24.10.2017

Strasbourgis, kus andsin EP komisjoniesimeeste konverentsile vahearuande EE eesistumise saavutustest. Võrreldes eesistumisprioriteetide esitlusega samas (vt Gondori kroonika 13.-14.06.2017) oli tunne palju tahedam. Tehtud üht koma teist ju on ja muidugi tunned teemasid ja eelnõusid praeguseks palju paremini. NK sekretariaadi tehtud taustamaterjal oli seekord aga veelgi pikem – 413 lehekülge võrreldes eelmise korra 378-ga. Tänase etteaste ajastus ei saanuks parem olla, kuna just eile hilisõhtul võeti meie juhtimisel NKs vastu lähetatud töötajate direktiiv ja kiideti heaks EL sotsiaalsamba proklamatsioon. Mälupilt sellest, kuidas meie Coreper-I suursaadik Kull ÜK südaööl kooskõlastas üht, viimast sõna proklamatsioonis – EPle ei sobinud “would“, mõnele LRle asemele pakutud “presuppose” – ei lähe niipea meelest. Kiitust meie eesistumisele täna igatahes sadas, kasutati ka väljendit “latti kõrgele seadma”. Vahelduseks tore kuulda.

Haakudes 19.-20.10 ÜK suunistega käisin läbi kõik digituru eelnõud, kiitsin koostöö eest ja palusin mõnel juhul tempot tõsta. Rände alt samuti – palju eelnõusid on menetluses, aga ühtse asüülisüsteemi Dublini määruse kompromissettepanekuga tuleb EE välja alles novembris. Õnneks olin enne kohtumist teinud kiire kohvi konverentsi esimehe Wikströmiga, kes EP poolt Dublini raportöör ja kes sai siis oma rahulolematuse NK tempoga enne päris koosolekut ära väljendada. Tema meelest oleks ammu pidanud otsuse häälteenamusega vastu võtma. Eelmise nädala ÜK samas oli pannud lõplikuks tähtajaks juuni 2018, nii et meile otsest survet asi hääletusele viia pole.

Rida komisjoniesimehi küsis oma lemmiklaste kohta, enamusele sain ka vastata, et püüame veel meie eesistumise ajal NK ühispositsiooni saavutada või koguni EPga kokku leppida. Raibem lugu, nagu ikka, oli põhiseaduskomisjoni AFCO nn institutsioonidevaheliste eelnõudega, siin tuleb mõne kohta parlamendile öelda, et NK poolt lihtsalt ei ole soovi tulemusele jõuda. Kohtumise lõpetas siiski aplaus. Loen sellega (kohtumise, mitte aplausiga) enda poolt eesistumise selgroo murtuks.

Õhtul võtsin plenaaristungil NK poolt sõna MT ajakirjaniku Caruana Galizia mõrva üle. Muidugi ei ole NKl institutsioonina siin pädevust, aga tegu on nii kohutav, et EP debatt oli väga omal kohal. Sõna said võtta vaid parlamendifraktsioonide esimehed, aga emotsinaalne oli ikka, kohati (näiteks rohelised) kutsuti ka MT valitsust tagasi astuma ja öeldi krõbedaid sõnu õigusriigi olukorra kohta seal.

19.-20.10.2017

ÜK Brüsselis oli töine ja sisukas. Rändest räägiti pikalt, vajadusest tugevdada tööd välismõõtmega, panustada rohkem ja kiiremini Aafrika usaldusfondi (EE eeskujulikult panustanud). IT pikalt oma tegevusest Liibüaga, mida kõik kiitsid. Sisemõõtmest muidugi rõhutati vajadust ühtse asüülisüsteemiga edasiliikumiseks, kuid survet selle aluseks olev Dublini määrus kiiresti hääletusele panna ei olnud (me eesistujana natuke kartsime). Järeldused nõuavad otsuselejõudmist 2018 I pooles, meie esitame muidugi oma kompromissettepaneku novembris ära ja vaatame, kas detsembri ÜK, kus see teema jälle päevakorras, kuhu jõuab. Rändeosa järeldused on pikad, peaaegu nagu Tuski-eelsel ajastul juba.

Pikk ja teretulnud arutelu peeti maha digiteemadel. Kiideti ülevoolavalt 29.09 Tallinna digitippkohtumist, aga mindi mõne digituru eelnõu üle ka konkreetsemaks kui arvatud ja ehk ka kui ala eest vastutavatele ministritele meeldiks. See on see risk, kui eelnõud toppama jäävad – kuigi ÜK ei saa heaks kiita seadusandlikke akte, võivad pealikud ikkagi pliiatsid haarata ja siis… eks vaatame, mis erakorralisel telekomiministrite nõukogul 24.10 neist asjust arvatakse. Põhimõtteline arutelu toimus ka digimaksustamise teemal, lõpptulemuseks jäi, et peetakse silmas “globaalset konteksti” ehk OECDs tehtavat, aga COM peaks 2018 alguses ikkagi eelnõuga välja tulema.

Kaitseosa läks kiiresti, PESCO soovitakse käivitada 2017 jooksul. Välispoliitika alt oli põhiteema Türgi. Liitumisläbirääkimisi lõpetama ei asuta, aga praegusest seisust lahti külmutama muidugi ka mitte. COM uurib võimalusi kandidaatriikidele mõeldud liitumiseelse abiraha vähendamiseks, eks saame näha. 2018 kevadel peab COM aga tavapärase laienemispaketi osana hindama Türgi vastavust nn Kopenhaageni demokraatiakriteeriumile ja sellest võib tulla kaunis terav debatt. Lõpus soovis FR president Macron veel rääkida kaubandusest (pidev EL-sisene debatt, nagu Gondori kroonika lugejad teavad). Siiski võime siin töövõiduks pidada viidet adekvaatsete andmevahetusreeglite vajadusele kaubanduslepingutes.

Reedene päev algas nn liidrite agenda arutamisega. See on eesistuja Tuski plaan, kuidas EL tuleviku aruteludega edasi minna. Riigijuhid rääkisid pikalt sellest, kuidas EL häid külgi esile tuua (Tallinna digitippkohtumist mainiti taas hea eeskujuna – oluline teema, eriline koht, lillepeenar ruumis jne), siin tulid muidugi välja ka LR sisemise debati eripärad, eri riikides on avalikkuse huvid erinevad, keegi kiitis näiteks, et talt ei küsita kunagi digiteemade kohta. Igatahes, kohtumiste kalender ja teemade nimekiri on paigas ja eks meetodi (ka siin oli tegelikult mitmeid arvamusi, ilma paberiteta kaminavestlustest kuni eelnõude sõnastamiseni) tõhusus selgub töö käigus. On igal juhul väga hea, et riigijuhid andsid sõnumi, et on valmis suurtes tulevikuküsimustes initsiatiivi võtma – on ka aeg.

Brexiti teemal tegi UK peaminister May sissejuhatuse, kus ütles, et pole (kõige keerulisemas) rahalise kokkuleppe küsimuses oma viimast sõna öelnud. Aga piisavaid sõnu ta täna ka veel ei ütelnud, seega tuli pärast ta ruumist lahkumist alanud artikli 50 ÜKl oma järeldustes tõdeda, et piisavat edu pole saavutatud. EL alustab küll oma ettevalmistusi, et olla hästi valmis, kui jõutakse läbirääkimiste II faasi, rääkima tulevikusuhtest ja võimalikust üleminekuperioodist. Eriti Briti meedia jaoks oli Brexit selle ÜK põhiteema, osalejate jaoks aga mitte. Tusk ja pealäbirääkija Barnier olid küll pehmema tooniga kui EL varem, aga põhiküsimuseks jääb, et kui EL jaoks on rahaline kokkulepe I faasi teema, siis UK ei taha enne raha üle lõplikult kokku leppida kui ka tulevikusuhte peajooned paigas. Ei julge ennustada, kuidas see vastuolu lõpuks lahendatud saab, aga EL positsioon on siin igatahes selge ja seda hägustada on raske. Loodan tõesti, et detsembris saame järgmisse faasi liikuda, aega märtsini 2019 palju pole.

Viimase teemana andis peaminister Ratas ülevaate 17.10 GAC arutelust agentuuride ümberpaigutamise üle. Küsimusi polnud, ja seega saame hakata valmistuma hääletuseks 20.11 GACil (ja teel sinna muidugi ka meie enda häälte üle palju lobby vastu võtma). Ratas ja EE delegatsioon tegi ka kuluaarides päris palju eesistujatööd, rääkides läbi nii sotsiaalsamba proklamatsiooni kui lähetatud töötajate direktiivi kui muidki konkreetseid asju. Hea.

 

 

17.10.2017

Luksemburgis, juhatasin GACi istungeid. Mitmuses, sest pärastlõunal kogunesime artikli 50 koosseisus, Brexitit arutama. Hommikul kõigepealt 19.-20.10 ÜK järeldused. Põhiküsimuseks tavapärase rände kõrval ka digiteema. Esiteks kõlab üha enam hääli, mis digirevolutsiooniga kohanemise esiletoomise kõrval (29.09 Tallinna digitippkohtumise põhisisu) nõuavad kiiremat edasiliikumist digituru eelnõudega. Usutavasti tuleb see ka ÜKl üles, sellest (nagu kogu menetluses olevate eelnõude hetkeseisust) peab andma ülevaate EE peaminister Ratas. Teine tõusev digiteema on maksustamine ja LR jagunevad siin kahte leeri: maksuküsimustes alati ettevaatlikud nõuavad nn globaalsete lahenduste saavutamist OECD raamistikus (mis võtab kindlasti kauem aega), teised aga oma, EL lahendust. Tõotab tulla huvitav põhimõtteline arutelu riigijuhtide vahel.

Rände alt tavapärane lahkheli nende vahel, kes nõuavad kiiret edasiliikumist ühtse asüülisüsteemi reformiga ja nende vahel, kes rõhutavad siin konsensuse saavutamise vajadust (juriidiliselt võttes võiks selle eelnõu ka hääletusele panna). EE tuleb eesistujana novembris välja oma kompromissettepanekuga, aga edu pole siin kaugeltki garanteeritud.

Edasi pidasime iga-aastase õigusriigi dialoogi (NB! mitte ära segada COM dialoogiga PLga õigusriigi üle selles LRs). Olime teemaks valinud meediapluralismi ja õigusriigi digiajastul ja juttu jätkus, libauudistest internetiplatvormide reguleerimiseni. Nagu kahel eelmiselgi korral oli neid, kes soovivad seda dialoogimehhanismi tugevdada, seda pidada konkreetselt õigusriigi olukorra kohta kõigis LRdes. Need ideed andsime üle ATle, kes aasta pärast selle harjutuse läbi peab viima.

Digiteemaga oli seotud ka lõuna, kuhu olime küberjulgeolekust palunud esinema COM asepresidendi Ansipi, kes tegi seda talle omasel põhjalikul ja eluliste näidetega vürtsitatud viisil.  COM esitas 13.09 küberjulgeoleku paketi, mille kohta meie eesistujana tahame kiiresti NK järeldused vastu võtta. Tänane lõuna aitas selle eesmärgi saavutamisele kindlasti kaasa, mitmed potentsiaalselt vastuolulised teemad nagu olemasoleva EL-agentuuri tugevdamine, koostöö NATO-ga kaitse alal jne said selgemaks.

Pärastlõunal artikli 50 GAC. Kõigepealt pidasime poliitilise arutelu Londonis asuvate EL agentuuride ümberpaigutamise üle. Taotlevad LR kiitsid arusaadavalt oma kuulipritse, otsustamisel lugevatest kriteeriumitest rõhutati peamiselt kaht: võimet sujuvalt tegevust jätkata (jõukamate LR poolt) ja geograafilist tasakaalu (2004-2007 liitunud LR poolt). Meile kõige olulisemana ei vaidlustanud keegi otsustamisprotseduuri ennast, siisap läheme pärast peaminister Ratase poolt 20.10 ÜKle antavat ülevaadet tänase kohta edasi hääletusprotseduuriga 20.11 GACil.

Lõpuks pealäbirääkija Barnier ülevaade Brexiti läbirääkimistest ja arutelu 20.10 artikli 50 ÜK järelduste üle. Seis on teada, piisavat edu pole saavutatud ja oktoobris läbirääkimiste teise faasi, tulevikusuhte ja üleminekuperioodi arutelule, minna ei saa. Väga loodame, et detsembris saab. EL27 ühtsus püsib, keegi ei vaidlustanud järelduste eelnõu tasakaalu, mistõttu sain kokku võtta, et tekst läheb muutmata kujul riigijuhtide lauale. Peale olukorrakirjelduse (kobe edu kodanike õiguste üle, teatud edu IE küsimuses ja mitte niiväga edasiliikumist raha üle) sisaldab tekst ka väikese viite edasisele, nimelt öeldes, et COM ja NK alustavad sisemisi ettevalmistusi teiseks faasiks, et olla valmis, kui see tuleb. Väike samm ehk välispidisele vaatlejale, EL-ile aga oluline, et kiita heaks COM poolt nagunii juba alustatu ja signaliseerida siiski ka valmisolekut piisava edu saavutamise korral kiiresti edasi minna.

13.10.2017

Hommikul ELAKis tutvustamas 17.10 GACide (nii tava- kui artikli 50 oma) päevakorda. TavaGAC valmistab ette 19.-20.10 ÜK, kus 4 suuremat teemat. Rände all kiidetakse välismõõtmes saavutatut ja nimetatakse selle edasiarendamise vajadust; sisemõõtmes on (ka meile kui eesistujale) küsimus, kui jõuliselt ja kas tähtajaga nõutakse kokkuleppe saavutamist NKs ühtse asüülisüsteemi üle. Kaitseteemadel küllap väljendatakse veendumust, et PESCO saab 2017 käivitatud. Digiteemadel tervitatakse muidugi 29.09 Tallinna tippkohtumise tulemusi, aga nõutakse ka kiire(ma)t edasiliikumist konkreetsete digituru eelnõudega. Välisasjadest Türgi, Põhja-Korea ja ehk ka Iraan. Muidugi ootavad kõik, millise teenäite-suuna annab ÜK eesistuja Tusk nn liidrite agendale, ehk kuidas hakkab tema ettepanekul välja nägema EL tuleviku arutelu. Sellise ülesande ta Tallinnas (vt Gondori kroonika 29.09.2017) endale võttis.

GAC teise päevakorrapunktina õigusriigi dialoog (NB! mitte segi ajada COM dialoogiga [[PLga viimase õigusriigi olukorra üle). Oleme valinud võimalikult laia ja EE eesistumisega haakuva teema: Meedia pluralism ja õigusriik digiajastul. Siin on igaühel midagi öelda, nagu ka eilsel Friends of Europe digidemokraatia arutelul.

Artikli 50 GAC peab alustuseks maha poliitilise arutelu 2 Londonis asuva EL agentuuri ümberpaigutamise kohta. Ega ma täpselt veel ette ei kujuta, millest seal niiväga võiks. COM poolt antud hinnangute vaidlustamine tulemust tuua ei tohiks, sest COM on hoolega vältinud pingerida tegemast. 2003 otsuse meeldetuletamist, mille kohaselt uued agentuurid peavad tulema 2004 ja hiljem liitunud LRdesse? Sedagi argumenti kasutaks mina rohkem omavahelises lobby´s kui ametliku laua taga. Eks näe.

Edasi peame andma hinnangu Brexiti läbirääkimiste senisele kulule (kas on piisavat edu saavutatud või mitte). Siin küsimusi ei tohiks olla, pealäbirääkija Barnier eitav seisukoht on selge. Küll aga on oluline, milliste lisanditega seda sõnumit 20.10 toimuva artikli 50 ÜK järeldustes serveerida ja mis sõnastustega. Täna arutab järelduste teksti Coreper, sealt tuleb tekst GACi.

P.S. Tavaliselt ma Gondori kroonikas isiklikke asju ei jaga, aga kuna täna just seesama blogi selge sõnumi võistlusel tunnustuse sai, siis jagan rõõmu lugejategagi ja tänan – ilma kelleta seda blogi ju ka poleks, siiski. Päris sahtlisse päevikupidaja ma ka pole, või vähemalt pole kunagi selle järele vajadust tundnud.

12.10.2017

Tänane päev oli eilse jätk uuel, kõrgemal arenguastmel. Lõuna ajal osalesin koos BE asepeaministri De Croo ja UK kodanikuaktivisti Farringtoniga Friends of Europe aastakonverentsi paneelis, teemaks e-demokraatia. Mina muidugi rääkisin EE e-demokraatia kõige silmapaistvamast näitest, e-valimistest. Nagu ikka, tekitas see kõvasti küsimusi-kahtlusi ja ka otsest kriitikat – peamiselt kuna polevat turvaline, saab häkkida. Nendele küsimustele on muidugi vastused olemas. Ja arutelu valgus ka kohe laiali kõikvõimalikele teemadele platvormidele päitsete pähe panemisest Brexitini – e-demokraatia ongi kõikjal, sest kõik on üha enam digitaalne. Ent meid huvitava teemana pani mind mõtlema see, kuidas mujalt pärit inimesed küsivad: kuidas julgustada inimesi e-hääletama? Kuidas luua usaldust e-valimiste vastu? Meil Eestis pole vaja kedagi julgustada ja teiseks, need, kes küsivad, kuidas OMETI saab usaldada e-valimisi, mõtlevad tegelikult tihti usaldust kogu e-teenuste vastu. Nii et seda arutelu saab laiemaks tõmmata, rääkides sellest, et kuna riik pakub nii paljusid digiteenuseid, nii ootavad inimesed loomulikult, et ka valimised oleksid netis. Teine asi, peaks rohkem rääkima sellest, kuidas avalikud e-teenused inimeste aega kokku hoiavad. See on käega paremini katsutav.

Õhtul pidasin sissejuhatava loengu Brüsseli Vaba Ülikooli Euroopa-õpingute järjekordsele kursusele. Rääkisin Eesti teest N. Liidust Euroopa Liitu, Orwelli ja kalendri 1984-st tänapäeva. Päris värskendav on aeg-ajalt ise need asjad taas läbi mõelda ja meid kui liikmesriiki kuidagi paigutada, nii ajas kui Brüsseli ruumis. Kuidas me oleme saavutanud 2/3 FI sissetulekutasemest ja koha sama laua taga, kus kontinendi võimsaimad riigid. Ja kui raske on praeguselt tasemelt edasi minna ning milline vastutus lauaäärse kohaga kaasas käib.

11.10.2017

Brüsselis, kus tegin eesistuja seda tööd, mis seotud avamise ja lõpetamise, kiitmise ja tänamisega. Nagu Saatpalu laulus: Küll teksti ette annab sekretär/Ise vaid soovin edu. Tegelikult ikka panin ennast ka juttu sisse, vähemalt EP põhiseaduskomitee AFCO korraldatud Euroopa tuleviku konverentsil koos LR parlamentidega. Juhatanud AFCO esinaine Hübner nimetas mu sõnavõttu igatahes avatuks ja otsekoheseks, mis diplomaatilises keeles tähendab, hmm, asjadega liigset keerutamatust. Kordasin muidugi vanu südamelähedasi punkte sellest, et EL peab kodanikele konkreetset kasu tooma, et institutsiooniliste muutuste kõrval (või ees) tuleb seda alati silmas pidama. EL demokraatliku legitiimsuse tõstmise vajadust tunnevad kõik, aga samas on kõik EL tulevikku käsitlevad paberid-raportid, olgu need institutsioonide juhtide, COM või EP liikmete poolt, just selles osas kõige lahjemad, ideid nagu ei tundu olevat. Ehk saavad LR parlamendid siin aidata, seda ma aga täna teada ei saanud, minust jäid nad maha arutama, sest ise pidin tormama lõpetama

Euroopa soolise võrdsuse instituudi ja Eesti eesistuja poolt korraldatud seminari, kus esitleti ka selleaastast soolise võrdõiguslikkuse indeksit, kus EE pisut tõusnud, ehkki kiidelda veel millegagi pole. Tänasin siis seminari osalejaid töö eest nii, nagu EPst lahkudes olin sealsetele jõudu tööle soovinud.

Hommikupoole jagasin kogemusi BG eesistumisel institutsioone katma hakkava aseministrile Panayotovale. Kes endise MEPina parlamenti muidugi väga hästi tunneb, aga praktilisi näpunäiteid sai ikka. Vahepeal kiirkohtumine endise NATO peasekretäri ja DK peaministri Rasmusseniga Ukraina teemal. Kuna meie esinduse tubli ja oskusliku töö järel oli just hetk varem Coreperis heaks kiidetud EL-poolne versioon idapartnerluse 24.11 tippkohtumise deklaratsioonist (alati väga aega- ja jõudunõudev protsess), siis saime rääkida tulevastest EL ja idapartnerite lähendamise võimalusest. Mida lähemal, euroopalikumad need riigid on, seda parem EL-ile, selge. Leidlikkust uute koostööalade otsimisel tuleb siin üles näidata, eriti kolme assotsieerunud riigi puhul, kel vabakaubanduslepe ja viisavabadus EL-iga saavutatud. Aga võimalusi on, eeldusel, et riigid ise euroopalikke reforme teevad.

Õhtul lühike avakõne Friends of Europe aastakonverentsi galaõhtusöögil. Mis sealgi muud, kui et kuidas kõik EL sõbrad peavad julgema kõva häälega EL headest külgedest rääkima. Ka kui EL-ist alati nii lihtne aru saada pole. Läks EL sõprade üritusel päris hästi peale.

 

05.-06.10.2017

Rumeenias, kus eile osalesin Bukaresti foorumi paneelis Euroopa tuleviku teemal koos BG kolleegi Pavlova ja kauaaegse endise COM põllumajandusvoliniku Fischleriga. Viimane keskendus eriti rahastamisele, tulevasele MFFile, ennustades eelarvekärbet ja raskusi suurte raha neelavate poliitikate, eriti ÜKP kokkuleppimisel. Pavlova BG eesistumise prioriteetidest – ÜKP ja laienemine, mõlemad väga keerulised teemad tänapäeva EL-is. Mina rääkisin rohkem EL tulevikuaruteludest, jälle tõusis ka kuulajate poolt küsimus mitmekiiruselisest Euroopast, mida me ei karda, isegi tunnustame. Aga eeldusel, et tihedamat koostööd tegevate LR grupid jäävad avatuks ka teistele võimalikele hiljem liituda soovijatele.

Täna kohtumised RO eesistumist (2019 I poolaasta) ettevalmistava ministri, GACi kolleegi Negrescu ja tema meeskonnaga. Saime jagada väga praktilist kogemust ja tõdeda, et rumeenlased valmistuvad meeldivalt põhjalikult ja aegsasti. Nad teavad oma tippkohtumise aega – 30.03.2019 – ja kohta – Sibiu – vähemalt poolteist aastat ette, väike eelis võrreldes meiega.

Negrescu, president Johannise EL-nõuniku Orbani ja RO parlamendi mõlema koja EL-komisjoni esimeestega rääkisime muidugi ka sisust ja EE eesistumise seisust, lisaks saime teada RO hetkemuredest. RO on eurot mittekasutava LRna (ja muidugi ka oma elatustaseme ja geograafia pärast) mures, kas tulevane “tuumik” neist liiga kaugele ei jää. Euroga liitumise üle käib intensiivne siseriiklik debatt, kus erinevalt EE kaasusest majandusringkonnad tunduvad pigem tõrjuvad olevat. Samas, EL-poliitiliselt on liitumisvajadus üsna selge. RO pole (koos BGga) saanud ka Schengeni liikmeks, ehkki täitsid juba 2011 tehnilised nõuded ja loomulikult see frustreerib.

Rääkisime ka kahest praegusest põletavast eelnõust, lähetatud töötajate direktiivist ja ühtse asüülisüsteemi Dublini määrusest. Mõlemas on RO küllalt reljeefsel seisukohal, aga mitte päris ääres. Kokkuleppekohta tundus mõlema üle olevat. Rändeteemal lõid rumeenlased järsult maha jutud Musta merest kui uue inimsmugeldamise marsruudist – mõni laekunud alus tekitab küll pealkirju ajakirjanduses, kuid mitte uut rändeteed. Varem on RO jõulisemalt tõstnud vajadust tegelda ka uute marsruutidega.

04.10.2017

Päev Strasbourgis, EP plenaaril. Hommikul 19-20.10 ÜK ettevalmistus, mille puhul mina esitlesin NK poolt lühidalt päevakorda ja sain kõik küsimused ja ettepanekud lubada viia ÜK eesistuja Tuskile teadmiseks ja otsustamiseks. Järelvaadet, tulemuste esitlust tuleb Tusk ise esitlema. Päevakorras on ränne, digitaalne Euroopa, kaitse ja välispoliitikaküsimused. Rände alt välismõõde ja kindlasti ka ühtse asüülisüsteemi (mõned) mitte liiga kiiresti liikuvad eelnõud. Digitaalse Euroopa alt püüame pärast 29.09 tippkohtumist igati käibele lasta väljendit “Tallinna vaim”, aga ÜKl ei pääse ka konkreetsete digituru eelnõude hetkeseisu arutamata. Kaitse alt pole PESCO veel käivitamiseks päris valmis, küllap nõuavad riigijuhid otsuse tegemist veel 2017 jooksul. Välisteemad on alati viimasena lahti, kuna olukord ses vallas muutub kiiresti, aga kindel on, et seekord on “menüüs” Türgi. Küllap ka Põhja-Korea.

MEPid nõudsid kõuehäälel kiiremat edasiliikumist ühtse asüülisüsteemiga, kiitsid Tallinna tippkohtumist, aga küsiti ka eelnõude järele. Väga mitmelt poolt nõuti Kataloonia olukorra arutamist. Seda plenaariosa mõjutas ka fakt, et pärastlõunal, kui Kataloonia päris päevakorrapunktina arutluse all, said sõna vaid parlamendifraktsioonide juhid, seega kasutasid kõik soovijad võimalust peamiselt nõuda, et ÜK seda kui hetke kõige põletavamat päevaküsimust kindlasti arutaks. Lubasin lõpetuseks kõik kõlanud ettepanekud Tuskile ja tema meeskonnale edasi anda – ÜK päevakorra otsustab Tusk ja ei keegi muu.

Kataloonia arutelule NK kutsutud polnud. Sõna said vaid fraktsioonijuhid ja kahe erandiga EL vahendustegevust ei nõutud. Muidugi toetasid kõik ES õigusriiki ja nõudsid poliitiliste probleemide lahendamist ES seaduste kohaselt. Lisaks avaldasid kõik muret politsei jõukasutamise pärast ja kutsusid ES valitsust dialoogile. Vaatame, kuidas sellega edasi saab, seni pole Madriidi valitsus seda sõna vist väga kasutanud.

Pärastlõunal fiskaalleppe ületoomine EL õigusse. Selle 2012 valitsustevahelisena (UK vastuseis ei lubanud EL kokkulepet) sõlmitud lepingu eesmärk on suurema eelarvetasakaalu sisseviimine LRdes ja on sellisena ka toiminud. Nüüd hakkab läbi saama 5-aastane aeg, mille järel lepe lubati tuua EL õigusse ja COM peab välja tulema vastava eelnõuga. Mida ongi lubatud 06.12 teha. Mul polnud muud, kui kiita, et ootame ettepanekut (ilma selleta, ise, ei saa NK midagi teha) ja kuulata saalist üldiselt mahlakat kriitikat leppe juhtmõtteks olnud kasinuspoliitika aadressil.

Õhtul oli teemaks Interpoli nn punaste hoiatuste kasutamine poliitilistel põhjustel. Viimasel ajal on kaks inimest, kes ühe EL riigi ja Türgi topeltkodakondsus, EL LRs Türgi vahistamistaotluse alusel kinni peetud. EL Interpoli ei kuulu, küll aga LRd igaüks. Ühist poliitikat Interpolis EL-il pole, aga EE on eesistujana korraldanud ühe arutelu ja korraldab veel, enne kui läheme Interpoliga iga poole aasta tagant toimuvale kohtumisele, kus ka seda teemat tõsta. Osa LRdest on pidanud vajalikuks käitumisjoone ühtlustamist ja paremat koordineerimist. Väga hea, et seda arutatakse ja väga hea, et just meie eesistumisel.

 

03.10.2017

Strasbourgis EP plenaaristungil. Ennelõunal Brexiti-debatt COM presidendi Junckeri ja pealäbirääkija Barnier osavõtul.  Mõlemalt poolt, ja muidugi ka MEPide poolt, kinnitati üle, et kuigi peaminister May Firenze-kõnes oli mitu positiivset sõnumit, pole need kõik siiski veel muundunud UK läbirääkimispositsioonideks. Seega ei saa läbirääkimistel piisavat edu tõdeda, mis omakorda ei võimalda neil teise faasi ehk tulevikusuhte arutamiseni jõuda. Barnier on teinud ülihead tööd EP ja LR kaasamisel ja pardalhoidmisel, nii kiitsin minagi NK poolt teda ja takka. Järgmisel nädalal toimub veel üks läbirääkimistevoor ja siis hindab 20.10 ÜK olukorda, enne seda arutab asja 17.10 ka GAC. EP kiitis heaks ka resolutsiooni.

Pärastlõunal EL ettevalmistustest ÜRO kliimakonverentsiks COP23. EL on maailmas tugevaim kliimamuutustega võitluse eest seisja ja suurim selle ala abiandja kolmandatele riikidele. Siin kinnitasime kõik oma vankumatut pühendumust ilma ebakõladeta. Sama ei saa öelda õhtuse aruteluteema, Ryanairi lendude ärajätmise kohta. Neid on tuhandeid ja asjast puudutatud kliente 315 000. MEPide peamine raev oli suunatud Ryanairi ja selle ärimudeli vastu. Kõlasid sõimusõnad “sotsiaalne dumping”, “töötajate väärkohtlemine” jne. Mis siiski siin vaid emotsioonid, mitte asi ise, sest lennureisijate õigusi peab Ryanair nagu iga EL-is tegutsev lennufirma järgima ja järgibki. Need reeglid on maailma parimad, aga saaksid veel paremad olla. Ja siin sain ka mina NK poolt kriitika osaliseks, kuna COM on juba 2013 esitanud uued, veel tugevamad reeglid, mis NKs aga Gibraltari küsimuse pärads blokeeritud. Sain vaid öelda, et loodetavasti paneb seesama Ryanairi kaasus ka asjad NK poolel liikuma. Aga fakt on, et Ryanair peab praegu täitma oma kohustused praeguste reeglite järgi, mis reisijatele ka igati kindlust pakuvad.

28.-29.09.2017

Suurim Eestis korraldatud rahvusvaheline üritus, digitippkohtumine, möödus tõesti heas atmosfääris (ja päikeselise ilmaga, mis pole mulje-mälestuse jätmisel sugugi vähe tähtis). Eilsest õhtusöögist peljati pisut, et hakkavad domineerima mõned keerulisemad teemad nagu Brexit – seda aga ei juhtunud. Räägiti ÜK eesistuja Tuski juhatamisel EL edasiarendamise võimalusest ja suundadest. Aasta tagasi suutis EL27 Bratislavas Brexiti-šoki maha raputada ja rivid koondada. Nüüd aga nõutakse mitmelt poolt – COM president Juncker, FR president Macron jt – uusi samme, edasiminekut, suuri korralduslikke muutusi. Loomulikult on kohe ka neid, kes ütlevad, et viime kõigepealt ellu juba kokkulepitud asjad, tegeleme praktiliste asjadega – nagu elus ikka. Aga tundub, et mingi protsess praegu käima läheb, eilse suurim uudis tuli tegelikult enne õhtusöögi algustki, kui Tallinna jõudnud DE kantsler Merkel kohtus kõigepealt Macroniga ja ütles, et on valmis viimase (DE jaoks sugugi mitte lihtsaid) EL-reformiideid arutama. Sellega andis Merkel kindlasti ja teadlikult ka tooni-signaali oma potentsiaalsetele koalitsioonipartneritele Berliinis. Et pole siin midagi.

Küsimus on aga selles, kuidas protsess käima läheb. Õhtusöögil kostus hääli, et 4-5 korda aastas kohtuvatel ÜKdel ei ole hõlbus-praktiline suuri reformiideid arutada. Kas riigijuhid peaksid tihedamini kohtuma? Kas moodustatakse-moodustuvad mingid väiksemad rühmad? Igatahes ei nõudnud keegi varasemalt kasutatud konvendimeetodi kasutamist, kus osaleksid sajad LR ja EL institutsioonide esindajad, parlamendiliikmed jne. Samuti ei saa liidriroll olla COMl, Juncker pole Delors, või õigemini, aeg ja olud on 1980-1990ndatest kõvasti muutunud. Seega, jääb LR veetav protsess ja on ülitähtis, et see toimuks kõiki kaasates ja Tuski juhtimisel. Tusk teataski õhtut kokku võttes, et kavatseb kolleegidega konsulteerida ja esitab kahe nädala jooksul (ehk siis juba enne 19.-20.10 ÜK või hiljemalt seks ajaks) oma ettepanekud, kuidas edasi. Tusk poleks muidugi olnud Tusk, kui ta poleks lisanud, et tuleb lahendada reaalseid probleeme, liikuda samm-sammult ja kõiki kaasates, ühtselt. Viimane ka vastuseks mõnele eriti vindunud mitmekiiruselise Euroopa järgi hüüdjale.

Digiosast väga ei kirjuta. Mainin vaid mitme külalise arvamust, et digitippkohtumine on Euroopa pealinnadest võimalik ainult Tallinnas – meie maine tänasest vaid tugevnes. Riigijuhtidele rääkis president Kaljulaid, EE kogemusest ja digirevolutsioonist laiemalt. Lisaks ettekanded küberjulgeolekust, Aalto ülikooli professorilt Limnellilt ja digipöörde majandus- ning sotsiaalmõjust McKinsey Global Institute direktorilt Manyikalt. Lisaks näidati riigijuhtidele EE parimaid digilahendusi ja -tooteid. Selle taseme ja hõivatusastmega inimestele on alati riskantne midagi sellist pisut üldisemat pakkuda, nad on harjunud tegelema igapäevaselt konkreetsete asjadega. 5 tundi täna Kultuurikatlas oli juba ses mõttes ülipikk. Tänase tippkohtumise tulemused kajastuvad 19.-20.10 ÜK järelduses. Samal ÜKl annab peaminister Ratas eesistuja esindajana aru edust digituru (ja ka muude) eelnõude aruteludel NKs. Küllap õnnestub ka Tallinna tippkohtumise hingamist seadusandlikus töös ära kasutada.