12.12.2017

Pikk päev EP plenaaril Strasbourgis algas mitteametliku kohtumisega põhiseaduskomisjoni esimehe Hübneri ja liikme Leineniga EP valimisõiguse reformi teemal. Õigus kehtib pisimuutustega aastast 1976, nüüd ajab parlament suuremat reformi, aga LRdes on kõik valimiste korraldamisega seotu väga erinev ja väga tundlik, samuti on  otsustamiseks vaja konsensust. EE võttis härjal sarvist ja NK üldasjade töögrupp on oma eesistuja Sibula juhtimisel käinud läbi kogu eelnõu. LRde vahel on võimalik kokku leppida umbes 7,5 mitte liiga suurt muutust ja seda asjade seisu täna suuliselt esitlesingi. Suur pahandus ruumis on küsimus üle-euroopalistest nimekirjadest, kus NKs ootad üksmeelsust nagu sokult piima, aga selle soovijate lootus on 23.02 erakorralisel ÜKl, mis arutab institutsioonilisi küsimusi ja kus see asi kindlasti arutlusele tuleb. Eks EP peab nüüd mõtlema ja otsustama, kas võtta need võimalikud muudatused või jätta reform paremaid aegu ootama.

Lõuna paiku kirjutasin koos EP presidendi Tajaniga alla 13 õigusakti, kah meie eesistumise saavutused ju. Seejärel käisin hea koostöö eest tänamas EP peasekretäri Wellet, kellega esimest korda puutusin tööalaselt kokku toonase Euroopa Kristlike Demokraatide Liidu raames 1994. Meile oli eriti oluline parlamendi sekretariaadi koostöö EL õigusakti esmakordse digitaalse allkirjastamise juures (vt Gondori kroonika 25.10.2017). Welle oli väga huvitatud mu hommikusest kohtumisest valimisõiguse teemal ja meelisklesime võimalike variantide üle.

Õhtupoole kõigepealt poliitiline kohtumine 3 EL institutsiooni vahel institutsioonidevahelise leppe täitmise vahearuande üle. See läks praktiliselt autopiloodil, eks eesistumine hakka vaikselt tunda andma. Aga siin polnud ka midagi eriti vastuolulist, seadusandlik töö edeneb jõudsasti ja mõne institutsioonidevahelise teemaga oleme meie eesistumise ajal ka täitsa ilusti edasi liikunud. Väike võbelus tekkis, kui EP poolt tõsteti üllatuslikult omavahelise läbipaistvuse ehk eri koosolekutel osalmise küsimus, mis leppes ometi selgelt lahendatud. NK saab osaleda EP komisjonide koosolekutel, aga mitte koordinaatorite omadel, kus asju päriselt ja sisuliselt arutatakse. Selge on, et NK ei saa lubada parlamendi osalemist meie töögruppide koosolekutel, kus meil sisuliselt ja päriselt asju arutatakse.

Viimase kohtumise olime ise kokku kutsunud, institutsioonidevahelise läbipaistvusregistri üle (vt ka Gondori kroonika 06.09.2017). NKl on meie sihikindla töö tagajärjel nüüd olemas mandaat läbirääkimisteks ja selle esitlemiseks koosolek toimuski. Sisuliseks aruteluks ei pidanudki minema, leppisime, et kohe 2018 alguses tuleb kokku tehniline töörühm ja asjaga liigutakse kiiresti. Asjaoluga, et LR diplomaadid, ka alalised esindajad, ei saa käia EL institutsioonide reeglite alla (kuna pole EL ametnikud), on lepitud ja asja pehmendab pisut mandaadi säte nr 13, mis kutsub eesistujariigi alalist esindajat ja ta asetäitjat vabatahtlikult oma kohtumisi registreerima. Vabatahtlikult võibki seda ja rohkemgi teha, sundida ei saa. Igatahes, BG eesistumisel, kes täna ka aseministriga esindatud oli, on kiire tööpõld ees, läbipaistvus on teema, mille vastu ka suur avalik huvi.

Lõpuks lansseerisime koos EP komisjoniesimeeste konverentsi esimehe Wikströmi ja COM esimese asepresidendi Timmermansiga ka uue institutsioonidevahelise avaliku delegeeritud aktide registri – kõik, kel huvi, saavad nüüdsest hõlpsasti teada, milliseid EL õigusakte direktiividele ja määrustele lisaks on vastu võetud.

 

08.12.2017

Esinesin Vilniuses originaalse pealkirjaga konverentsil Quo vadis, Europa. Konverentsi fookus oli kaitseteemadel, nii oli minu ettekande sisuks EE eesistumise saavutuste loetlemine sellel alal. Neid pole sugugi vähe, praegu ongi EL kaitsemõõtme mesinädalad, kõik pole sugugi ainult meie tubliduse pärast.

Kõigepealt muidugi 11.12 FACl loodetavasti käivitatav PESCO oma 17 esimese ringi projektiga. EE jaoks on neist eriti huvipakkuv sõjalise mobiilsuse (nn sõjalise Schengeni) oma, mis hõlbustab tehnika ja sõjaväelaste ülepiiri liikumist. LT on muide võtnud vedada küberkaitse projekti ja vähe imestavad, et miks meie väga entusiastlikud pole. Edasi (eesistumise saavutustest) kaitsefondi kokkulepe LR vahel, mis võimaldab COMl finantseerida kaitsevaldkonda, sh PESCOt. Triloogidel EPga saavutasime kokkuleppe, mis võimaldab EL-l kanda ka meie missioonipartnerite teatavaid kulusid. Loodame detsembris veel kokku leppida (ja mis meie lootustest, lausa ÜK selge suunis on selleks) EL sõjaliste missioonide ühisrahastuse ehk nn Athena mehhanismi uuendamise. Strateegilisel kommunikatsioonil on esimest korda eelarverida olemas. EL-NATO koostöö uued koostöövaldkonnad kiideti lõppeval nädalal mõlemas organisatsioonis ministrite poolt heaks. Küberjulgeolekustrateegia COM esitatud uuenduste põhjal on GACis vastu võetud järeldused ja 12.12 GAC kiidab selle põhjal juba heaks konkreetse tegevuskava.

05.12.2017

Brüsselis, esinesin umbes 30-le kohalike lehtede ajakirjanikele LRdest. Meie eesistumise saavutuste tutvustus ja pilk lähitulevikku. Küsimuste voorus ei saanud mööda sotsiaalse Euroopa teemast ja Ida-Lääne LRde vastasseisust lähetatud töötajate ja sotsiaalmõõtme asjas. Muretseti, kas digituru eelnõudega ikka jõutakse valmis ÜK antud tähtajaks, 2018 lõpuks. Pidin tõdema, et konkreetsed eelnõud on tõesti keerulised ja tulemuste saavutamiseks peavad kõik kompromisse tegema.

Päeval EPP MFF-arutelul. Selles grupis läheb kõik enam-vähem meie mokka mööda, pataljoni vaim on terve: ÜKP on oluline, ÜPP peab jääma täiel määral ühenduse poliitikaks, CEF on veel olulisem kui praegusel eelarveperioodil. Esinesid volinikud Oettinger ja Hogan, esimene nagu 20.11 GAC lõunal. Lahtised küsimused, ka COM jaoks on eelarveperioodi pikkus, kiire vastuvõtmise võimalused (eelnõu välja mais 2018 ja heakskiitmine enne 2019 EP valimisi – praktiku jaoks kaugelt liiga optimistlik), ja poliitiline tingimuslikkus EL raha kasutamisel – kui õigusriigiga asjad korras pole, kas siis saab Brüssel kraani kinni keerata? Neis küsimustes ootab COM suuniseid 23.02.2017 erakorraliselt ÜKlt.

Õhtust sõin kümnekonna Visegrádi MEPiga, tõsi, üks neist rumeenlane. Pidin tegema lühikese sissejuhatuse meie eesistumisest, aga digimõõtmest ei rääknud üldse. Arvestades grupi koosseisu, rääkisime hoopis agentuuride hääletusest, sotsiaalmõõtmest, Ida-Lääne probleemidest EL sees, rändest ja õigusriigist. Paras leil, EE sai kriitikat lähetatud töötajate liiga kaldus kompromissi tegemise eest (selgitasin poliitilist olukorda ja eesistuja rolli). Aga peamine oli mure liig tugeva sotsiaalmõõtme ajamise eest (peamise sauna sai COM, nagu ka muude teemade all). Rändeteemal meie kompromisspaberit, just ümberpaigutamise vabatahtlikkust seal, jälle kiideti. Ei imesta, miks, aga ikka jaksad imestada, kuidas pea kogu rändeteema mõnest nurgast vaadatuna vaid ühe teema ühe eelnõu ühe küsimuse peale võib taanduda. Tõsine ja murelik arutelu oli Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonna LR kesise võime pärast koalitsioone moodustada ja oma tahtmist läbi saada – see saab ka sama grupi järgmise õhtusöögi teemaks. Väga huvitav oli igatahes, tavapärasest erinev ja mõtlemapanev kogemus – kuhu kõikjale eesistumine sind viib.

29.11.2017

Esitlesin EPs institutsioonidevahelise lepituskomitee poolt 18.11 kell 4 hommikul heaks kiidetud EL 2018. aasta eelarvet. Olin varem arvanud, et see kujuneb raskeks protsessiks (kokkuleppimine, mitte tänane esitlus), kuna on lisandunud uusi rahastamist vajavaid alasid nagu ränne ja ühe suure netomaksja peatse lahkumise mõju peaks ka poliitiliselt hakkama tunda olema (viimast siiski väga ei olnud). Protsess oligi väga töömahukas ja nõudis suurt diplomaatilist uisutamisoskust, milega meie meeskond eriesindaja Kivise juhtimisel suurepäraselt hakkama sai – üks meie eesistumise suurtest asjadest jälle tehtud. Eesistujale sadas kiitust ka täna saalist, MEP Tarand palus meie nimed lausa kuldsete tähtedega istungi protokolli kanda (kahtlen siiski, kas teenitult ja kas ikka kantakse).

Eelarve maht on 160 miljardit ja rõhutame sealt rändele ja julgeolekule lisatud summasid, lisaks töökohtade loomise ja innovatsiooni toetamist. Pärast mitmeaastast naaklemist on lõpuks eelarves ka rida strateegilise kommunikatsiooni võimele – seni on tubli tööd tegevat idasuuna meeskonda rahastanud LR oma taskust, sh EE. Kui palju sellelt realt ikkagi idasuunale läheb, on aga veel teadmata. Tänasel arutelul kritiseeriti NK nagu alati liigse kitsiduse pärast, meenutati ühiselt võetud kohustust 5-aastase perioodi jooksul vähendada ametnike arvu kõigis institutsioonides 5% võrra ja mõne GR ja CY MEPi poolt lubati mitte hääletada eelarve poolt, kust ükski sent Türgile läheb (ehkki Türgi osa läbirääkimiste käigus vähendati). EP peaks eelarve ametlikult heaks kiitma homme.

 

28.11.2017

Kohtusin Tallinnas FR parlamendi liikmete Herbilloni ja Gomez-Bassaciga, kes teevad LRdele peale ringi, et tutvustada president Macroni ideed EL tuleviku arutelukonventidest ja kuulda EE plaanidest ses asjas. Järgmisel nädalal esitavad oma parlamendile sellekohase aruande, ootan huviga. 2018 I pooleks on FRs ja mõnes teises LRs planeeritud terve rida avalikke arutelusid, nn town-hall meeting´uid.

Selgitasime koos kogenud kommunikatsiooninõuniku RummUga, kes COM Tallinna-esinduse juhina palju EL-teavitustööd teinud, EE traditsioone ja olukorda. Toetus EL-ile püsib kõrge, aga seegi pole kuidagi garanteeritud. Rahvakogunemiste traditsiooni õieti pole, ka valimiste puhul, teatud arutelud toimuvad tavalises ja sotsiaalmeedias. Nagu esmakordsele eesistujale kohane, on ka EEs EL teemade tähtsus ja teadlikkus neist tõusnud ja seda rauda tuleb edasi taguda. Selge, et EL tuleviku arutelud Brüsselis ja mujal jätkuvad, nii Macroni jt ideede kui ka ÜK eesistuja Tuski nn liidrite agenda alusel. Selleks tuleb meil nii asja sisu kui koduse mandaadi alusel valmistada, poliitikute klassi ja eriti valitsuse juhtimisel muidugi. Saime anda ka tavapärase EE-vastuse, et tuleb neiks aruteludeks vist mingi digitaalne platvorm luua.

27.11.2017

Kohtusin Tallinnas Brexiti pealäbirääkija Barnier´ga. Kiire ülevaade olukorrast, mis väga ei erinenud UK Brexiti-ministri Davise poolt eelmisel nädalal (vt Gondori kroonika 23.11.2017) esitatust. Keerulisimaks on kujunemas IE piiri küsimus, kus UK-lt vaja kinnitus 1998nda aastai Suure reede lepingu ja tema raamistiku (mis hõlmab ka 132 erinevat koostöövormi Iiri vabariigi ja Põhja-Iirimaa vahel) igakülgsest kehtivusest ka tulevikus. Kuna see leping on sõlmitud olukorras, kus mõlema osapoole kuulumine EL-i polnud mingi kahtluse all, ei osatud toona muidugi ette näha tulevast võimalikku regulatsioonide erinevust jm. Teema jõuab praktikas ikkagi piiri(kontrollide) vältimise küsimuseni, piiripostidest on Iiri saare elanikel ülimalt valuline mälestus.

Tee tänasest 15.12 artikli 50 ÜKni peaks välja nägema nii: 04.12 peaminister May visiit Brüsselisse ja viimased läbirääkimised, 06.12 COM soovitus NKle kas siis tõdeda piisavat edu I faasi läbirääkimistel ja ettepanek liikuda läbirääkimiste II faasi (tulevikusuhe ja üleminekuperiood) või siis tõdeda, et piisavat edu pole saavutatud. Esimesel juhul tulevad tõenäoliselt kokku šerpad, et valmistada 15.12 ÜK ette, teisel piisab GACist (kes ka esimese variandi puhul peab ikkagi ÜK järeldusi arutama). Arvestades Brüsseli temposid, siis veel kiiremini, s.t. uute arengute toimudes 04.12 järel, poleks tõenäoliselt võimalik 15.12 enam otsuseid teha.

Õhtul käisin riigikoguliikmete Mikko, Rõivase ja Talvikuga Tallinna ülikoolis debatil Iseseisvus Euroopa Liidus. Korraldajaid huvitas peamiselt setsessionism LRdes, siiski läksime ka laiematele teemadele nagu õigusriigi olukord ja kuidas EL sellega tegeleb (või siis ei tegele), edasise EL integratsiooni võimalused ja sellega seotud suveräänsuse küsimused. Päris hea vahelduseks ka muu kui diplomaatide-ametnike-poliitikute seltskonnaga suhelda – pean siin silmas tänast publikut, mitte esinejate nimekirja.

23.11.2017

Hommikul Tallinnas kohtumine UK Brexiti-ministri Davisega. Mõlemad läbirääkimiste osapooled tunnistavad, et aega 14.-15.12 ÜKl I faasi lõpetamise ning II faasi (mis hõlmab ka üleminekuperioodi kõnelusi) liikumise otsuse tegemiseks on väga vähe. I faasi ehk lahkumislepingu teemadest on lahti kõik 3. Kodanike õiguste üle on enim liigutud (ehkki mitte veel kõiges kokku lepitud), rahaline lepe sõltub peamiselt sellest, kas ja kuipalju peaminister May on detsembri esimesel nädalal valmis lauale panema. IE piiri küsimus on tõusmas ehk keerukaimaks – iirlased ei taha nn kõva (füüsiliste kontrollidega) piiri Iirimaa saarele, britid aga Iirimaa ja Suurbritannia saare vahele. 22.04 ÜK suunised, mis EL läbirääkimispositsioonide aluseks, kutsuvad siin üles loovaid lahendusi leidma, “loov” pole aga juriidiliselt täpses Brüsselis eriti sagedasti kasutatav termin. Arutasime erinevaid võimalusi siin, aga kerge neid leida pole.

Lõuna ajal ELSis arutelu euroala tuleviku, EE seisukohtade üle. Teema (taas) laual seoses 15.12 euroala ÜKga EL tuleviku arutelude raames, mille eesistuja Tusk on käivitanud. Põhiinstinktid on samad: tahame tugevat EMUt ja valmis ka selle edasiarendamisesse panustama. Reeglid on täitmiseks, eurokriisi puhkemisest on neid ja kontrollimehhanisme tugevdatud, lisaks pole SGP nõuded muidugi kuhugi kadunud. Pangandusliit koos ühtse hoiusekindlustuse süsteemiga tuleb lõpule viia, aga siin meenutan alati oma toonase (2012, kui pangandusliitu tegema hakati) rahandustaustaga UK kolleegi Cunliffe sõnu: pangandusliidu tegemiseks läheb 20 aastat. Me oleme praegu 5 jooksul juba päris kaugele jõudnud. Keskne aruteluteema on ka ESMi roll nii pangandusliidu kui kogu valuutaliidu stabiilsusfunktsiooni täitmise mõttes. Ootame 06.12 COM poolt tulevaid ettepanekuid ja siis peab end kiiresti 15.12 riigijuhtide aruteluks valmis seadma.

Õhtul oli mind Brüsselisse palutud esindama eesistujat EPP 24.11 idapartnerluse tippkohtumise eelsel kongressil, peamiselt tippkohtumise deklaratsioonist. Põhimure nagu ikka tippkohtumise-eelsel ööl, ongi deklaratsiooni heakskiitmisega. Üks lahtisi teemasid konfliktid, just Mägi-Karabahhia osa, aga lisaks ka mõned Ukrainale murettekitavad asjad. Kõik partnerite EL-püüdlusi käsitlevad sõnastused on EL LR vahel nii keerulised kokku leppida, et partnerite ette minnes pole seal õieti enam muutmisruumi. Mitmelt poolt, eriti ÜK eesistuja Tuski poolt, pandi partneritele väga südamele deklaratsioonis kokku leppida.

Idapartnerluse poliitikas on lähiaastatel eriti olulised 3 asja. Esiteks, kuidas partnerid suudavad (EL abiga muidugi) võimalikult suurel määral EL-iga sõlmitud lepinguid ellu rakendada – eriti 3 assotsiatsioonileppe riiki, aga ka homme uue lepingu allkirjastav Armeenia. Mida põhjalikumalt seda tehakse, seda lähemale EL-ile tullakse. Teiseks, mis on uued alad, kus partnerid saaksid EL-iga integreeruda -täna räägiti energialiidust, digiturust, Schengenist, tolliliidust. Kolmandaks, kuidas me koos partneritega Vene-poliitikat ajame (vt ka Gondori kroonika 29.10.2017). On küll, mille kallal (edasi) töötada.

20.11.2017

Brüsselis, juhatasin meie eesistumisaja kolmandat GACi. Kolmandal korral läks lõpuks täppi ka planeerimine, liikusime täpselt ajagraafikus. Sissejuhatuses tõin esile kahed juba ekspertide tasandil heakskiidetud järeldused, küberjulgeoleku ja arengukoostöö digitaliseerimise kohta, mõlemad taas meie digieesistumise saavutused. Küberjulgeoleku vallas liigume kiiresti edasi ja juba 12.12 GAC peaks heaks kiitma ka tänastest järeldustest tõukuva konkreetse tegevuskava.

14.-15.12 ÜK päevakorra puhul (vt Gondori kroonika 17.11.2017) juubeldati juba täna PESCO üle, nõuti rändeteemal rohkem konkreetsust, just ühtse asüülisüsteemiga edasiliikumise üle, räägiti palju sotsiaalteemadest, vaatega 17.11 Göteborgis toimunud sotsiaaltippkohtumisele. Nõuti ka kliimamuutustega võitlemise arutamist ja maksuparadiisidega võitlemist. Eks see faas, kus ÜKst teada vaid päevakord, ongi selline jõulukuusele ehete juurde riputamise faas. Eelmise, 19.-20.10 ÜK otsene ülesanne NKle oli EL Aafrika usaldusfondi 110 miljoni euro kokkusaamine LRdelt, oleme eesistujana juba hakanud LRdele kahepoolselt pinda käima ja täna anti ka mõni konkreetne lubadus. Töö jätkub. Ka COM 2018-2019 tööprogrammi arutelul riputati kuusele võidu ehteid, aga fakt on, et järgmisel aastal esitatust ei jõua palju eelnõusid lõpliku vastuvõtmiseni, seega võis COM asepresident Timmermans üsna rahulikult esitatud loetelu peale noogutada.

Lõunat sõime COM eelarvevoliniku Oettingeriga, teemaks järgmine (2021-2027) MFF. Oettinger on võimas poliitik, kes julgeb asju ette võtta ja ka välja öelda. Enamus teemasid, mis tõstis, oli nagu meie kahepoolsel kohtumisel (vt Gondori kroonika 31.10.2017). Eelarve maht üle 1% SKT-st, uutele teemadele 80% ulatuses uut raha, tahab kiiret vastuvõtmise protsessi, veel selle EP mandaadi ajal. Eelarve pikkus – 5 või 7 aastat? (Oettinger ise ei varja oma eelistust 5-aastasele). Tingimuslikkuse kohta – praeguse makromajandusliku tingimuslikkuse kõrvale tahetakse ka EL põhiväärtuste, õigusriigi olukorraga sidumist – ses asjas ootab COM 23.02.2018 toimuva erakorralise ÜK suuniseid. See kõik on arusaadav. Aga selleks, et riigijuhid saaksid teha tõsiseid sisulisi otsuseid, on vaja seda ÜK korralikult ette valmistada. Ma ei usu, et riigijuhid oskavad lambist sisuliselt vastata küsimusele: 5 või 7 aastat? Tingimuslikkuse toetamisega natuke sama lugu. Jne. Täna sõna võtnud LRdest oli hea kuulda, et mitu, sealhulgas kõik Balti riigid, ütlesid, et kui vaja, maksame juurde, pole siin midagi. Hea oli tähele panna, et ÜKP sõprade rinne tundub ka lõunatiival püsivat, mis hea. Usun, et kui nn traditsioonilisi poliitikaid, ÜKP ja ÜPP, kärbitakse 10% võrra, siis on kannatanu pääsenud kerge ehmatusega. Aga 23.02 ÜK ettevalmistamine on edasiseks ülioluline. Vaadates senist debatti tuleb seal vähemalt püüda defineerida Euroopa lisaväärtuse mõiste, see on kogu järgmise MFF võtmeteemaks (ja kindlasti ka malakaks).

Lõunalt liikusime 27-kesi artikli 50 GACi pidama. Pealäbirääkija Barnier andis nukra ülevaate läbirääkimiste seisust. Rahaga on sama napp lugu, mis seni, aga tundub, et IE küsimus võib tõusta isegi teravamaks – rahaasja on teoorias lihtne lahendada, annad lubaduse maksta ja asi nudi. Piir, EL välispiir, on aga midagi palju keerulisemat, kui ülesanne on teha see nii nähtamatuks kui võimalik. Praegu piisavat edu ei ole ja aega hakkab kangesti napiks jääma. EL27 on jätkuvalt ühtsed ja toetavad oma pealäbirääkijat.

Ja siis jõudsime Londonist ümberpaigutatavate EL agentuuride uue asukoha hääletuseni. Salajane hääletus, 3 voorus, esimeses igal LRl 6 punkti, mis tuli jagada 3-2-1, teises (kuhu läksid edasi 3 paremat) ja kolmandas (2) igaühel 1hääl. Hääletusvoorude vahele jätsime pealinnadega konsulteerimiseks ja omavaheliseks kaubategemiseks a 30 minutit. Hääletustulemusi meie ei avalda, kindlasti on need juba kõik välja lekkinud. Hääletussedelid ja -protokollid hävitati NK sekretariaadi poolt kohe (aga ühe võitnud loosi napsasin isiklikku arhiivi küll). Läks aga lõpuks nii, et nagu needus, mõlema agentuuri viimane voor jäi 13:13 viiki, üks LR jättis hääletamata (ravimiameti puhul ütles SK välja, et nemad) ja nii tuligi mul eesistujana liisku tõmmata. Veel eile tegin selle võimaluse üle nalja, aga täna tuletati taas meelde diplomaatia üht põhiõpetust: ära kunagi midagi eelda, never assume anything. Ravimiameti tõmbasin siis Amsterdamile (vastaskandidaadiks Milaano) ja pangandusjärelevalveameti Pariisile (vastaskandidaat Dublin). Käsi värises pisut, mis seal salata.

Järeldusi kogu protseduurist? Esiteks, hoolimata lõpus toimunud õnnemängust oli tegu siiski palju avatuma protsessiga kui kunagi varem – seni on agentuure jaotatud ÜK hilisel tunnil sulle-mulle-meetodil. Nüüd olid avalikud taotlused, kriteeriumid, hindamine. Teiseks, Ida-Euroopa tugevus ja kokkuhoidmine on tugevasti liialdatud. Nii Bratislava kui Praha kui regiooni tugevaimad jäid võitjatest kaugele maha. Kolmandaks, ei ole nii, et kuna väikesi LR on palju rohkem, siis otsustavalt hetkel nad koonduvad – FRl siis järelikult on oma tõmme, on, mida lubada? Neljandaks, asutajariikidel ja vanematel LRdel on EL-is tugevusi, oskusi, kogemust, mis uuematel veel napivad. Väga mõtlemapanevad õppetunnid kõik.

 

17.11.2017

Tutvustasin ELAKis 20.11 GAC päevakorda. Ilma aruteluta võtame vastu küberjulgeoleku järeldused, jätkuna COM küberjulgeoleku paketile, mille üle sõime lõunat COM asepresidendi Ansipiga (vt Gondori kroonika 17.10.2017).

Arutelupunktidena 14.-15.12 ÜK päevakord, kus kindlasti kiidetakse seks ajaks käivitatud PESCOt, kinnitatakse täna Göteborgis riigijuhtide poolt arutatud hariduse- ja kultuuriküsimuste järeldused, kindlasti ka ränne ja välissuhted. Lisaks on ÜK eesistuja Tusk kokku kutsunud euroala ÜK, milleks COM omakorda valmistub 06.12 välja käidavate ettepanekutega EMU tuleviku kohta. Väikese järelvaate teeme (olen jutuga tagasi 20.11 GACi juures) ka 19.-20.10 ÜKle, kindlasti tõstetakse vajadus panustada EL Aafrika usaldusfondi, detsembri ÜKks vaja 110 miljonit kokku saada (EE panus ilusti tehtud).

Edasi COM 2018-2019 tööprogramm, viimane selle poliitilise tsükli jooksul. COM väidab, et 80% lubatud ettepanekutest on esitatud (matemaatika järgi klapib ka, tsükkel kestab 5 aastat). Kindlasti tuleb veel midagi digituru alt, kaitse alt, digimajanduse maksustamine, ka laienemise uus strateegia vms. Aga 2018 esitatavate eelnõudega on juba kole kiire, et need 2019 aprilliks EP heakskiidu saaksid – normaalne sisulise seaduseelnõu menetlemise aeg Brüsselis on 2 aastat.

Lõunat sööme eelarvevolinik Oettingeriga, teemaks ettevalmistused uueks 2021-2027  MFFiks, millega COM tuleb välja mais 2018.

Pärastlõunal artikli 50 GAC, 27-kesi. Pealäbirääkija Barnier annab ülevaate olukorrast ja siis viime nõukogu järel läbi hääletuse kahe Londonis paikneva EL agentuuri ümberpaigutamise kohta. Pinge viimase üle kasvab, tehakse veel viimast lobitööd ja kokkuleppeid. Hääletamismehhanismi keerukus toob kindlasti endaga kaasa ka kaubategemist kohapeal.

15.11.2017

EP plenaaristungi teine päev Strasbourgis. Hommikul kohe õigusriigi olukord PLs. Palju kehvem arutelu kui eile MT üle ja kuuldavasti ka kui 2016 toimunud 2 arutelu samal teemal. Kui MT puhul kahtles osa kõnelnuist vaid õigusriigi toimimises, siis täna hakati kadu kuulutama kogu PL riigile ja rahvale. Valitsusmeelsed poolakad andsid vastu, süüdistusi lendas sinna-tänna nagu mõnes Pavla Moudrá lastelaulus. Võrreldi Brüsselit Moskvaga, süüdistati COM teema eest vastutavat asepresidenti Timmermansi kolonialismis jne. NK kriitikat peaaegu ei saanud, keegi isegi küsis, et miks härra Maasikas peab siin PL valitsuse jõleduste eest vastust andma. Pidasin küll oma kohuseks raevukalt reageerida Moskva-Brüssel-võrdlusele. Järgnenult volitas täiskogu vastavat komisjoni ette valmistama resolutsiooni, kus nõutakse NKlt Euroopa Liidu lepingu paragrahvi 7 käivitamist.

