03.09.2013

Päeva reljeefseim sündmus Brüsseli alles pisitasa ärgates oli meie eesistumise komisjoni istung, millel üle videosilla osalesin. Kõigepealt andis riigisekretär ülevaate valitsuse eelmise nädala kabinetinõupidamisest, millest juba kirjutanud olen. Edasi jätkati juba varem alustatud ja arusaadavalt palju kirgi tekitavat personaliteemat. Tulevaste töögruppide juhtide ametissenimetamise protseduur sai enam-vähem paika (keskse eesistumiskomisjoni ettepanek ministrile, ministri ettepanek valitsusele, kes otsuse kinnitab).  Loodetavasti ka aeg, 2016. aasta esimene pool. Esimese eesistumise lähenedes ei saa nimelt välistada, et tunnetatakse järsku vajadust inimesi mitte eelmisel, vaid lausa üle-eelmisel aastal (2016) juba Brüsselisse valmistuma tuua. LVl muide läks nii, nende esindus on praegu, aasta enne algselt kavandatut, pea 100%-lise komplekteerituse astmega, ja eeistumine “alles” 2015 I pool. Kokkulepet ei saadud aga selle üle, millise seaduse alusel inimesi Brüsselisse lähetada, (uueneva?) välisteenistuse seaduse või värskelt jõustunud avaliku teenistuse seaduse järgi. Vaidlused jätkuvad, aga peaksid olema lõppenud 2013 jooksul, siiski.

Lõpliku lahenduseta jäi ka personali tugi- ja motivatsioonipaketi arutelu. Meeskonnatundega, koolitusega, äramärkimisega rivi ees ja isegi lisapuhkusepäevadega on veel enam-vähem lihtsavõitu. Keeruline on rahaga, lisaraha maksmisega, ükskõik milline selle juriidiline nimetus ka oleks – lisatasust Brüsseli linnakoefitsiendini. Lepiti aga kokku, et lisasummad planeeritakse keskselt koos mingite äramärkimise printsiipidega, kuid konkreetsete inimeste tunnustamine toimub iga ministeeriumi enda otsusel. Mis ka iseenesest õige või vähemalt Eesti süsteemis ainuvõimalik.

Kolmanda teemana eesistumise logistika – Eestis korraldatavate ürituste jaotamine kategooriatesse – ja nn eesistumise tegevuskava struktuur. Seda lugedes (ja kuulates, kinnitan) meenub kohati film Malev, kus eestlaste vägi suure hurraaga jooksma pühib, aga kuna vahemaa nii pikk, siis kukutakse jõuetult maha veel enne vaenlaseni jõudmist. Ehk et kuidagi vara nagu teeme kaunis üksikasjalikke tabeleid. Aga tegelikult, riigieelarve planeerimine Eestis on 4-aastane protsess ja see tingib ka meie ajastused. Nii siis kirjutame plaane ja kohtume uuesti juba oktoobris. Vastavalt valitsuse eelmise nädala kabinetinõupidamise kaugelenägelikule otsusele tuleb juba 2015 eesistumiseks eraldi keskne eelarve. See tingib ka meie tempo.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga