04.03.2013

Mõttekoja European Policy Center seminar kahepoolsetest suhetest EL laienemise kontekstis. Pole mingi saladus, et üha enam pidurdavad riikide omavahelised probleemid laienemisprotsessi, mis on uniooni sees ühehäälse otsustamise all. Nii ei lase [[GR]] juba aastaid liikuda ametlikult pika nimega Makedoonial, põhjuseks just riigi nimi, [[SI]] on blokeerinud [[HR]] protsessi omavahelise merepiiri pärast, rääkimata [[CY]] ja ka muude seatud takistustest Türgi lõimumisprotsessile. Lisaks on Balkan sedalaadi probleeme täis, veel liitumata riikide vahel. Näiteks polnud endises Jugoslaavias paika pandud merepiire. Aga seal on ka veel tõsisemaid, riikluse alustalasid puudutavaid probleeme nagu naabri nime, keele ja ka iseseisvuse mittetunnustamist. [[COM]] on vaikselt laiendanud oma tegevust selliste küsimuste lahendamisel, kuid rahvusvaheline reegel on, et vahendamiseks on alati vaja mõlema osapoole nõusolekut. [[NK]]-s [[LR]]-d üksteisele naljalt survet ei avalda – kõik on viisakad klubiliikmed ja pealegi, homme on vaja partneri toetust mingis sulle olulises asjas.

Mida siis teha? Esiteks, tunnistada endale, et Balkani probleemid tuleb lahendada EL-il, keegi teine appi ei tule, ei USA ega ÜRO. Teiseks, nendest teemadest lihtsalt peab rohkem [[NK]]-s rääkima, muidu ei teki ka positiivset sõprade survet. Kolmandaks, tuleb kasutada juba olemasolevaid, olgugi hapraid edulugusid nagu [[SI]]-[[HR]] piiriarbitraaž, [[CFSP]] kõrge esindaja juhitud Serbia-Kosovo dialoog. Neljandaks, tuleb julgustada [[COM]] nende teemadega veel rohkem tegelema, ehkki nad juba teevad seda ja see on väga poliitiliselt tuleohtlikud asjad. [[COM]] jaoks pole hullemat süüdistust kui süüdistus erapoolikuses, ühe riigi eelistamises teisele ja sellel alal on nii neetult keeruline objektiivsust säilitada ja  ka näida objektiivsena.

1 thought on “04.03.2013

  1. Kaks ääremärkust: 1)Arvan, et paljud asjad saaksid lahenduse kui Euroopa (riigid) saaksid üle Ottomani impeeriumi varjust ja kibedusest ning vótaksid Türgi klubisse.
    2) Ega vägisi armsaks ei saa. Pole ju kuigi mónus olla ühednuses ( ja mis ühendus see olekski) kui sinu arvates ebameeldivad tüübid sind seal ees ootavad. Tuletagem meelde G. Marxi ütlust, et ei taha kuuluda sinna klubisse, mis mind liikmeks vótaks. Summa summarum: iga asi vótab aega, aga muidugi , Maasikasel on óigus – tuleb ikka kardinali testamendi kohaselt läbi rääkida – alati ja igal pool, salaja ja avalikult. Muud rohtu ju pole ehk kóik muud variandid on halvemad.

Comments are closed.