Edasi talveksvalmistuv vaade humanitaarolukorrale GR saartel ja mujal ELis ning Läane-Balkani riikidel. Saartel viibib 15 000 asüülitaotlejat või immigranti ja nende olukord pole muidugi kiita. COM teeb head tööd abi koordineerimisel, aga siin tuli küll kohati raevukat kriitikat NK aadressil, kes ikka veel pole suutnud kokku leppida ühtse asüülisüsteemi reformis! Pidin siis paluma mitte pisendada kogu reformi vaid üheks eelnõuks ja üheks küsimuseks sealt (Dublini määrus ja solidaarsus) – paketis on 7 eelnõu ja 3 üle peame juba EPga trilooge. Aga Dubliniga peame muidugi ka midagi tegema.

Keskpäeval esines plenaaril kõnega SK president Kiska. Väga hea kõnega, millest tekitasin vaimustunud säutsutormi. Solidaarsusest, tuumik-Euroopa otsimise mõttetusest, idapartneritele liikmesuspartneritele mitteandmise kahjulikkusest, vajadusest võidelda populismi ja Vene mõjuga, vajadusest tugevdada CFSPd jne. Erakordselt hea, et Ida-Euroopast ja eriti Visegrádi riigist selliseid sõnumeid tuleb.

Pärastlõunal EPP fraktsiooni algatatud temaatiline arutelu 100 aastat enamlaste riigipöördest Venemaal. Kuna sissejuhatav sõnavõtt tuli LV MEP Kalnietelt, kes Siberis sündinud ja ka mina ei hoidnud ennast tagasi, siis oli arutelule toon antud nii, et Timmermans pidi nentima, et ta muidugi eelkõnelejate vahetu kogemusega võistelda ei saa. Aga tegi sellest hoolimata väga hea sõnavõtu, kus muu hulgas nimetas 2004. aasta laienemist EL 70-aastase ajaloo suurimaks saavutuseks – seda ei kuule praegusel ajal eriti tihti. Järgnenud arutelu juhtis kindlakäeliselt tšehh Telička, kes MEP Auštrevičiuse ettepaneku peale saali ka leinaseisakuks püsti tõstis. Enamasti kriitika enamlaste, kommunismi ja Vene välispoliitika kohta, aga poleeritud laua sees olid ka mõned roostetanud naelad, esines klassivõitluse hõngu, kellelegi tõi oktoobripööre vabaduse, heaolu ja sotsiaalse Euroopa. Tuletati ka meelde, et EPsse kuulub 8 kommunistliku partei esindajaid. Nii ei julgenud ma president Meri kuulsat ütlust oma lõppsõnas tsiteerida, vaid küsisin parafraseerides, kas keegi on näinud bolševismi laipa? Tore küll, aga tegelikult on EL toimimise vaikiv kokkulepe see, et ajalugu jäetakse ukse taha – LRdel lihtsalt on omavahel nii palju valusat ajalugu. Aga pole õiglane see, et hiljem liitunute ajalugu teatakse vähem ja me oleme selle suhtes ka tundlikumad, kõik haavad värskemad. Nii et aeg-ajalt võib ka laipu otsida, vähemalt parlamendis.

Õhtul lippasin COM ja EP transpordiinimeste korraldatud CEF tulevikule pühendatud konverentsi lõpetama. Gondori kroonika kauaaegsed lugejad teavad EE tugevat toetust sellele instrumendile ja see ongi osutunud suureks edulooks, finantseerides LR vahelisi taristuprojekte. See on eriti oluline nüüd, kus järgmise MFF võlusõna juba teada Euroopa lisaväärtus. No ja kuidas siis pole seda lisaväärtust piiriülestel projektidel? Seda rauda tasub ka oma kasu silmas pidades taguda.