03.02.2017

EL riigijuhtide mitteametlik tippkohtumine Maltal läks erilise dramaatikata. Peateemaks oli kavandatud ja kujunenud rändevoogude vähendamine Vahemere keskosas. Kui Balkani marsruut õnnestus märtsis 2016 nn Türgi leppega enam-vähem kinni saada (leppe elluviimine on muidugi pidev pingutus), siis peamiselt Liibüast ITsse kulgev marsruut on lahti. Põhjuseks Liibüa olukord, kus üht valitsust pole, rannik pole kontrolli all ja sedakaudu toimubki inimtransiit (liibüalasi endid tuleb vähe, seal ka vaid u 6,2 miljonit elanikku). EL välistegevust ollakse just rändekriisi pärast pidanud kõvasti keskendama ja konsolideerima,    Malta tippkohtumisel sai see väljenduse samanimelise deklaratsiooni näol, kus Vahemere keskosa marsruudi kinnipanemise ja Liibüaga koostöö elemendid kirjas. Elluviimine on hulka keerulisem kui Türgi puhul, sest valitsust, partnerit ei taha nagu olla. IT kui enim puudutatud LR sõlmis Liibüa rahvusvaheliselt tunnustatud valitsusega ka kahepoolse koostööleppe, mida riigijuhid Maltal ka tervitasid. Muidugi räägiti ka Türgi leppest ja vajadusest sõlmida sedalaadi kokkuleppeid veel teistegi riikidega. Malta deklaratsiooni elluviimise kohta annab eesistujariik aru nii 09.-10.03 kui ka 22.-23.06 ÜKl.

Lõunal lihtsalt tuli rääkida transatlantiliste suhete hetkeseisust. USA uue presidendi Trumpiga kohtunud või rääkinud riigijuhid jagasid muljeid. LR hulgas on muidugi toonierinevusi, või isegi rohkem, Trumpi mõne konkreetse sammu üle. Läbiv meeleolu aga on praegu, et suhet USA-ga soovitakse loomulikult jätkata ja tugevdada, samas  tuleb oma väärtusi välja tuua ja kaitsta. Pole midagi (teha), kui liitlaste vahel teinekord ka mõni kriitikanool lendab. Koostööks USA-ga Trumpi eriti huvitava terrorismivastase võitluse alal on EL muidugi valmis. Samal ajal hakkab EL valmistuma suurema vastutuse võtmiseks mitmel alal, eelkõige kaitse, kus on väga oluline osa ka EEle äärmiselt südamelähedane kaitsekulude tõstmine, teema, millega ka oma eesistumise ajal tahame kõvasti tegelda. Kaitse on samuti nii märtsi kui juuni ÜK päevakorras. Edasi naabrus, eriti olukord Balkanil, mida mitmed riigijuhid murega mainisid. Ala, kus uus olukord ehk EL-ile ka võimalusi pakub, on kaubandus. Kõlas mitmeid üleskutseid kiiresti lõpetada vabakaubandusleppe läbirääkimised Jaapaniga, alustada Mehhikoga jne. COM kaubandusvolinik Malmströmi hiljutine visiit oli edukas.

Pärastlõunase põhiteema oli – nüüd juba 27-kesi – EL tulevik, täpsemalt, valmistumine EL-ile aluse pannud Rooma lepingu 60ndaks aastapäevaks 25.03. Vastu tuleb võtta deklaratsioon EL tuleviku üle, 50nda aastapäeva Berliini deklaratsiooni eeskujul. Rooma deklaratsiooni sisu ja detailsusastme üle on aga väga erinevaid arvamusi. Nagu alati, on neid, kes tahaksid kirja panna kõik kodanikele olulised teemad (sel juhul tuleks deklaratsioon vähemalt 10-leheküljeline) ja ka neid, kes soovivad keskenduda vaid olulisimale. On neid, kes tahavad 10-aastast perspektiivi, on neid, kelle ainus mure käesoleva kriisiaasta üleelamine ega näe, kuidas saaks praegu mingit pikemat visiooni hakata kirja panema. Arutelus kõlas ka hääli hästi unustatud vana asja, mitmekiiruselise Euroopa meeldetuletuseks, seda just kontekstis, et euroala pikema perspektiivi stabiilsuseks on vaja rohkem koostööd; ning ka selles toonis, et need, kes 13 aastaga (kõigil 2004 liitunuil on kohustus euro üle võtta) pole eurotsooni suunas õieti sammugi teinud, tahavad vist mingit vähema integratsiooniastmega uniooni. Jälgime huvi ja hoolega seda debatti, mis lähipäevil-nädalail tõenäoliselt tugevneb, kuna küsimusi esitasid Maltal ka suurimate LR juhid. Vahapeal, märtsi keskel, tuleb oma EL tuleviku valge raamatuga välja ka COM. Rooma deklaratsiooniga saavad ÜK eesistuja Tusk ja ta meeskond koos šerpadega kõvasti tööd teha.

Lõpetuseks Tuskist endast. Tema ametiaeg lõppeb mai lõpus ja seda saab ühe korra veel pikendada. Eesistujariigi MT peaminister Muscat on pidanud LRdega konsultatsioone ja nende tulemus on Tuskile piisavalt julgustav selleks, et ta ütles nii ÜK laua taga kui ka pressikonverentsil välja öelda, et soovib uut ametiaega. Vahepealsed jutud sotsiaaldemokraatide soovist koht enda kätte saada, pärast EP presidendi koha kaotust, on vaibunud, aga NB! vaid kuni Tusk on kandidaadiks. Kui Tusk ei peaks saama, võib oodata PES nõuet koht endale saada. Tuski saamise üle on niisiis kõige kriitilisem ta enda koduriigi, PL, valitsuse seisukoht. Arvatakse, et oma riigi valitsuse otsese “ei” korral on raske kandidaati üles seada (juriidiliselt küll vajalik vaid kvalifitseeritud häälteenamus). Aga diplomaatias on suur vahe “ei toeta” või “ei ütle, et toetan” vahel. EE tugev seisukoht on muidugi, et Tusk on sellele kohale jätkuvalt parim valik.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga