29.05.2017

Pika vahe pidanud EE eesistumist ettevalmistav komisjon pidas taas istungit. Loogiline kah, sest pärisasja lähenedes ja sisuliseks minnes lähebki rõhk ametnike ettevalmistustelt, kordadelt, tabelitelt jne operatiivse diplomaatilise ja poliitilise sebimise peale. Aga mõni korralduslik otsus oli veel teha.

Salvest ehk töörühmade juhtimisega seotud inimeste nimekirjast arvati mõned välja ja mõned juurde, kokku on seal siis 470 inimest. Jaanuaris otsustasime, et viimased vabad kohad esinduses EL juures Brüsselis jagame alles juunis, vahetult eesistumise eel. Isegi hästi pidasime vastu, mai lõpuni: kaks läksid siseministeeriumile ja üks välisministeeriumile Brexiti õigusküsimuste ja muu juriidilise tiimi toetamiseks. See on täpses vastavuses hetke poliitiliste prioriteetidega, ainus hirm on, et juulini, kui meie eesistumine algab, on veel 5 nädalat aega. Aga ühel hetkel ei saagi enam Tallinnast lisainimesi saata, siis toimub akuutne kriisihaldus (seda on eesistumine oma olemuselt nagunii) ja siis saad sa toetuda vaid neile inimestele, kel vajalike inimeste mobiilinumbrid olemas. Anti ülevaade riigipeade tasandil Tallinnas toimuvast digikonverentsist. Või ükskõik kuidas seda ka ei nimeta, see on meie eesistumise kõige nähtavam ettevõtmine nii osaluse (oodatava) taseme kui EE maine mõttes. Ametnike komiteel pole siin sisu mõttes suurt arutada, aga selle korralduse ideede hetkeseisust nii ülesehituse, asukoha kui turvalisuse mõttes saime õpetliku ülevaate.

Lõpetuseks naaklesime selle üle, kas ministrite tasemel toimuvate ürituste kohta peavad ministeeriumid Riigikantseleiga sõlmima kirjalikku lepingut meenutava kokkuleppe või piisab ürituse parameetrite registreerimisest eesistumise digikeskkonnas. Kuna ühiskond ja riik me ümber on nii lepingukeskne, siis vajusime üllatusteta kirjaliku kokkuleppe varianti toetama.

26.05.2017

Varssavis, kohtusin oma PL kolleegi Szymańskiga. GACi päevakorrad meie eesistumise ajaks ja nn suured EL küsimused. Päris pikalt EL sotsiaalsambast, kus enamus asju LR pädevuses ja harmoneerimine väga raske. Lisaks, Kesk- ja Ida-Euroopa (vähem jõukad) LR on siseturul tegutsemiseks vajalike standardite ülevõtmise eest isegi juba piisavalt maksnud, ei hakka veel uute sotsiaalpoliitika piirangute maksumust peale võtma, kõlas loogika. Brexiti-järgses EL-is tuleb muide majandusvabaduse ja piirideta kõige edendamiseks senisest nagunii rohkem tööd teha, ja olukorras, kus mitmes jõukamas LRs globaliseerumisvastased meeleolud, on veel ekstra keeruline siseturu süvendamisest rääkida – erandiks ehk digiturg, aga siingi on nüansse.

Dublini määruse solidaarsusosas liikumist pole, ja kardetavasti tulebki sellega oodata, mis 22.-23.06 ÜK edasise kohta ütleb. Kliima- ja energiaküsimused on tugeva söetööstusega PLle alati väga rasked, aga täna kuulsime ka kompromisside otsimisest, hea. Euroopa kaitse on miski, milles osalemisest PL on huvitatud, samuti toetustest oma kaitsetööstusele tulevasest EL kaitsefondist. Järgmise MFFi üle vandusime mõlemad, et EL ühispoliitikate rahastamist tuleb võimalikult samas mahus jätkata, aga nende eelarveläbirääkimiste tingimused (lahkub 10% netotulust andev UK), ajaraam (läbirääkimisteks jääb praktikas alla aasta, võrdle eelmise korra 2+) ja atmosfäär (üleplatsi solidaarsusnõuded mitme netomaksja poolt) tõotavad neist väga raskeid teha.

24.05.2017

HU EL-asjade riigisekretär Takács Tallinnas. Kuna tegu GACi liikmega, siis käisimegi peamiselt läbi selle nõukogu teemad ja kalendri. Me ei pea mitteametlikku GACi (mis senise kogemuse järgi ei pruugi alati väga sisukas välja kukkuda), küll aga tuleb meil pidada artikkel 50 GACe UK lahkumisläbirääkimiste üle, ja võib-olla isegi sagedamini kui tavaGACe. Tõenäoliselt tuleb just sellel nõukogul teha otsus 2 Londonis asuva EL agentuuri uue asukoha üle. TavaGACidel arutame peale tavapärase ÜKde ettevalmistuse veel 3 EL institutsiooni koostööd seadusloome kava täitmisel, küberjulgeoleku uuendatud strateegiat, mingil viisil ka laienemist ja muidugi peame õigusriigi dialoogi (NB! mitte segi ajada COM dialoogiga õigusriigi olukorrast PLga).

HU lähenemine paljudele EL-teemadele on kohati seadusetähene, vaadatakse väga täpselt, mis on pädevused, korrad, seadused. Kindlasti ei taheta enamusel aladest EL pädevusi suurendada. HU on koos SKga andnud kohtusse 2015. aastast pärineva pagulaste ümberpaigutamise otsuse, kohtuotsust oodatakse sügisel. Kui see peaks ütlema et ümberpaigutamise otsus on seaduslik, siis peaks HU ju oma legalistlikule lähenemisele truuks jäädes hakkama ümber paigutama. Rääkisime muidugi ka asüülisüsteemi Dublini määruse solidaarsusmõõtmest ja selle mõjust nii Schengeni sisepiiride kontrolli säilimisele kui järgmisele MFFile. Seaduse järgi siin seost jah ei ole. Üksmeelel olime siiski enamuses teemadest, rände välismõõtme, Lääne-Balkani ja laienemispoliitika mõnetise hambutuse üle jne.

 

22.05.2017

Artikli 50 GAC kiitis heaks läbirääkimisjuhised, Brüsseli argoos negotiating directives. Kodanikele lahendus kõigepealt, siis rahaasjade juurde… ja siis saab hakata vaatama, kas õnnestub minna II faasi, tulevikusuhet läbi rääkima. Mõtlemine II faasi teemade üle on aga COMs ja LRdes alanud, hea. Nii I kui II faasi kõigis teemades on nii, et mida konkreetsemaks lähed, seda enam ilmneb, kui tihedad on sidemed, mis EL LR 40 aasta jooksul on sidunud ja seovad – lahtiharutamine on äärmiselt keeruline. Iga lahtiharutatud lõime kohta, kus aga koostööd tahetakse jätkata, peab a) UK-l olema oma variant, viis, kord asemele panna, b) LRdelt nõusolek, et selle kohaldamine vastab ka EL viisile, standardile ja c) kokkulepe, kuidas võimalikke vaidlusi lahendada.

Otsuste – läbirääkimisjuhiste heakskiitmine ja erilise NK töögrupi moodustamine – üle ei pidanud täna väga rääkima, need olid hästi ette valmistatud ja konsensus juba Coreperi poolt saavutatud. Seega peeti poliitiline lauaring, kus kiideti EL ühtsust, mh paluti võimalikult vähe teha Brexiti teemal LR avaldusi (lihtne öelda, aga kodune surve paljudel suur). Osalt püüti end positsioneerida juba tulevikusuhte läbirääkimisteks. Rahast nagu ikka – väike osa kinnitas, et ei taha edaspidi juurde maksta, teine osa jälle, et vaja tagada EL poliitikate ja programmide jätkumine, loe: ei taha vähem saada. EE poolt rääkisin taas ühtsusest, vajadusest hoida kindlat protseduuri töögrupp-Coreper-GAC-ÜK ja muidugi ka sellest, et (eriti 2017 II poolaastal) peab EL oma tavatööga edasi minema ja me peame sellest ka julgelt rääkima – muidu jääb eriti ingliskeelse meedia tarbijatel (ka absoluutne enamus GACi laua taga istujaid kuulub sellesse kategooriasse) mulje, et EL ei tee muud kui UK lahkumisläbirääkimisi.

Pärastlõunal pidasin põhjaliku kohtumise RO kolleegi Birchalliga. RO on mõjukas Kesk-Ida-Euroopa LR ja meie väga hea partner väga mitmes küsimuses nagu näiteks idapartnerlus. Käisime läbi meie eesistumise GAC teemad, EL tuleviku, digituru, sise- ja justiitsküsimused. Rände osas mõtleme sarnaselt, saame aru solidaarsusküsimuse lahendamise vajalikkusest. RO on alates 2010 Schengeniga liitumise tehnilised kriteeriumid täitnud, aga liitumine on jäänud poliitiliste kõhkluste taha – siin on vaja LRde ühehäälsust. EE on alati liitumist toetanud. Uue- ja kaugepoolsete LRdena on meil mõlemal pidev valvelolek, et ega meid “välja ei jäeta”, seda tunnet oli hea jagada meist siiski niipalju suurema riigiga. Aga tõsised arutelud EL tuleviku üle saavad alata alles aasta lõpus, ja ka siis on vaja, et teatavad eeltingimused oleksid täidetud. Valvel tasub aga ikka olla.

17.-18.05.2017

10 kohtumist EPs Strasbourgis. Viimased veel kohtamata komisjoniesimehed, rida mu enda vastutada oleva põhiseaduskomisjoni AFCO liikmeid ja EP mõjukad ametnikud, peasekretär Welle ja asepeasekretär Winkler. Kõigil kohtumistel EE eesistumise prioriteetidest, millest saab üha täpsemalt rääkida ja kuulsin palju viisakaid sõnu kõrgete ootuste kohta me eesistumisele. Arusaadavalt on kõigi poliitikute meeltes praegu FR presidendivalimiste avatud võimalused EL põhjalikumaks reformimiseks, mida arutati president Macroni esimesel kohtumisel DE liidukantsler Merkeliga 15.05. Tõsised konkreetsemad arutelud saavad praktikas alata pärast DE parlamendivalimisi 24.09, aga meil on hea praegu olukorda ja hoovusi jälgida, et tulevikusuundumused ka meie soovidega arvestaks.

Wellega rääkisime EP presidendi Tajani ja fraktsioonijuhtide 30.05 toimuvast Tallinna-visiidist, kus kohtuvad terve valitsusega, Riigikogus ja presidendiga. Programm on enam-vähem paigas, arutasime põhisõnumeid, milliseid eelnõusid-teemasid fookusesse seada. Selleks ajaks ei tea me küll veel täiesti täpselt, kui kaugele MT teatud eelnõudega jõuab ja mis suuniseid, näiteks rände alalt, annab meile 23.06 ÜK. Rääkisime ka eelnõude digitaalsest allkirjastamisest meie eesistumise ajal.

Transpordikomitee esimehe Delliga transpordi digitaliseerimisest, Rail Balticust, maanteepaketist, kus Dellile väga tähtis sotsiaalne osa. Püüame. Keskkonna- ja tervisekomisjoni esimehe Vãleaniga on nii keskkonnaminister Pomerants kui tervise- ja tööminister Ossinovski värskelt kohtunud, nii et väga keeruliste kliimaeelnõude detailidesse ei pidanud minema, küll aga tuletati meile leebelt meelde, et alkoholipoliitika ühtlustamine on EL-is erinevaid traditsioone arvestades väga ambitsioonikas ettevõtmine. Eelarvekomisjoni kauaaegse mõjuka esimehe Arthuis’ga kohtusime koos EE eelarveeriesindaja Kivisega. 2018 EL eelarve kokkuleppimine on üks meie eesistumise suuri ja keerulisi ülesandeid. Keeruline, sest kuigi formaalset seost Brexitiga 2018 veel kindlasti pole, käib juba praegu LR poolt enda positsioneerimine Brexiti-järgseks MFFiks, olukorraks, kus üks suur netomaksja lahkub. Tööhõive ja sotsiaalvaldkonna komisjoni aseesimehe Ulvskogiga rääkisime tundlikest sotsiaalvaldkonna eelnõudest, kus paljud vastandumised toimuvad ida ja lääne vahel, nagu lähetatud töötajate direktiiv, töö- ja puhkeaja määrus jne ja jõudsime kiiresti teineteisemõistmiseni selles, et kui Põhja- ja Baltimaade vahel ühiseid arusaamisi ei leia, siis kus veel. Liigume meiegi oma eesistumise ajal nende eelnõudega edasi nii, nagu kohane, eesistuja ei tule kunagi kindlast ilmakaarest.

AFCO liikmete Pereira, Wielandi, Atondo ja Leineniga arutasime põhjalikult nende komisjoni  eelnõude üle. Kõik need on kole keerulised, puudutavad enamasti EP võimupiire nagu uurimisõigus, valimiskorda (EP valimisõigus), EL institutsioonide ühist läbipaistvusregistrit, ja ka EP kohtade arvu ning jaotust LR vahel, mida tuleks arutada nagunii, kui millele Brexit annab veel lisakeerukust. NK poolel pole üheski neis erilist entusiasmi, ehkki nii MT kui eelmised eesistujad on truuisti pingutanud. Ma ei hakka hetkel detaile avama, eriti kuna MT eesistumine võib mõnes asjas veel edu saavutada, aga kardan, et Gondori kroonika lugejad saavad neist II poolaastal küsimatagi teada.

16.05.2017

GAC tegi esimese ettevalmistava ringi 23.06 ÜK teemadele. Niipalju on selge, et kahel väga kaalukal alal, ränne ja kaitse, on veel lahti, kuhu juuni lõpuks jõutakse. Rände alt käib töö ühtse varjupaigasüsteemiga, ja kui selles kokkuleppele ei peaks jõutama (mida ei saa kaugeltki välistada), siis ootab EE järgmise eesistujana riigijuhtide suunist, kuidas edasi minna. Kaitse alt sõltub palju uue FR presidendi soovidest ja ka kodustet poliitilistest võimalustest, parlamendivalimised on vahetult enne ÜK. Mõeldes sellele, DE parlamendivalimistele 24.09 ja ka eile Berliini tippkohtumiselt kuuldule, kus liidukantsler Merkel oli üllatavalt mitteeitav lepingumuutmist nõudvate suuremate muudatuste suhtes, arvan, et päris otsuseid ei hakka tulema enne sügist ja ka siis sel eeldusel, et president Macron on teinud nähtavaid samme siseriiklike reformidega. Muudest ÜK teemadest tugev toetus digituru ülevaatusele, selle alt rõhutasin lõpuks ometi COM poolt lubatud andmete vaba liikumise eelnõu ja küberjulgeoleku strateegia tähtsust.

Debatid EL tuleviku üle sõltuvadki suuresti DE-FR suunanäidust. Mis ei tähenda, et ülejäänud 25 LR ei peaks selle teemaga tegelema. COM küsiski täna, mis NKl plaanis – nemad muudkui esitavad Valgeid raamatuid ja mõttepabereid. Nagu olen siinsamas varemgi kirjutanud, Valge raamat ei saa päriselt olla praktikute arutelude aluseks.   Mõttepaberid natuke rohkem, ka EE on põhimõtteliselt lubanud, et mitteametlik ECOFIN võiks arutada EMU tuleviku paberit ja ma pole GACi poolel vastu lõunale  MFF paberi üle – ehkki tore oleks neid kõigepealt näha. Kuid üldised arutelud EL tuleviku üle on riigijuhtide, ÜK liikmete poolt juhitav protsess ja ka täna laua ümber vaadates, ma pole kindel, kas pealikud usaldavad selle ülesande Euroopa asjade ministritele, aseministritele ja riigisekretäridele. Muidugi, kui EL tulevik on 14.-15.12 ÜK teema, siis peab GAC olema ettevalmistustesse kaasatud.

Kõige intrigeerivam päevakorrapunkt oli COM ülevaade PLga peetavast õigusriigi dialoogist. Seda on peetud juunist 2016 ja COM meelest pole PL neilt soovitud asju teinud. COM sooviski, et teised LR sellest teada saaksid ja eks asepresident Timmermans tahtis ka endale ses asjas toetust saada. Iseenesest pole NKl siin arutelukohta, mida COM muidugi ka hästi teab. No saigi toetuse dialoogi jätkamisele (mida lubas ka PL) ja paljud läänepoolsemad LR rääkisid, kui tähtis Euroopa väärtus õigusriik ikkagi on. Kasutati ka juhust nõuda pidevat õigusriigi olukorra arutelu NKs, mis mitme LR ammune soov. Eks neil muidugi avalikkus küsib ka valitsuselt, et kellega me ikka samas liidus oleme? Vaid paar LR ütlesid, et tänase arutelu koht pole NKs – kui COM leiab rikkumisi, siis pöördugu kohtu poole. MT eesistuja võttis asja osavalt ühe lausega kokku, öeldes, et eeldab, et COM ja PL informeerivad ka edaspidi LR dialoogi käigust – väga arukas, arvestades, et NKl institutsioonina pole siin tõesti rolli, oleks siis, kui COM esitaks PL hääleõiguse peatamist, millest asi veel üpris kaugel. Järgmise eesistujana jälgisin arutelu väga tähelepanelikult ega tahtnud anda ühtki võimalust kellelgi tõlgendada midagi mu poolt öeldavast kui lubadust meie eesistumise ajal teemat uuesti arutada.

EE oli esimest korda kaasatud hommikusele koordinatsioonikohtumisele PRES, NK sekretariaadi ja COM vahel. Lisaks lühidad koridorikohtumised UK ja DE kolleegiga. Lõuna NK asepeadirektori Cloosiga, kes vastutab institutsioonidevaheliste suhete ja GAC eest, äärmiselt kasulik, meie GAC programm ja päevakorrad on juba üpris ilmega. Läheneb.

12.05.2017

EL institutsioonides töötavate eestlaste iga-aastane sidustusseminar. Varem olen seal kuulamas käinud, nüüd tuli endal korraldada ja juhatada. Esinesid president Kaljulaid, peaminister Ratas, e-riigi endine juht Kotka ja Eesti Vabariigi 100nda aastapäeva korraldustoimkonna juht Rohumaa, lisaks vaatasime üle meie eesistumise kõrgetasemeliste ürituste toimumiskoha Kultuurikatla. Brüsseli inimesed väidavad, et EE on ainus LR, kes midagi sellist organiseeritult korraldab. Ei ole päris kindel, teistel ka teistsuguseid ühendusepidamise vorme, aga tore igatahes, et meil midagi sellist juba üle 10 aasta toimub.

Arusaadavalt oli tänane fookus meie eesistumisel. Peaminister innustas ja tänas juba ette kõiki korraldajaid. Tal seisab ees ka väga pingeline kohtumiste-visiitide seeria LRdes, nagu iga tuleva eesistujariigi juhil. Tuli ka mitu praktilist mõtet, kuidas veel paremini valmistuda, ka EP suunal, mis mulle väga kasulik. President, kes ju aasta tagasi ise selle seminari sihtgrupi hulgas, eestlasest EL-ametnikena, rääkis pisut ka naasiku vaatest Eestile. Väga julgustavalt seejuures, ja tore on, sest publikumi hulgas palju neid, kes naasmismõtteid mõlgutavad. Vaatasime üle Kultuurikatla, mis on ju muljetavaldav struktuur, aga – isikliku maitse asi – mina pole end neis endistes tööstushoonetes kunagi hästi tundnud, kui vana väga hästi kaetud pole. Kotka andis ülimalt mõjuva ülevaate e-riigi tegelikest hämmastavatest võimalustest (peamiselt olemasolevatest andmetest), mille kasutamise ulatus jätab küll kohati soovida. Igatahes, kõik, kes ütlevad, et äh, see meie e-riik on tegelikult vaid üks mull, eksivad rängalt. Väga tore.

10.05.2017

Pidasime välisministeeriumi ja ELSi eesistumisinimestega kiire lõunaseminari mu endise Coreperi kolleegi Korčokiga, kes 2016 SK eesistumist Bratislavas koordineeris ja tegi ka eriesindaja tööd EL-institutsioonide juures. Ülimalt kasulik praktiku ülevaade. Ka SK eesistumine oli Brüsseli-põhine, mis tähendab seda, et mõlema Coreperi eesistujal on suur otsustusõigus ja ei tähenda seda, et nad saaksid kõiki otsuseid ilma targa pealinnata vastu võtta. Saada ministreid seda olukorda aktsepteerima on muidugi pähkel, mille katkihammustamiseks tuleb korraldada kogu valitsuse pidev informeerimine eesistumise käigust, kaasa arvatud sellest, et asi on kindlates kätes.

Ka SK eesistumise puhul tundis pealinn karjuvat puudust Brüsseli kogemusega inimestest. Midagi pole teha, EL asjaajamine on nii eriline, et seda ilma Brüsselis töötamata päriselt ei mõista. Kahepoolseid saatkondi saab edukalt kasutada oma riigi nähtavuse ja tähtsuse kasvatamiseks, kuid mitte EL eelnõude, teemade ajamiseks – viimaseks pole eesistumise käies lihtsalt aega. Minister võib (peab) küll oma kolleegile teises LRs helistama, kui mingi asi Coreperi tasandil kinni jookseb, või mingi poliitilisema arutelu pinda ette valmistama.

Pikemalt ka kommunikatsioonist. EL asjade kommunikatsiooni esimene sihtgrupp on Brüsseli ajakirjanike korpus. Nende informeerimiseks (linnas, kus kõik lekib) on kõige operatiivsem kanal alalise esinduse Twitteri-konto. Eduka sisuka kommunikatsiooni võtmeks on (peamiselt alalises esinduses Brüsselis töötavate) sisuinimeste ja pr-inimeste kokkuviimine, mis kole keeruline. Eesistumise sisuosa kommunikeerimine oma kodusele publikule oli SKs kole keeruline. Hakkasin sel kohal mõtlema, et järsku ma tahan liiga paljut, nagu ses eilses Postimehe-artiklis.

08.05.2017

Sõin lõunat Norra EL-asjade ministri Bakke-Jenseniga. Ta oli Tallinnas seoses Norra finantsmehhanismide programmi allakirjutamisega. Eesti saab Norralt kahepoolselt pluss  koos Islandi ja Liechtensteiniga Euroopa majanduspiirkonna raames kokku 68 miljonit eurot ÜKP programmidesse, see on nende riikide jaoks nagu EL siseturul osalemise tasu. Kogu EL-ile maksab Norra 7-aastase MFF jooksul 2,8 miljardit. Ehk siis, maksavad miljardeid osalemise eest ja siseturgu puudutavat seadusandlust peavad täpselt täitma, ilma otsese sõnaõiguseta selle sisu üle. Ikkagi on maailma suurimal turul osalemine seda hinda väärt.

Käisime läbi EE eesistumise prioriteedid. Norra kui Schengeni liikmesriik soovib olla kaasatud võimalikult paljudes rändekriisi puudutavates aruteludes. Schengeni tuleviku üle peavad kindlasti kaasatud olema. Osalevad ka päris hästi idapartnerluses, korraldavad tippkohtumise eel vähemalt ühe kõrvalürituse Brüsselis. Põhja-Balti koostöö kaudu on Norra väga sees digiühiskonna aruteludes. Brexit puudutab neid väga otseselt, 20% Norra ekspordist läheb UK-sse ja loomulikult tahavad nad teada, milline on UK tulevane kaubandussuhe EL-i, UK suurima kaubanduspartneriga. Lubasime niipalju infovahetust kui võimalik, ja natuke rohkem ka.

05.05.2017

Kohtusin Tallinnas SE šerpa Dahlgreni, oma kunagise kolleegiga välisministeeriumi kantslerina töötamise ajast. EE eesistumise sisust ja kalendrist. SE korraldab 17.11 Göteborgis sotsiaalküsimuste tippkohtumise, koos seda teemat väga südamelähedaseks pidava COM presidendi Junckeriga. Seal on nähtav roll ka EE kui eesistujariigi peaministril Ratasel ja soovime, et töö(tamise) tulevik, millisel teemal meie oktoobris ühe konverentsi korraldame, oleks üks teema ka Göteborgis. Sotsiaalsamba osas tahab SE eriti praeguse sotsiaaldemokraatliku valitsuse ajal jõulisemalt edasi liikuda ja oma osa  eesistujana me muidugi truuisti teeme – lähetetud töötajate direktiiv, sotsiaalsüsteemide koordinatsiooni määruse ja vaatame ka uut ettepanekut töö- ja eraelu tasakaalu üle.

Pikemalt rändest, kus SE üks enim puudutatud LRe. Arutelud Brüsselis ühtse varjupaigasüsteemi tuleviku üle pole oma solidaarsusosas väga liikunud ja suur küsimus riigijuhtidele on, kuidas edasi juhul, kui lahendus 23.06 ÜKks saavutamata jääbki. Sellest võib saada meie eesistumise üks suurtest (valusatest) teemadest. SE ei ole vaimustatud COM seisukohast, et ajutisi piirikontrolle Schengeni riikide vahel ei tohiks novembris 2017 enam pikendada, neil need DKga alates 2015. Siin ongi keeruline pundar: varjupaigasüsteemi solidaarsuseaspekti lahend on mitme LR jaoks poliitiliselt seotud sisepiiride kontrolli kaotamisega. Ja loomulikult ka otseses seoses (õnneks vist alles) 2018 keskel algavate kõnelustega 2021-2017 MFF üle.

Nagu ikka, oli huvitav kuulata SE kui tugeva arenenud majandusega euroalasse mittekuuluva LR vaateid EMU edasiarendamisele. Peaasi, et säiliks tasakaal, koostöö ja avatus euroala väliste LRdega. Siin aga peab Brexitiga toimuma mingi ümberrivistumine – UK lahkudes jääb euroalaväliseks vaid 2 endist Lääne-Euroopa riiki, SE ja DK ning suurimaks saab PL. Seda dünaamikat saab olema huvitav jälgida.

EL Vene-poliitika üle oleme jätkuvalt täiesti samameelsed, hea.