Frontex põhjapiirile, kiirreageerimistiimid RABIT Egeuse mere saartele ja kodanikukaitsemehhanismi käivitamine, et teised [[LR]] saaksid aidata humanitaarabiga. Seepärast kujuneski rändekriisi arutelu suhteliselt valutuks. Kõik ootavad ka 15.12 tulema pidavat [[COM]] ettepanekute paketti ja positsioneerisid end, peamiselt välispiiride kaitse tugevdamist nõudes. Üksmeelselt (peale [[GR]] ja [[IT]]) mõnati ümberpaigutamise skeemi käivitumise raskusi (seni toimunud 160 inimese liigutamine) ja selle peale pidi ka [[BE]], keda muide toetas eesistuja toolilt [[LU]], ütlema, et saate ju aru, et mingi sellise skeemi kiirkorras püsivaks muutmine ei ole ju arukas. [[DE]], kel püsimehhanismi asjas varasemast palju leebem toon, arvas, et Schengeni saatus otsustatakse aasta jooksul. [[PRES]] tuletas seepeale meelde, et 6-kuuline tähtaeg ajutisteks piirikontrollideks saab (selsamal [[DE]]l) läbi juba märtsis, seega tervet aastat ei pruugi olla. [[COM]] andis selge signaali, et kavatseb [[SE]] taotlusele anda jaatava vastuse ning siin tasub tähele panna [[PRES]] öeldut, et kui ümberpaigutamise skeemi põhimõte muutub nii, et piiririikide kõrval rakendatakse seda ka sihtriikidele, siis tähendab see, et transiidiriikides tuleb luua menetluskeskused (loe: põgenikke tuleb tee peal hakata kinni pidama). Ühesõnaga: kriisi eelmine laine on üle käinud (mitte piiririikidest, küll aga Brüsselist) ja järgmist oodatakse 15.12. Ehk saab seni pisut rahulikumalt.

Terrorismivastase võitluse raport kiideti heaks. [[EE]] kasutas juhust ja nõudis taas kord tööd kõigi sisejulgeoleku andmebaaside arendamiseks ja ristkasutuseks. Meil muidugi Tallinnas paikneva eu-LISA agentuuri tugevdamise erihuvi sellega seoses.

Tõeline saavutus oli aga kokkulepe lennureisijate andmete direktiivi üle. Lahendus oli elegantne: [[EP]]ga juba kokku lepitud teksti (vt Gondori kroonika 02.12.2015) enam muutma ei hakatud, et mitte avada uut läbirääkimiste vooru, kuid kõik 28 [[LR]] tegid deklaratsiooni, et kasutavad direktiivis sisalduvat õigust koguda ja säilitada andmeid ka EL-sisestel lendudel ja nõuavad andmeid peale lennufirmade ka reisibüroodelt ja turismifirmadelt. 3 aastat kestnud saaga on sellega läbi saamas ja see julgeolekule ülioluline asi tehtud.