03.11.2015

Hommikul uus Kanada kolleeg tutvumiskohtumisel. Prognoosib järjepidevust välispoliitikas ka valitsuse vahetuse järel, sh Ukraina kriisi (meile eriti tähtis) ja EL-Kanada uue majandusleppe üle.

Seejärel telefoniintervjuu Clingendaeli mõttekojale, uurimisteemaks koalitsioonid EL-is pärast suurt laienemist. Mainekas ja EL-asjades kogenud mõttekoda, aga ma ei saanud päriselt lahti mõttest, et püütakse paberil konstrueerida midagi, mida elus ikkagi päriselt ei esine. Vaadatakse hääletustulemusi NK formaadis ja püütakse mingeid mustreid luua – heakene küll, aga absoluutne enamus EL otsustest ei lähe kunagi hääletusele, mis aga ei tähenda, et eelnevalt poleks koalitsioone loodud ja eri seisukohtadel oldud. Väga mitu küsimust geograafiliste blokkide kohta – no on aeg-ajalt, aga ainult geograafiaga seotud küsimustes nagu energiaühendused vms. LR seisukoha määravad ikkagi ära peale geograafia veel sissetulekute tase, traditsioonid, ka ajalugu, õigussüsteem jne, ja mitte emotsioonid. Ning koalitsioonid Brüsselis muutuvad iga päev mitu korda vastavalt arutatavale teemale. Nii et olen tulemuse suhtes veidi kahtlev, aga luban, et riputan ta Gondori kroonikasse üles kui ta ilmub, ja olen esimene, kes tunnistab, kui kahtlused alusetud.

Lõuna Brüsselit külastanud sotsiaalministeeriumi tippjuhtkonnaga. See juba mitmes selline käik, tähendab, mitmes ministeerium juba teeb seda. Osalt põhjuseks eesistumise lähenemine ja osalt ka EE voliniku kabineti jätkuvalt lahke avatus. Hea. Peale olukorra EL-is ja eriti rändekriisi rääkisime ka kodustest asjadest ning kuidagi parem tunne hakkas vana kolleegi kuulates.

Õhtupoolikul EE eesistumist ettevalmistava komisjoni 20. istung. Noor juubel, mille puhul vaadati otsa eesistumise tegevuskava kolmandale versioonile. Paljud asjad on 3 aastaga selgemaks saanud, nüüd on vaja viia ettevalmistused poliitilisemale tasandile, teisisõnu: ministrite huviorbiiti; ja teiseks, hakkab lähenema faas, kus tuleb tõdeda, et plans are nothing, planning is everything ehk et tuleb lihtsalt tulistama hakata. Käisime läbi võimalike tippkohtumiste korraldamise ja jõudsime (taas kord) järeldusele, et neid on Lissaboni leppe ajastul nagunii peaaegu võimatu eesistujariigis korraldada ja meil meie ruumide ja raha juures täitsa võimatu. Võeti teadmiseks eesistumise inimeste kogumi ehk Salve nimekiri, kus 446 nime. Milles tuleb kindlasti veel ohtralt muutusi, aga ka siin tuleb ju planeerimise-koolitamisega pihta hakata.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga