01.07.2014

IT eesistumise esimese päeva esimene Coreper arutas ainsa sisulise punktina Ukrainat. Vaevalt oli see selle PRES unistus (kui niimoodi diplomaatiliselt öelda), kuid illustreerib taas kord, et eesistumise plaanid võid teha millised tahes, aga siis tuleb reaalne elu vahele ja tegeledki sellega, millega peab. Tänane Coreper oli sattunud ka avalikkuse tähelepanu alla (harva juhtub), kuna ÜK poolt antud tähtaeg möödus eile õhtul. Näiteks Bundestagi väliskomisjoni esimees Röttgen tegi avalduse, et täna peab NK ehk siis meie komitee uusi sanktsioone arutama. Ka Reuters tegi saadikute arutelust uudise. Märgin seda sel põhjusel, et kogu selles keerulises geopoliitilises mängus, mis praegu Ukraina ümber käib, on ülimalt oluline ka EL usutavus nii partnerite kui ka avalikkuse silmis. Juba mitu korda on olnud nii, et peaministrid-presidendid teevad kurjemat häält ja diplomaadid, sealhulgas välisministrid kui oma riikide tippdiplomaadid FACil, ei kanna ÜK antud ootusi välja. Nüüd on olukord veel eriti klaar, kuna ÜK esitas konkreetsed tingimused, mida Venemaa ei täitnud.

Päriselt uusi sanktsioone täna ei otsustatud, kuid LR meelsus ei luba kahelda nn teise faasi sanktsioonide laiendamises lähiajal. Mitmed LR nõudsid nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset muutust, see tähendab nimede lisamist ja ka kriteeriumite avardamist. Seni saab EL sanktsioone kehtestada vaid Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud tegevuse eest, erinevalt USA -st, kes lajatab rahumeeli ka Venemaa praeguse reżiimi toetajatele. Kuidagi peab ka EL siin laiendamisvõimaluse leidma. Lisaks on oodata otsust EL Venemaa-koostööprojektide külmutamisest, v.a. NGO-dega tehtavad projektid. Nii hoiaks ka hea mitusada miljonit kokku.

Kolmanda faasi sanktsioonid lähevad 16.07 erakorralise ÜK lauale. Enne seda ma liiga sisulist arutelu ei oota, paraku. Viimase asjana – täna valitses LR vahel üpris laialdane arusaamine ja toetus, miks president Porošenko eile õhtul ühepoolse relvarahu katkestama pidi. Ehkki kõik tahavad sellele kriisile poliitilist lahendust ja selle poole püüdlemine muidugi jätkub.

3 thoughts on “01.07.2014

  1. Kas Ukraina olukorra tõttu ei võiks pakkuda Valgevenele EL’i liitumist? Isegi kui Valgevene praegune president sellega nõus on siis liitumine võtab aastaid ja kohe ei juhtu midagi aga mõju Venemaale oleks suur. See oleks “neljanda faasi sanktsioon”.

    • Mõttemänguna elegantne. Kui, siis juba kõigile Idapartnerluse riikidele. Aga EL-is praegu sedalaadi elegantsi ei hinnata. Presidendikandidaat Junckeri programmis oli kirjas, et järgmise 5 aasta jooksul mingit edasist laienemist ei tule, esialgses [[ÜK]] prioriteetidepaberi versioonis polnud laienemisest sõnagi jne.

  2. Piisab sellest, et seda ideed arutada EL’i erineva taseme kohtumistel, info jõuab Venemaani igal juhul. Isegi kui Venemaa teab, et EL’i praeguses 5 aasta plaanis seda pole siis jääb talle kahtlus/kõhklus. Eriti kui lisaks Idapartnerluse riikidele räägitaks ka Kaliningradist.

Vasta Matti Maasikas-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga