22.01.2018

Esitlesin EP põhiseaduskomitees (AFCO) meie eesistumise saavutusi-tegemisi EL institutsioonidevaheliste eelnõude-teemadega. Mis on tundlikud, väga poliitilised ja tihti juriidiliselt väga keerulised, seega on ainus võimalus nendega tegelemiseks diskreetsus nii LR vahel kui EL institutsioonide vahel – nii püüdsime teha ja seda ka hinnati. Ka meie poolt saab koostööd AFCO-ga, eriti selle esinaise Hübneriga, igati konstruktiivseks ja avatuks kiita.

Tegime oma eesistumise ajal LR vahel põhjaliku ringi peale EP valimiste korrale, parlament teab nüüd täpselt, millised (väikesed) muudatused NK poolt üldse võimalikud on ja otsustamise koht on, kas püüda need ära noppida või loota, et järgmises koosseisus, 2019 ja edasi, oleks võimalik suuremaid kalu püüda – isiklikult kahtlen ses viimases. Üle-euroopaliste valimisnimekirjade teema sissetoomine sellesse (või ükskõik millisesse muusse) eelnõusse venitaks otsustamist igal juhul üle 2019 valimiste, LR konsensust siin ei paista. Läbipaistvusregistri üle NK mandaat saavutatud, nüüd järgnevad kindlasti tulised läbirääkimised, kus NKlt nõutakse rohkem. Delegeeritud ja rakendusaktide kriteeriumite üle samuti NK mandaat olemas. Päris lähedal lõplikule kokkuleppele oleme NKs poliitiliste parteide määruse üle ja ka EP 2019 valimiste kuupäeva üle. EL institutsioonide vahel oleme lähedal ka rahvusvaheliste lepingute üle käivate infovahetuseprotseduuride kokkuleppimisele. EP uurimisõiguse üle pidasid meie eesistumise ajal kõnelusi 3 institutsiooni õigusteenistused, poliitilisi läbirääkimisi ei toimunud. Kodanike initsiatiivi eelnõuga on üle poole tööst tehtud. Kokkuvõttena: ei näe põhjust liigseks rahulolematuseks tehtud tööga.

See oli minu jaoks viimane etteaste meie eesistumisega seoses. Gondori kroonika püsilugejad on juba täheldanud sissekannete harvenemist – mu töö ongi nüüd vähem operatiivne ja selles on vähem igapäevast tulistamist nn põllul. Mõtlen natuke, kas ja kuidas seda blogi jätkata, avalehel olevas Miks ja Kuidas-rubriigis seatud eesmärke ta suures osas vaevalt täita saab.

Paar sõna aga järgmise MFF üle käivitunud riigisisese debati üle. Alati terane ja vaimukas peatoimetaja Raid süüdistab mh mind lubaduses järgmisse EL eelarvesse rohkem sisse maksta, seda väidetavalt ilma Riigikogu mandaadita. Esiteks, arutelud on alles algamas ja ükskõik milline EE siduv seisukoht saab tulla alles pärast COM eelarve-ettepanekut mais. Kas meie sissemakse suureneb viiendiku võrra nagu praegu ennustab rahandusministeerium või rohkem või vähem, või koguni väheneb, selle üle saavad valitsus ja Riigikogu hakata valgustatult otsustama alles siis. Praegu käib enda positsioneerimine tulevasteks läbirääkimisteks, kus meiega sarnast valmidust on väljendanud pikk rida riike. Teiseks, MFFist iga sissemakstud euro eest 4 vastu saav ja nähtavas tulevikus netosaajaks jääv liikmesriik peaks peast soe olema (kui riik saab peast kuidagi olla), kui välistab juba ette oma sissemakse suurendamist. Kolmandaks ja peamiseks, EE ei ole peast soe. Valitsus otsustas oma esialgsed seisukohad juba 07.06.2017 ja ELAK kiitis need heaks 03.07.2017. Peaminister Ratas väljendas neid mh kohtumisel COM eelarvevoliniku Oettingeriga – EE ei toeta MFF mahu vähendamist. Seega, Raidi väide, et Riigikogu polevat poole sõnagagi eelarveteemat puudutanud, ei pea paraku paika ja  riigiametnik siin ei soolotse. Aga, nagu öeldud, päris läbirääkimised alles algavad ja loomulikult annab valitsusele siduva mandaadi selleks Riigikogu, täpsemalt ELAK. Nagu on andnud praeguseks arukaks positsioneerimiseks. Nii et siin Riigikogu appihüppamist, ka väga lahedas toonis, nagu Raidi oma on, ei vaja. Aga igasugune tähelepanujuhtimine olulisele teemale: kuidas me oma riigieelarve olulise tuluallikaga edasi tegeleme, on muidugi teretulnud ja loodetavasti õnnestub ka selle üle varsti debatti pidada.

18.01.2018

Päev Haagis, kuhu jõudsin Brüsselist läbi tormi, rong jäi murdunud puude pärast Rotterdamis seisma ja loomulikult oli samal ajal ka kiirteel avarii. Aga lõpuks kõik sujus. Kohtumised välisministeeriumis, peaministri šerpaga ja parlamendi EL asjade komisjonis, lisaks ettekanne Clingendaeli mõttekojas.

Eriti kuna Haagis samal päeval ka COM eelarvevolinik Oettinger – suurte masside läheduses ruum deformeerub – siis kujuneski kohtumistel põhiteemaks järgmine MFF. Hollandlastel on sellega kahekordselt keeruline – lahkub suur netomaksja UK ja kui juurde vaja maksta, pöörduvad pilgud muidugi teiste netomaksjate poole; lisaks kaovad tõenäoliselt ära kõik tagasimaksed, mis seni aidanud korrigeerida ka NL negatiivse netopositsiooni kõige reljeefsemaid kühme. Mure ühesõnaga suur. Ma hoiatasin küll käsitlemast MFF vaid netopositsioonist lähtuvalt, vaataks ikka ühispoliitikaid, mis EL oma rahaga teeb, aga seda on suurel netosaajal muidugi lihtne öelda. Euroopa lisaväärtus on positiivne mõiste ka Haagis ja CEFi on ses ühenduses hea kiita. Neetult hea on saada öelda, et noh, eelmine kord, praegust eelarvet läbi rääkides oli EE ainus ÜKP-riik, kes CEFi algusest peale toetas.

Muudest teemadest lähenev 23.02 mitteametlik ÜK, kus peale MFF ka institutsioonidevahelised küsimused. Oleme siin NLga üsna samal lainel, muidugi selle väikese nüansierinevusega, et kui läheb UK 73 MEPikoha ärakaotamiseks, siis kui meil oleks võimalik sealt 1 koht juurde saada (mõned EP plaanid seda võimalust välgutavad), siis me kärpimise asjas nii radikaalsed poleks. EMU reformi osas oleme mõlemad ettevaatlikud ja äraootavad, muu hulgas ka DE uue valitsuse moodustamist ja Berliini-Pariisi kõnelusi. Kuidas ikkagi plaanitavad institutsioonilised muudatused ülisuure riigivõlaga LRde võlga ja riske vähendada aitavad, seda küsime mõlemad, kaks kasinusriiki.

Ettekandes Clingendaelis rääkisin esmalt EE eesistumise tulemustest. Esile tõin edu peamiselt 4 valdkonnas: kaitse (PESCO, aga mitte ainult), kliima-energia (EL on nüüd valmis Pariisi kliimalepet täitma asuma, nii valitsuste kui erasektori poolt), sotsiaalmõõde (sotsiaalsamba proklamatsioon ja lähetatud töötajate direktiiv) ning muidugi digimõõde, üle platsi, rohkem üldpoliitilist ja vähem digituru eelnõudest, ehkki näiteks geoblokeeringu osalist lõpetamist võib juubeldada küll. Aga lisaks rääksin murettekitavatest tendentsidest EL-is: avatus versus protektsionism – väliskaubandus, aga mitte ainult; Ida ja Lääne vahel naasnud pinged, pisut tasakaalust väljas telg sotsiaal-siseturg; EL vajadus tegelda rohkem probleemidega LR sees (seni peamiselt LR vahel) ja pika vaate puudus välispoliitikas   – näiteks tõin osalt hangunud laienemispoliitika ja tehnokraatliku naabruspoliitika seal, kus naabrid ja eriti nende naabrid vaatavad asju geopoliitiliselt. Laienemise kohta loodame küll tõuget 17.05 Sofias toimuvalt Lääne-Balkani tippkohtumiselt. Kõigist neist teemadest lähemalt ka ajalehtedes, nagu öeldakse.

 

26.12.2017

Tagasivaade meie eesistumisele välisministeeriumis, kus koordinatsioon oli minu vastutusel, kuid konkreetsed töölõigud muidugi kogenud kolleegide käes ja juhtida. Mulle otseselt jäi kureerida vaid üldasjade liin. Taas tuleb tõdeda, et diplomaatias aitab kogemus palju, mitu vanemat kolleegi vedas eesistumist, trilooge, juhatamist sellise enesestmõistetavusega, nagu poleks kogu töise elu muud teinud.

Eelmistelt eesistujatelt õppisime välisministeeriumi jaoks olulisena, et kuigi roteeruv eesistuja ei juhata CFSPga tegelevaid geograafilisi NK töögruppe, seda teeb EEAS, tasub ikkagi Brüsseli-esinduse välispoliitikaliini pardal, tihedas koordinatsiooniahelas hoida. Muidu on oht, et hakkavad sulle seletama, et ei-ei, meie prioriteet on praegu hoopis miski muu – ja see “meie” võib olla EEAS, mitte eesistujariik.

Välisministeeriumi eesistumise osaks olid ka kolmekohalise arvuga mõõdetav hulk lõunaid, briifinguid, seminare, kultuuriüritusi, mida viisid läbi meie välisesindused. Kõige rohkem EL LRdes, aga ka kolmadates riikides, igal pool vastavalt kohalikele traditsioonidele, kolmandates riikides koostöös EL delegatsiooniga. Eraldi töölõik oli EL seisukohtade koordineerimine ja esitamine rahvusvahelistes organisatsioonides.

Hoidsime ka välisministeeriumit teemade puhul digimõõdet igal pool esil. GAC võttis vastu küberjulgeoleku järeldused ja tegevuskava, arengupoliitika alt järeldused Digitaalsus ja arengukoostöö, surusime andmevoogude teemat kaubanduslepingutes. Välisministeeriumi entusiastide poolt loodi EL kehtestatud sanktsioonide digilahendus, EU Sanctions Map, mis detsembris pidulikult EL institutsioonidele hoida, ülal pidada ja edasi arendada anti.

Kõige olulisem välispoliitikateema, kogu meie eesistumise teine horisontaalne prioriteet, oli idapartnerlus. 24.11 tippkohtumine Brüsselis läks korda, ühisdeklaratsioon sai tänu meie  Brüsseli meeskonna suurepärasele tööle vastu võetud. Liikmesusperspektiiv idapartneritele polnud seekord teemaks, seda teadsime, aga samas ei lasknud me EL-i taganeda senisest ambitsioonitasemest. Lisaks kutsusime idapartnerite ministrid 4 Tallinnas korraldatud NK kohtumisele – välis-, digitaal-, transpordi- ja sise-justiitsministrite omale. Võime julgelt öelda, et saavutasime oma eesmärgi tõsta idapartnerluse nähtavust ja tähtsust EL-is.

EL lähtus oma suhetes Venemaaga 2016 märtsis FACi poolt heaks kiidetud 5 põhimõttest (vt Gondori kroonika 14.03.2016) ega mõjutanud eesistujaroll ka EE tegevust Vene suunal. Ei toimunud eesistujariigi välisministri visiiti, mis teinekord eesistuja silti kasutades tehakse. Ühe seminari Moskvas korraldasime ja ühel teemal (laienemine) juhtisime ka tavapärast EL-Vene dialoogi. Täies vastavuses praeguse aja EL-Vene suhete tiheduse, ambitsiooni ja atmosfääriga. Tehnilise otsusena pikendati aasta lõpus veel majandussanktsioone Venemaa vastu.

Tohutu suuri samme tehti EL-is meie eesistumise ajal kaitse valdkonnas, suurimaks saavutuseks 25 LR osalusel käivitatud PESCO. Juhtroll võis siin küll olla CFSP kõrge esindaja käes, aga kui vaja – ja EL-is on iga asja puhul vaja – juriidilist alust, raami kokku leppida, siis tuli eesistuja ülitublil meeskonnal Relexi-töögrupp ikkagi ööpäevadeks töölistada. Otseselt eesistuja vedamisel lepiti kokku ka Euroopa kaitsefondi regulatsioon, mis võimaldab esmakordselt COMl rahastada kaitsealaseid projekte. Samuti märkimisväärsena – välispoliitika all tuleb harva seadusandlusega tegelda – lepiti triloogidel kokku stabiilsuse ja rahu rahastamisinstrumendi muudatustes, mis võimaldab EL-il maksta missioonipiirkondades partnerite teatavaid kulusid. Ja loomulikult tõstsime me igal pool esile EL ja NATO koostöö tähtsust.

Hoolimata WTO detsembri Buenos Aireses toimunud ministrite konverentsi vähesest edust saavutati EL sees kaubandusteemadel nii mõndagi. Eriti arvestades, et praegusel ajal tõstetakse väliskaubandust iga jumala ÜK päevakorda või surutakse järeldustesse sellkohast lõiku või alustatakse laua taga: Ma küll toetan kaubandust (mis see alternatiiv oleks, isevarustamine?), aga me ei tohi olla naiivsed (kaubanduse toetajad järelikult on?) ja siis läheb hoiatamiseks, kitsendamiseks, näpuviibutamiseks. Igatahes, meie eesistumise ajal lepiti triloogidel EPga kokku kaubanduse kaitsemeetmete ja dumpinguvastaste meetmete üle. Mõlema puhul ütleb juba nimetus ideoloogilise ornamendi ära, aga hoolimata kogu NK mandaadi jäikusest ja EP veel suuremast tendentsist protektsionismile, on siiski hea, et eesistujaks ja läbirääkijaks oli liberaalne EE. See annab saavutatud kokkulepetele loodetavasti pisut lisalegitiimsust ka teiste samameelsete kaubandusliberaalide silmis.

Kaks eriteemat, mis mõlemad pika vinnaga: Rände välismõõtmes oli meie esimeseks eesmärgiks tõestada, et (eriti tulles vahemereriigi MT järel) meil on jätkuv huvi, osalus ja omalus Vahemere piirkonnas ja rände lähteriikides aetavas EL poliitikas, nn rände välismõõtmes. Sellega saime sise- ja välisministeeriumi heas koostöös ja ka tänu varasemalt loodud suhetele teiste LR ja EL institutsioonide kolleegidega ilusti hakkama. Lisaks saime oktoobri ÜKlt ülesande saada detsembriks kokku 110 miljonit EL Aafrika usaldusfondi – tuli täis ja kuhi ka peale.  Laienemispoliitikas avati nii Montenegro kui Serbiaga 2 peatükki läbirääkimisteks, mis praktiliselt ka maksimum, mida sai saavutada. Lisaks detsembri GAC lõuna kandidaatriikide välisministritega. Pisut kahetsesime teadagi, et COM lükkas traditsioonilise laienemispaketi sügiselt 2018 kevadesse, aga ehk see ongi hea Lääne-Balkani igati mõistlikult oma eesistumise prioriteediks tõstnud BGle. Saavad ühes voos rääkida LR vahel läbi laienemisjäreldusi ja valmistuda 17.05 Lääne-Balkani tippkohtumiseks, kus tahaks väga loota, et ka laienemispoliitika kaua vaja olnud uue tõuke saab.

Arengukoostöö all hoidsime fookuses digimõõdet ja – mis Brüsselis kunagi lihtne pole – lõime eraldi NK töörühma, nimelt ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamise jälgimiseks EL LR poolt (vt ka Gondori kroonika 13.12.2017).

Üldasjade alt on küberjulgeolek juba mainitud. Institutsioonidevahelist koostööd ajasime ladusalt (nii ladusalt kui suhteliselt uus LR oskab, siin on vanematel oma suured eelised). 2018-2019 õigusloome ühiskava, tegelikult siis EL tööplaan 2019 EP valimisteni, sai sujuvalt kokku lepitud. Pikema ülevaate tööst institutsioonidevaheliste eelnõudega annan EP põhiseaduskomisjonile 22.01, siis nendest lähemalt ka siinses blogis. Praegu mainin vaid NK ühispositsiooni-läbirääkimismandaadi saavutamist institutsioonidevahelise ühtse läbipaistvusregistri üle – selle olime(gi) endale prioriteediks seadnud.

Brexiti läbirääkimised polnud õnneks eesistuja pidada ega vedada. Artikli 50 Coreperide ja GACide juhatamise näol töölistas see meid aga küll. Ja koos ülejäänud 26 LRga õnnestus meil mitte lasta läbirääkimistel kanduda muudesse formaatidesse ega lasta Brexitil varjutada EL tavatööd, mis Brexiti-protsessi kaalu arvestades igati märkimistvääriv saavutus.

14.-15.12.2017

ÜK oli tihe ja sisukas. Peale päevakorra ja järeldustega kaetu tuli ette välispoliitikaküsimusi nagu Vene sanktsioonide pikendamine ja USA otsus Jeruusalemma kohta, rännet ja euroala tulevikku arutati vabas vormis ja lõpuks kinnitati Brexiti läbirääkimiste I faasi piisava edu olemasolu ja liikumine II faasi.

Aga kõigepealt järeldustega kaetud, nii-ütelda ametlikum osa. Juubeldati PESCO käivitumist (eritseremoonial pidas kõne ka EE kaitseväe juhataja Terras) ja anti edasise tegevuse suunad. Sotsiaalmõõtme üle vaieldi, nagu ikka. EL tööjõuameti loomisel väga palju toetajaid polnud, aga COM president Juncker lubas ettepaneku ikkagi teha, ja märtsi ÜK peab paraku taas sotsiaalmõõtme juurde tagasi tulema, sellest ei pääse. Tegelikult peaks korraldama mingi koordineeritud algatuse selle tasakaalustamiseks siseturu tugevdamise ja süvendamise nõudmiseks, eriti teenuste alal, praegu on poliitline pendel ikka väga ühes servas. Hariduse ja kultuuri all tõusis küsimuseks Euroopa päeva tähistamine koolides, mõni peaminister väitis lausa, et tema selle päeva olemasolustki ei tea, teine aga kiitis, et tal käib terve valitsus sel päeval koolides esinemas. Ka selle teema eripäraks on vähene EL kompetents … ja teinekord tõusevad just neil teemil kõige aeganõudvamad vaidlused.

Vene sanktsioonide pikendamine läks valutult, sanktsioonid on saanud rutiinseks osaks EL Vene-poliitikast. Küll aga vaieldi pikalt Jeruusalemma küsimuse üle, Lähis-Ida on paljudes LRdes ka sisepoliitiliselt terav küsimus, samas USA otsus ju tegelikult ka midagi olukorras muutis. EL on aastakümneid olnud seisukohal, et Jeruusalemm peaks olema kahe riigi pealinn, ja palju eile ka ei räägitud, ainus, millele suudeti kokku leppida, on ühelauseline kinnitus senise seisukoha püsimisest.

Rändeteemal oli Tuski teravast kutsekirjast (vt Gondori kroonika 13.12.2017) niipalju kasu, et suuremad emotsioonid laeti maha enne ÜK algust. Vaieldi üsna tsiviliseeritult, aga ega seisukohad lähenenud küll. Ümberpaigutamise teema keerukusest räägivad kahe osapoole argumendid: üks ütleb, et ümber on paigutatud vaid 2% kõigist tulnutest, teised vastu, et need (32 000) on tervelt 90% asüülitaotlejate nõuetele vastanuist (siin peetakse küll silmas mitte kõiki tulijaid, vaid neid 160 000, keda 2015 otsuse järgi tuli ümber paigutada). Igatahes, nagu oli karta, välismõõde ja üldse see, mis paremini läinud, sai vähe tähelepanu, aeg kulus peamiselt sisemõõtme ühele osale. Mitu riigijuhti küll tunnustas EE paberit kui alust edasiminekuks ja eesistuja Tusk võttis arutelu realistlikult kokku, öeldes, et märtsis vaatame, kuidas arutelud NKs on edenenud ja vaatame, kas on eeldusi jõuda konsensusele või tahab enamus juuniks ikkagi enamushääletusega otsused ära teha.

Täna hommikul toimus fiskaalleppe riikide kogunemise sildi all sisuliselt euroala laiendatud tippkohtumine, 27-kesi, puudu vaid UK. Kole keeruline on selle seltskonnaga ja selles ajaraamis suuri sisulisi asju arutada, teinekord tuleb väga pikkade järelduste meetodit harrastanud eelmine eesistuja Van Rompuy arusaamisega meelde. Seminari pidamine on selle publikumiga ikka eriline kunst. Võib vist öelda, et suurtel reformiunistustel nagu euroala rahandusminister või euroala eelarve pole hetkel lennuvõimet. ESM kui kunagi tulevikus viimne krediidiandja mitmes olukorras võib kunagi teoks saada. Pangandusliidu lõpuleviimist toetavad nime poolest kõik, aga ühed räägivad vaid riskide vähendamisest, teised jälle vaid suuremast kindlustamisest. COM president Juncker küsis pärast pressikonverentsil, et kas need, kes koledasti riske tahavad vähendada, on ikka numbreid vaadanud, riskinäitajad on kõvasti alla läinud. Aga igatahes, oli teada, et kuni DEs uut valitsust pole, ei saa neid asju ka sisuliselt arutada.

ÜK lõpetas artikli 50 formaadis, 27-kesi. Kinnitati pealäbirääkija Barnier ja COM hinnang, et I läbirääkimisfaasis ehk lahkumisleppe üle on saavutatud piisavat edu ja võib liikuda teise faasi – tulevikusuhe ja üleminekuperioodid. Kiideti heaks suunised edasiseks. Jaanuaris peab GAC heaks kiitma läbirääkimispositsioonid üleminekuperioodide läbirääkimisteks ja märtsis ÜK tulevikusuhte omadeks. Esimesega on selgem, kõik EL reeglid ja süsteemid kehtivad, UK aga ei osale EL otsusetegemises, muutub reeglitetegijast puhtalt reeglitejärgijaks. Tuleviku osas oodatakse kõigepealt ka UK valitsuse vaadet, nad hakkavad seda jõulueelsel nädalal arutama. Mida enam ja kiiremini selgust, seda parem. COM hakkab kohe ka seni saavutatud kokkuleppeid lahkumislepingu tekstiks vormima – mitut asja tuleb veel täpsustada, ei saa kerge seegi olema.

13.12.2017

Meie eesistumise viimane EP plenaaripäev Strasbourgis algas hommikusöögiga EE MEPidega. Vaatasime tagasi käidud teele, millest ei saanud ju alati olla päris kindel, et ikka viib Arkaadiasse, ja mitte Valhallasse. Eks põhjalikumad kokkuvõtted seisa veel ees, täna tõdesime, et õnne on meil ka olnud, mõned kõige hullemad hirmustsenaariumid teoks ei saanud. Brexit ei varjutanud kogu EL tavategevust, rändekriisi hullud päevad ei naasnud ja õigusriigi olukord mõnes LRs ei tulnud NK ametlikku päevakorda.

Ennelõunal ettevalmistus 14.-15.12 ÜKks. Siin olin üsna vabas positsioonis, kuna ÜK ettevalmistusel NK eesistujal otsest rolli pole, see on eesistuja Tuski vastutus. Tusk oli oma rändeteemat ette valmistanud kirja ühe punktiga, mis ütles, et kohustuslikud kvoodid on mõnes mõttes osutunud ebaefektiivseteks, torganud kepi EP sipelgapessa, kriitikat sadas täna nagu rahet, nii et pidin ka lõppsõnavõtus kordama, et rändekriisi lahendamist ei saa taandada ühele üksikküsimusele ja riigijuhtide arutelu ühele lausele kutsekirjas. Teine põhiteema oli Brexit ja siin kiideti pealäbirääkija Barnier’d ja viibutati näppu Londonist tulnud signaalide peale, nagu poleks 08.12 saavutatud esialgsed kokkulepped ikkagi siduvad, kui kaubandussuhte üle kokkuleppele ei saada. Barnier kinnitas jõuliselt, et neile lepetele luuakse kiiresti siduv juriidiline vorm, kõik kirja lahkumislepingusse, mis tuleb ratifitseerida EP ja UK parlamendi poolt.

Pärastlõunast õhtusse 6 sõnavõttu, kokku 6 ja pool tundi plenaaril istumist, vahele 3 õigusakti allkirjastamine ja intervjuu ERR-ile. Esiteks temaatiline arutelu RO, BG ja HR Schengeniga liitumise üle. Esimesed kaks täitsid tehnilised kriteeriumid juba 2011, aga NKs pole vajalikku konsensust liitumiseks seni saavutatud, mõne läänepoolse LR poliitilise vastuseisu tõttu. Olen ise EE esindades avalikult toetanud liitumist ja sain rahuloluga tõdeda, et 07.12 JHA vastava arutelu sai EE siseminister Anvelt kokku võtta, et keegi ei protesteeri laienemise küsimuse päevakorda paneku vastu lähikuudel. BGl eesistujana oleks seda pisut ebamugav olnud nõuda, nüüd on vajalik eeltöö meie abil tehtud. Tänasel debatil sai NK muidugi palju kriitikat, aga ei puudunud ka läänepoolsemaid LR esindavate MEPide kahtlused, kas aeg ja reformide seis liituda soovijates on ikka õige. RO puhul esines ka mõni oma opositsiooniline MEP kriitikaga justiitsreformide seisu üle, see muidugi riigi asja edendada ei aita.

Teiseks arutati Euroopa sotsiaalõiguste sammast. Kuna see sai alles 17.11 Göteborgis 3 EL institutsiooni poolt välja kuulutatud ja allkirjastatud, siis peamiselt juubeldati seda. Saali vasemalt poolt kõlas ka nõudeid kiiresti ja rohkem teha, paremalt aga meenutusi vajadusest konkurentsivõimet tõsta ja ka lähimuspõhimõttest – tõsi, EL-il ongi sotsiaalvaldkonnas vähe kompetentse. NK poolt pidin sama meelde tuletama, samuti tasakaalu vajadust sotsiaalmõõtme tugevdamise ja siseturu tugevdamise vahel.

Vahepeal allkirjastasin koos parlamendipresidendi Tajaniga 3 viimast EL õigusakti meie ajal. Mainin neid allkirjastamisi, kuna tegu ju meie eesistumise saavutustega, meie ajal ja poolt EPga läbi räägitud asjad. Täna näiteks üliolulised ja -keerulised EFSI edasiarendus ja ÜPPd oluliselt lihtsustav nn omnibus-määrus.

Kolmas plenaariarutelu käsitles ÜRO kestliku arengu eesmärkide täitmise järgimist ja jälgimist EL-is. Kuna need eesmärgid väga laiad, siis loodi NKs meie eesistumise ajal ja ajamisel uus spetsiaalne horisontaalne töögrupp nende täitmise jälgimiseks, täitsa saavutus jälle. Edusammude (ja ka mahajäämise) hindamiseks on vaja kvaliteetseid andmeid, neid koondab EL statistikaamet Eurostat. COM kutsuti aga üles looma veel selgemaid töövoogusid, esitama lisaandmeid ja nõudeid nende andmete hankimisel, esitamisel ja kasutamisel ja ka uut tüüpi andmeid.

Neljas teema oli COM hiljutine ettepanek EL tsiviilkaitsemehhanismi tugevdamiseks (vt ka Gondori kroonika 25.10.2017). Lubasin NK poolt kiiret käsitlemist, arutelud algavad järgmisel nädalal ja tõsi on, looduskatastroofid on lisandunud. Kuid EL mehhanismide tugevdamise kõrval tuleb väga hoolikalt silmas pidada ka ennetustööd ja LR endi võimete arendamist. EL tuletõrjet ei saaks tulla ka siis, kui keegi väga tahaks.

Viiendaks natsistlike ja fašistlike sümbolite keelustamisest. Tõsi, et viimastel aastatel on nende (nagu igasugu muude ilguste, näiteks kommunismisümbolite) levik suurenenud, põhjuseks mh uued infokandjad ja -platvormid, eriti internetis. Sõnavabadusel on siin oma piirangud. Aga EL-ülest keeldu pole võimalik kehtestada. Tõsi, tänane debatt seda eriti ka ei käsitlenud, loobiti neidsamu sümboleid, lisades muidugi ka teiste totalitaarsete režiimide omi ja meenutades hiljutisi äärmuslaste demonstratsioone mitmes LRs. Minuga isiklikult võttis aga nokapoka üles MEP Halla-aho (kes ise on FI kohtu poolt ühe ühiskonnagrupi solvamise eest süüdi mõistetud), väites, et sümbolid on vaid tint paberil, nad pole iseenesest ohtlikud. Vastasin, et peab olema põhjus sellele, et totalitaarsete režiimide all kannatanud riigid kalduvad kuidagi hõlpsamini nende sümboleid keelustama.

Ja viimaseks EP uurimisõigus. Nagu iga demokraatlik parlament, nii moodustab ka EP uurimiskomisjone ja tahab sinna kuulamiseks kutsuda kõiki, keda heaks arvab. EP pole aga tavaline parlament tavaliste kodanike jaoks ja üle. Senine parlamendipoolne ettepanek ei arvesta selle juriidilise reaalsusega ja on kolme EL institutsiooni õigusteenistuste tuliste vaidluste objektiks. Esitasin suhteliselt tuimalt juriidilisi ja protsessuaalseid argumente ja nägin heameelega, et ka COM esindanud volinik Avramopoulos esines sama nahkselt. Edasi saab liikuda siis, kui 3 institutsiooni õigusteenistused on oma põhjaliku eeltöö lõpetada, ja sedagi siis, kui EP esitab uue, realistlikuma ettepaneku.

Nii lõppes meie eesistumine EP plenaaril, jääb veel peaminister Ratase kokkuvõttev kõne 16.01. Oli huvitav, õpetlik ja … üldse mitte nii hull kui ette hirmutati. Põhjalikumad kokkuvõtted järgnevad, lähemalt ajalehtedes ja muidugi sessamas blogis.

12.12.2017

Pikk päev EP plenaaril Strasbourgis algas mitteametliku kohtumisega põhiseaduskomisjoni esimehe Hübneri ja liikme Leineniga EP valimisõiguse reformi teemal. Õigus kehtib pisimuutustega aastast 1976, nüüd ajab parlament suuremat reformi, aga LRdes on kõik valimiste korraldamisega seotu väga erinev ja väga tundlik, samuti on  otsustamiseks vaja konsensust. EE võttis härjal sarvist ja NK üldasjade töögrupp on oma eesistuja Sibula juhtimisel käinud läbi kogu eelnõu. LRde vahel on võimalik kokku leppida umbes 7,5 mitte liiga suurt muutust ja seda asjade seisu täna suuliselt esitlesingi. Suur pahandus ruumis on küsimus üle-euroopalistest nimekirjadest, kus NKs ootad üksmeelsust nagu sokult piima, aga selle soovijate lootus on 23.02 erakorralisel ÜKl, mis arutab institutsioonilisi küsimusi ja kus see asi kindlasti arutlusele tuleb. Eks EP peab nüüd mõtlema ja otsustama, kas võtta need võimalikud muudatused või jätta reform paremaid aegu ootama.

Lõuna paiku kirjutasin koos EP presidendi Tajaniga alla 13 õigusakti, kah meie eesistumise saavutused ju. Seejärel käisin hea koostöö eest tänamas EP peasekretäri Wellet, kellega esimest korda puutusin tööalaselt kokku toonase Euroopa Kristlike Demokraatide Liidu raames 1994. Meile oli eriti oluline parlamendi sekretariaadi koostöö EL õigusakti esmakordse digitaalse allkirjastamise juures (vt Gondori kroonika 25.10.2017). Welle oli väga huvitatud mu hommikusest kohtumisest valimisõiguse teemal ja meelisklesime võimalike variantide üle.

Õhtupoole kõigepealt poliitiline kohtumine 3 EL institutsiooni vahel institutsioonidevahelise leppe täitmise vahearuande üle. See läks praktiliselt autopiloodil, eks eesistumine hakka vaikselt tunda andma. Aga siin polnud ka midagi eriti vastuolulist, seadusandlik töö edeneb jõudsasti ja mõne institutsioonidevahelise teemaga oleme meie eesistumise ajal ka täitsa ilusti edasi liikunud. Väike võbelus tekkis, kui EP poolt tõsteti üllatuslikult omavahelise läbipaistvuse ehk eri koosolekutel osalmise küsimus, mis leppes ometi selgelt lahendatud. NK saab osaleda EP komisjonide koosolekutel, aga mitte koordinaatorite omadel, kus asju päriselt ja sisuliselt arutatakse. Selge on, et NK ei saa lubada parlamendi osalemist meie töögruppide koosolekutel, kus meil sisuliselt ja päriselt asju arutatakse.

Viimase kohtumise olime ise kokku kutsunud, institutsioonidevahelise läbipaistvusregistri üle (vt ka Gondori kroonika 06.09.2017). NKl on meie sihikindla töö tagajärjel nüüd olemas mandaat läbirääkimisteks ja selle esitlemiseks koosolek toimuski. Sisuliseks aruteluks ei pidanudki minema, leppisime, et kohe 2018 alguses tuleb kokku tehniline töörühm ja asjaga liigutakse kiiresti. Asjaoluga, et LR diplomaadid, ka alalised esindajad, ei saa käia EL institutsioonide reeglite alla (kuna pole EL ametnikud), on lepitud ja asja pehmendab pisut mandaadi säte nr 13, mis kutsub eesistujariigi alalist esindajat ja ta asetäitjat vabatahtlikult oma kohtumisi registreerima. Vabatahtlikult võibki seda ja rohkemgi teha, sundida ei saa. Igatahes, BG eesistumisel, kes täna ka aseministriga esindatud oli, on kiire tööpõld ees, läbipaistvus on teema, mille vastu ka suur avalik huvi.

Lõpuks lansseerisime koos EP komisjoniesimeeste konverentsi esimehe Wikströmi ja COM esimese asepresidendi Timmermansiga ka uue institutsioonidevahelise avaliku delegeeritud aktide registri – kõik, kel huvi, saavad nüüdsest hõlpsasti teada, milliseid EL õigusakte direktiividele ja määrustele lisaks on vastu võetud.

 

08.12.2017

Esinesin Vilniuses originaalse pealkirjaga konverentsil Quo vadis, Europa. Konverentsi fookus oli kaitseteemadel, nii oli minu ettekande sisuks EE eesistumise saavutuste loetlemine sellel alal. Neid pole sugugi vähe, praegu ongi EL kaitsemõõtme mesinädalad, kõik pole sugugi ainult meie tubliduse pärast.

Kõigepealt muidugi 11.12 FACl loodetavasti käivitatav PESCO oma 17 esimese ringi projektiga. EE jaoks on neist eriti huvipakkuv sõjalise mobiilsuse (nn sõjalise Schengeni) oma, mis hõlbustab tehnika ja sõjaväelaste ülepiiri liikumist. LT on muide võtnud vedada küberkaitse projekti ja vähe imestavad, et miks meie väga entusiastlikud pole. Edasi (eesistumise saavutustest) kaitsefondi kokkulepe LR vahel, mis võimaldab COMl finantseerida kaitsevaldkonda, sh PESCOt. Triloogidel EPga saavutasime kokkuleppe, mis võimaldab EL-l kanda ka meie missioonipartnerite teatavaid kulusid. Loodame detsembris veel kokku leppida (ja mis meie lootustest, lausa ÜK selge suunis on selleks) EL sõjaliste missioonide ühisrahastuse ehk nn Athena mehhanismi uuendamise. Strateegilisel kommunikatsioonil on esimest korda eelarverida olemas. EL-NATO koostöö uued koostöövaldkonnad kiideti lõppeval nädalal mõlemas organisatsioonis ministrite poolt heaks. Küberjulgeolekustrateegia COM esitatud uuenduste põhjal on GACis vastu võetud järeldused ja 12.12 GAC kiidab selle põhjal juba heaks konkreetse tegevuskava.

05.12.2017

Brüsselis, esinesin umbes 30-le kohalike lehtede ajakirjanikele LRdest. Meie eesistumise saavutuste tutvustus ja pilk lähitulevikku. Küsimuste voorus ei saanud mööda sotsiaalse Euroopa teemast ja Ida-Lääne LRde vastasseisust lähetatud töötajate ja sotsiaalmõõtme asjas. Muretseti, kas digituru eelnõudega ikka jõutakse valmis ÜK antud tähtajaks, 2018 lõpuks. Pidin tõdema, et konkreetsed eelnõud on tõesti keerulised ja tulemuste saavutamiseks peavad kõik kompromisse tegema.

Päeval EPP MFF-arutelul. Selles grupis läheb kõik enam-vähem meie mokka mööda, pataljoni vaim on terve: ÜKP on oluline, ÜPP peab jääma täiel määral ühenduse poliitikaks, CEF on veel olulisem kui praegusel eelarveperioodil. Esinesid volinikud Oettinger ja Hogan, esimene nagu 20.11 GAC lõunal. Lahtised küsimused, ka COM jaoks on eelarveperioodi pikkus, kiire vastuvõtmise võimalused (eelnõu välja mais 2018 ja heakskiitmine enne 2019 EP valimisi – praktiku jaoks kaugelt liiga optimistlik), ja poliitiline tingimuslikkus EL raha kasutamisel – kui õigusriigiga asjad korras pole, kas siis saab Brüssel kraani kinni keerata? Neis küsimustes ootab COM suuniseid 23.02.2017 erakorraliselt ÜKlt.

Õhtust sõin kümnekonna Visegrádi MEPiga, tõsi, üks neist rumeenlane. Pidin tegema lühikese sissejuhatuse meie eesistumisest, aga digimõõtmest ei rääknud üldse. Arvestades grupi koosseisu, rääkisime hoopis agentuuride hääletusest, sotsiaalmõõtmest, Ida-Lääne probleemidest EL sees, rändest ja õigusriigist. Paras leil, EE sai kriitikat lähetatud töötajate liiga kaldus kompromissi tegemise eest (selgitasin poliitilist olukorda ja eesistuja rolli). Aga peamine oli mure liig tugeva sotsiaalmõõtme ajamise eest (peamise sauna sai COM, nagu ka muude teemade all). Rändeteemal meie kompromisspaberit, just ümberpaigutamise vabatahtlikkust seal, jälle kiideti. Ei imesta, miks, aga ikka jaksad imestada, kuidas pea kogu rändeteema mõnest nurgast vaadatuna vaid ühe teema ühe eelnõu ühe küsimuse peale võib taanduda. Tõsine ja murelik arutelu oli Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonna LR kesise võime pärast koalitsioone moodustada ja oma tahtmist läbi saada – see saab ka sama grupi järgmise õhtusöögi teemaks. Väga huvitav oli igatahes, tavapärasest erinev ja mõtlemapanev kogemus – kuhu kõikjale eesistumine sind viib.

29.11.2017

Esitlesin EPs institutsioonidevahelise lepituskomitee poolt 18.11 kell 4 hommikul heaks kiidetud EL 2018. aasta eelarvet. Olin varem arvanud, et see kujuneb raskeks protsessiks (kokkuleppimine, mitte tänane esitlus), kuna on lisandunud uusi rahastamist vajavaid alasid nagu ränne ja ühe suure netomaksja peatse lahkumise mõju peaks ka poliitiliselt hakkama tunda olema (viimast siiski väga ei olnud). Protsess oligi väga töömahukas ja nõudis suurt diplomaatilist uisutamisoskust, milega meie meeskond eriesindaja Kivise juhtimisel suurepäraselt hakkama sai – üks meie eesistumise suurtest asjadest jälle tehtud. Eesistujale sadas kiitust ka täna saalist, MEP Tarand palus meie nimed lausa kuldsete tähtedega istungi protokolli kanda (kahtlen siiski, kas teenitult ja kas ikka kantakse).

Eelarve maht on 160 miljardit ja rõhutame sealt rändele ja julgeolekule lisatud summasid, lisaks töökohtade loomise ja innovatsiooni toetamist. Pärast mitmeaastast naaklemist on lõpuks eelarves ka rida strateegilise kommunikatsiooni võimele – seni on tubli tööd tegevat idasuuna meeskonda rahastanud LR oma taskust, sh EE. Kui palju sellelt realt ikkagi idasuunale läheb, on aga veel teadmata. Tänasel arutelul kritiseeriti NK nagu alati liigse kitsiduse pärast, meenutati ühiselt võetud kohustust 5-aastase perioodi jooksul vähendada ametnike arvu kõigis institutsioonides 5% võrra ja mõne GR ja CY MEPi poolt lubati mitte hääletada eelarve poolt, kust ükski sent Türgile läheb (ehkki Türgi osa läbirääkimiste käigus vähendati). EP peaks eelarve ametlikult heaks kiitma homme.

 

28.11.2017

Kohtusin Tallinnas FR parlamendi liikmete Herbilloni ja Gomez-Bassaciga, kes teevad LRdele peale ringi, et tutvustada president Macroni ideed EL tuleviku arutelukonventidest ja kuulda EE plaanidest ses asjas. Järgmisel nädalal esitavad oma parlamendile sellekohase aruande, ootan huviga. 2018 I pooleks on FRs ja mõnes teises LRs planeeritud terve rida avalikke arutelusid, nn town-hall meeting´uid.

Selgitasime koos kogenud kommunikatsiooninõuniku RummUga, kes COM Tallinna-esinduse juhina palju EL-teavitustööd teinud, EE traditsioone ja olukorda. Toetus EL-ile püsib kõrge, aga seegi pole kuidagi garanteeritud. Rahvakogunemiste traditsiooni õieti pole, ka valimiste puhul, teatud arutelud toimuvad tavalises ja sotsiaalmeedias. Nagu esmakordsele eesistujale kohane, on ka EEs EL teemade tähtsus ja teadlikkus neist tõusnud ja seda rauda tuleb edasi taguda. Selge, et EL tuleviku arutelud Brüsselis ja mujal jätkuvad, nii Macroni jt ideede kui ka ÜK eesistuja Tuski nn liidrite agenda alusel. Selleks tuleb meil nii asja sisu kui koduse mandaadi alusel valmistada, poliitikute klassi ja eriti valitsuse juhtimisel muidugi. Saime anda ka tavapärase EE-vastuse, et tuleb neiks aruteludeks vist mingi digitaalne platvorm luua.