04.03.2015

Poolepäevane Coreper algas LV eesistumise kombe kohaselt hommikusöögiga, teemaks EL institutsioonide vaheliste suhete hetkeseis. Väga erandlikult peeti aru ainult NK formaadis, isegi ilma alati kaasaoleva COMta. Institutsioonidevahelised suhted on selline Brüsseli siseringis tegutsejate erihuvi, mis on muidugi väga tähtis (ilma naljata), aga mis kodanikele või laiemale avalikkusele väga palju korda ei lähe. Miks tähtis? Rahvusvahelise väga keerulise masinavärgi, nagu EL seda on, sisemine tasakaal on väga peen ja habras. Seda on aastakümnete jooksul paika timmitud, nii juriidiliselt, lepingute ja muuga, kui ka praktiliselt, tugevate juhtfiguuride tegevusega. Ei ole mingi saladus, et näiteks NK, kes esindab LR demokraatlikke valitsusi, on mingite lõimumissammude suhtes leigem kui näiteks EP, kelle liikmetel küll ka demokraatlik otsemandaat, kuid kelle korporatiivne identiteet on ülimalt lõimumissõbralik. COM siis üritab teinekord laveerida, teinekord juhtrolli võtta jne, jne. Praktikas väljendab seda teemaderingi praegu küsimus, kas ja kuidas peaks NK ajama institutsioonidevahelise leppe (Interinstitutional agreement), omalaadse käitumiskoodeksi uuendamist. Kas, sellele vastasime üheselt jaatavalt, kuna senisest lepingust (2010) jäi NK välja, tegid COM ja EP omavahel ja asi sai tugevasti parlamendi poole kaldus. Praegu aga, nagu olen Gondori kroonikas varemgi kirjutanud (10.02.2015), on COM ja EP suhted väheke sassis ja NKl hea võimalus initsiatiivi näidata. Proovime siis, PRES tuleb lähiajal välja ettepanekuga, mis teemad ja kuidas täpselt NK meelest selles lepingus olema peaksid.

Istungiosas 12.-13.03 JHA ettevalmistamine. LR jaoks teadagi jätkuvalt oluline võitlus terrorismiga. EE on selles asjas oma kujutlusvõime vist ammendanud, ehk nõukogu istungiks endaks jälle suudetakse midagi tekitada? Rändevoogude kohta võtsid sõna vaid Vahemere- või lõunapoolsed LR, ja ka see pole perspektiivis hea.

Sõnavahetust tekitas COM ettepanek avalikustada teenuste kaubanduse lepingu läbirääkimiste (peavad 23 WTO liiget, sealhulgas EL) EL-poolne mandaat. See on üks väga mitme otsaga asi. Diplomaatia, rahvusvahelised läbirääkimised, ei saa ka interneti- ja vabakonnaajastul toimuda kaamerate ees, täiesti avalikult. Avalikkuse, huvigruppide nõudmine avalikkuseks (täpsemalt: kahtlus, et valitsus ajab mingit vale asja) on aga üha suurem. TTIP läbirääkimismandaadiga paraku läkski nii, et see avalikustati, EL andis seega oma läbirääkimispositsioonid vastaspoolele teada ja nõrgestas oma olukorda (möönan, et mandaadi tekst oli juba varem lekitatud). TTIPi puhul vandusid ka avalikustamise nõudjad, et sellest ei saa pretsedenti, saate ju aru, see lepingu on NII tähtis ja eriline… Nüüd siis järgmine avalikustamine laual, mis pole muidugi üllatav.  Seekord avalikustamise soovijaks COM, kes EL-poolse läbirääkijana loomulikult suure surve all. Läks päris korralikult ütlemiseks. Vastuargumendid on need, et avalikustamisega võidakse tegelikkuses saavutada hoopis läbipaistmatum olukord. Sest praktilises elus, kuskil, kuidagi ja kellegi vahel peavad tegelikud läbirääkimised ikkagi toimuma. Kui mandaat avalikustatakse, kui kaamerad peale suunatakse, siis tehakse seal natuke nägusid ja minnakse siis salaja kuskile pimedasse nurka ja räägitakse seal asjast, lekkehirmus kedagi teavitamata. Teine vastuargument on, et ainult avalikustamine ei taga veel arusaamist, see on see avalikkuse ja läbipaistvuse vahe. Mina küsisin, kas COMl on siis mingi PR-plaan, selgitused mandaadi sisu kohta, jutupunktid, mida ka LR jagada? COM noppis selle üles ja lubas tegelda. Hea seegi. Kokkuvõtteks, kobiseti kõvasti, aga lubati mandaat avalikustada. Samas pidasid kõik sõnavõtnud vajalikuks pidada selles küsimuses maha üks põhjalik, öeldi isegi, horisontaalne arutelu. Sest pretsedenti enam pudelisse tagasi ei saa, täitsa kindlasti saavad huvitatud juba praegu öelda, et kuulge, praeguse aja trend ju on, et need mandaadid on avalikud, eks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga