22.-23.06.2017

Üle hulga aja toimus ÜK suhteliselt optimistlikus kontekstis, nagu eesistuja Tusk oma kutsekirjas ka märkis. Muu hulgas seepärast, et majandus on taas kasvama hakanud, EKP presidendi Draghi ettekanne oli tõesti positiivses toonis. See ei tähendanud, et arutelud nii mõneski muus küsimuses oleksid olnud kuidagi lihtsad või lühidad. Nagu praegusel globaliseerumise aeglustumise ajastul ikka, võttis suure aja enda alla kaubanduse osa. Järelduste tekst on habras tasakaal avatuse ja ettevaatlikkuse vahel, mis seekord väljendus eriti kolmandate riikide poolt strateegilistesse sektoritesse kavandatavate investeeringute analüüsimise (skriinimise) küsimuses. Ohud on ju selged, aga sõnumina kahtlane, jätab mulje, et EL nagu ei tahaks investeeringuid. Seda öeldi mitte ainult põhimõtteliselt liberaalsete LR, vaid ka nende poolt, kel hiljuti tõsised majandusraskused olnud ja kes neist mh välisinvesteeringute abil välja tulnud. Samas ütles mõni meiega üsna sama julgeolekutunnetusega LR, et ammu juba skriinime investeeringuid. Lõpuks jäi teksti, et COM uurib analüüsimise vajadust, nagu ka EE ettepanek oli. Millises seoses on ehk sobilik märkida, et esimest korda minu mäletamise ajal arvestati kõigi EE muudatusettepanekute-muredega (vt Gondori kroonika 20.06.2017) – kindlasti siin oma mõju ka sellel, et nädala pärast oleme tähtis eesistujariik.

Kaitseteemal liigutakse jõudsalt edasi, PESCO käivitamiseks vajalike LR siduvate kohustuste ja kriteeriumite nimekiri peab olema valmis kolme kuu jooksul. Lahingugruppide ühisrahastamise mehhanism tuleb EE eesistumise ajal kokku leppida (ehkki siin lõhestas ÜK õhku ühe netomaksjariigi juhi küsimus: aga kas teil raha on?). Terrorismivastase võitluse all meile muret teinud halb valgus otspunktkrüpteerimisele (milline ilus eestikeelne sõna end-to-end encryption asemel) läks lõpuks nii, et tunnustati siiski selle tehnoloogia olulisust digitaalses ühiskonnas ja vajadust säilitada eraelu puutumatus.

ÜK otsustas pikendada Venemaale kehtestatud majandussanktsioone. On selge, et kui peaksime loobuma sanktsioonide sidumisest Minski lepingute täitmisega Venemaa poolt, oleksime aktspeteerinud uut külmutatud konflikti Euroopas. See tehti ÜK laua taga mõnele kahtlejale ka jõuliselt selgeks.

Kuulati ära UK peaminister May kinnitus muutumatutest seisukohtadest Brexiti üle – lahkumine siseturult ja tolliliidust – ning lubadus pakkuda UK-s elavatele EL kodanikele suuremeelseid jäämistingimusi. 26.06 peaks Briti üksikasjaline positsioonipaber ka meieni jõudma, siis saab hakata võrdlema EL ja UK omi. On igatahes inimlik ja hea, et läbirääkimised algavad just sellest, inimestele kõige rohkem korda minevast küsimusest.

Rände teemal jäi arutelude toon rahulikumaks kui mõnel hiljutisel ÜKl. Ka solidaarusküsimuse kiiret jõulist lahendust soovivad LR on mõistnud, et hetkel kivist vett välja ei pigista, kviteeriti saavutatu, tõdeti vajadust edasi töötada (pall on niisiis meie kui järgmise eesistuja käes) ja keskenduti välismõõtmele, eriti Vahemere keskosa marsruudile ja Liibüale. Liibüa usaldusfondi peaksime meiegi panustama, eesistujariigi poolt on sellised žestid väga olulised.

Lõpus kõneles peaminister Ratas digiteemadel ja kutsus kõiki 29.09 Tallinna digitippkohtumisele. Aplaus. Selleks, et tippkohtumise enda eest aplausi ära teenida, peame aga koledal kombel ja väga targalt töötama. Võimalus, mis me kätte on antud, on EE ajaloos vist ainulaadne – EL riigipead-valitsusjuhid tulevad Tallinna, sest nad usuvad, et meil on digiteemadel neile uut öelda, näidata EL sihte praeguse, iga eluvaldkonda puudutava tehnoloogilise muutuse hoomamiseks, kasutamiseks ja kui oskame, ka suunamiseks. Seda suurem on ka meie vastutus.

ÜK kõrvalt kohtusin IT ja ES kolleegi Gozi ja Toledoga. Käisime läbi meie eesistumisaja GACide päevakorrad. Artikkel 50 GACid samal päeval kui tavaGACid, praegu juulisse istungit ei planeeri. Ainus küsimus, millele mul veel vastust pole, on EL tuleviku arutamine GACi formaadis, siin sõltub palju ÜK ja selle eesistuja Tuski kavadest – kui EL tulevik on 14.-15.12 ÜK päevakorras, siis on üks lähenemine GACiga, kui ei, siis teine. Aega otsustamiseks veel pisut on.

 

 

21.06.2017

Kohtusin Brüsselis hommikul konservatiivsete erakondade ühenduse EPP presidendi Dauliga, tema kutsel. Äärmiselt meeldiv vestlus, lubas igakülgset abi EE eesistumisele ja teadagi, suurima EP erakonna abi kulub kõik ära. Rääkisime rändest. EPP-sse kuuluvad ju nii DE kui HU juhterakond kui ÜK eesistuja Tusk ja COM president Juncker. EPP-l on oma koordinatsioonigrupp nii Brexiti kui näiteks MFF jaoks, kuhu meid lubati kaasata, hea. 2021-2017 MFF ettepaneku esitamise suhtes alles 2018 juunis, nagu COM soov, oli Daul väga kahtleval seisukohal – eelmine kord läks LR vahel aasta ja 8 kuud pluss EP otsustusprotsess. Nüüd jääks kogu aruteluks poolteist aastat, mille keskel vahetub ka EP koosseis. Tõesti keeruline.

Pärastlõunal BG kolleeg Pavlova. Tutvustasin meie GACi kavu ja jagasin (juba) meie kogemust eesistumise ettevalmistustest ning lubasin kaasata EPga peetavatesse triloogidesse varases faasis. BG prioriteedid praeguse seisuga on ränne, ÜKP tulevik ja Lääne-Balkan. Sofias on uus valitsus ja senise eesistumismeeskonna baasil on moodustatud eraldi ministeerium, ministri ja kahe aseministriga, mis muidugi võimaldab Brüsselist tulevat poliitilist koormust paremini jagada. Panin ka tähele, et BG tegi täna juba esimese avaliku ürituse Brüsselis, vastuvõtu Regioonide komitees.

20.06.2017

Pikk päev Luksemburgis algas Põhja-Balti GACi-eelse koordinatsioonikohtumisega. Tavapärasele nõukogu päevakorrale lisaks oli seekord laual ka 6 riigi ühispaber sotsiaalse Euroopa teemal. Põhjamaad polnud täna veel lõplikult valmis oma heakskiitu andma, aga tundub, et tuleb seegi. Ülitore, sest sotsiaalküsimustes, mis jagavad LR ida- ja läänepoolseteks, jõukateks ja vähemjõukateks, jaguneme me 3+3 ja kui need riigid suudavad ühisarusaama leida, siis peab see ka teistele eeskujuks olema.

Sealt tormasime poole pealt (jah, me oleme kohe eesistujad ja meil on väga palju kohtumisi, ütlesime kohmetult) eesistuja, NK sekretariaadi ja COM nõukogu-eelsele briifingule. Käidi läbi nii tavaGAC kui art 50 GAC päevakorrad, selgitati mõne keerulisema olukorraga (antud küsimustes) LR positsioone ja nagu ikka, oli peasekretär Tranholm-Mikkelsen kõige paremini informeeritud – nagu ta ennustas, nii istungil laias laastus ka läks.

GACil tutvustasin koos BG ja AT kolleegiga eelseisva trioeesistumise programmi. See programm on vajalik peamiselt selleks, et 3 LR inimesed ühise töö käigus parema sisemise sideme saaksid, programmil endal pole sisu poolest suuremat. Ent siiski – kuna ÜK poolt on seatud kõigi digituru strateegiate elluviimise tähtajaks just 2018 lõpp, on digimõõde programmi oluline osa ja sellest enamasti täna ka rääkisin.

Põhiteema oli 22.-23.06 ÜK ettevalmistus, töö järeldustega. Rände teemal põhirõhk välismõõtmele ja kehutus järgmisel eesistujal (ja-jah) ühtse asüülisüsteemiga tööd jätkata. Palusin asendada “eesistuja” sõnaga “Nõukogu”, et me seal päris üksi poleks. Kutsutakse COM üles kiiresti tulema välja konkreetsete ettepanekutega sisejulgeolekualaste andmebaaside koos- ja ristkasutuse võimaldamiseks. Kaitse alal rõõmustav areng EL lahingugruppide rahastamises, viiakse kõik EL rahastamise alla – just LR rahapuudus on seni olnud suurim takistus nende kasutamisele, või vähemalt on andnud selleks ettekäände. ÜK tõdeb PESCO asutamise vajadust, 3 kuu jooksul peavad LR esitama oma soovid ja panustamislubadused. EE osaleb protsessis aktiivselt. Kaubandus üle tavapärane naaklemine, siin polnud tasakaal veel paigas. Pidin sõna võtma kahes digiteemas, esiteks tuletama COMle meelde, et küberjulgeolekustrateegia uuendatud versiooniga väljatulemise tähtaeg on september (et meie jõuaksime oma eesistumise ajal GACi järeldused vastu võtta) ja teiseks hoiatama, et terrorismivastase võitluse pesuveega ei tohi lapsukest ehk digiühiskonna üheks alustalaks olevat end-to-end krüpteerimist välja visata – sa ju ei kutsu üles autosid ära kaotama, kui saad aru, et kahjuks saab autode abil ka inimesi tappa!

Artikli 50 GACil ehk 27-ses formaadis andis pealäbirääkija Barnier kõigepealt ülevaate eilsest läbirääkimiste avavoorust. Rahulikult ja asjalikult, nagu tal kombeks on. Läbirääkimiste protseduurika ja ka esmajärjekorra teemade üle on kokku lepitud – kodanikud, rahaasjad, Iirimaa. Ning COM sügavustes on alanud ka teise läbirääkimisetapi ehk EL-UK tulevikusuhte teemade ja ulatuse kaardistus. UK pealäbirääkija Davis kinnitas Barnier’le, et nende positsioon on endine – lahkumine nii siseturult kui tolliliidust.

Seejärel arutas GAC 2 Londonis paikneva EL agentuuri ümberpaigutamise metoodikat. On ainult 2 võimalust seda teha (ja need pole samad, mis Genialistide laulus Rutiinne) – kas NK sekretariaadi pakutud metoodika kriteeriumite ja hääletamisega, mille peab läbi viima GAC oktoobris; või siis ÜKl hommikutundideni maadejagamine – ja ÜKl kehtib konsensusenõue. Tänase põhjal julgen loota, et 22.-23.06 ÜK kiidab siiski heaks esimese variandi, väikese variatsiooniga, lubades ka poliitilist aruteluringi. Poliitikat on siin muidugi kõvasti – 2003, just enne suurt laienemist, otsustasid toonased 15, et 10 toona loodavat agentuuri lähevad kõik nende vahel jagamisele, aga uued (nagu Tallinnas asuv eu-LISA) lähevad kõik uutesse LRdesse. Jah, praegu pole tegu uute asutamisega, aga ikkagi.

GACi lõunal tutvustas COM eelarvevolinik Oettinger 29.06 avalikustatava MFF-mõttepaberi, viimase sarjast, sisu. COM, nagu peabki, lähtub kõigepealt EL-poliitikate elluviimise vajadusest ja mitte kärpevajadusest (mis on UK lahkumisega vägagi esil). Vaatame, kuidas arutelud välja hakkavad nägema, eks netomaksjatel on ka siin jäme ots käes, aga näiteks DE ei kõlanud täna nii sammaldunult kui tavaliselt.

Lõunalt jooksin kohtuma COM esimese asepresidendi Timmermansiga, kes vastutab institutsioonidevaheliste suhete eest ja esindab COM GACil. Tutvustasin meie plaane ja rääkisime ka õigusriigi teemadel, mis samuti Timmermansi portfellis. Õigusriigi dialoog ja COM dialoog PLga jäävad lahku ka meie eesistumise ajal, see on selge. Mis ei tähenda, et viimane küsimus oluline oleks, aga NKl institutsioonina pole praegu siin rolli.

Tutvumiskohtumised GAC kõrvalt ka IE uue välisministri Coveney ja UK uue asebrexitiministri Anelayga.

Õhtul liitumiskonverentsid Montenegro ja Serbiaga. Esimesega suleti ajutiselt (kõik sulgemised on ajutised kuni kogu läbirääkimiste lõpetamiseni, sest EL seadus võib muutuda ja ka kandidaatriik võib kodus midagi muuta) välispoliitika peatükk ja avati kaupade vaba liikumise ja regionaalpoliitika peatükk. Loodame ka meie eesistumise ajal mõne peatüki avada, selle väljaütlemiseks kohal olingi. Serbiaga avati intellektuaalse omandi ja tolliliidu peatükk. Ka Serbiaga loodame 2 peatükki avada.

Kui eesistuja päevad sellised on, siis ma pole päris kindel, et just sellist eesistumist ma tahaksingi teha. Vähemalt mitte pikalt.

16.06.2017

Hommikul ELAKis 20.06 GACi päevakorraga. Heidame esimese pilgu COM 2018 tööplaanile, lõunal kuulame COM eelarvevolinik Oettingeri, teemaks 29.06 planeeritav viimane mõttepaberite sarjast tulevase MFF kohta. Põhiteema on aga GACil ikkagi 23.-24.06 ÜK. Mis praegustel andmetel kiidab jälle digiturgu ja mainib positiivselt 29.09 Tallinnas toimuvat EL tippkohtumist. Rände osas loetletakse üles kõik tehtu ja tegemise all olev ning kardetavasti kohustatakse eesistujat (see tähendab siis meid) ühtse asüülisüsteemi ehk Dublini määruse ehk ülivastuolulise solidaarsusteemaga edasi tegutsema. Eks siis siseministeeriumi juhtimisel peame selle palli üles korjama ja vaatama, mis temaga teha. Kaubanduse üle kestab naaklemine ehk isegi ÜKni välja, see on praegusele globaliseerumise taandumisee ajale iseloomulik, eriarvamuste sisuks muidugi avatuse/vabakaubanduse toetuse määr. Kaitseteemal tervitatakse COM ettepanekut kaitsefondi loomiseks ja tõdetakse alalise tihendatud koostöö PESCO käivitamise vajadust (mitte ei käivitata).

Sama päeva pärastlõunal kohtub GAC ka artikkel 50 formaadis ehk 27-kesi. Küllap antakse sisukas ülevaade eelmisel päeval alanud läbirääkimistest või täpsemalt nende esimesest päevast. Aga põhiteemaks tundub praegu kujunevat 2 Londonis paikneva EL agentuuri asukohtade küsimus. Selle otsustamiseks on 2 võimalust: kas lepitakse kokku metoodika, nagu ÜK nõudnud (vt Gondori kroonika 29.04.2017) või vaieldakse ÜKl hiliste (või varaste) tundideni. Ma pole liiga optimistlik, et tuleb esimene variant.

Lõuna ajal tutvustasin Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee korraldatud konverentsil EE eesistumisprioriteete ja pisut ka meie digiedulugu. Vastuvõtt oli soe (eks ma olin eile komitee presidendi ja bürooga lõunasöögiga diplomaatiat juba alustanud). 06.07 esinen komitee täiskogu ees samuti meie prioriteetidest.

 

13.-14.06.2017

Kaks päeva EPs Strasbourgis. Põhiasi oli EE eesistumisprioriteetide tutvustus parlamendikomisjonide esimeeste konverentsi ehk CCC (Conference of Committee Chairs, küll EP armastab lühendeid, nagu kogu EL ja rahvusvaheline bürokraatia üldse) ees. Lisaks kohtumised põhiseaduskomisjoni AFCO võtmeliikmete Corbetti ja Giegoldiga, Brexiti juhtrühma liikmete Broki ja Gualtieriga, EP asepeasekretäri Winkleriga, söögikohtumised komisjoniesimeeste konverentsi eesistuja Wikströmiga ja AFCO esinaise Hübneriga.

Prioriteetide tutvustus näeb välja nii, et kõigepealt räägid 10-15 minutit, siis küsimused, ja sinu vastused. Kuna komisjonides toimub konkreetne töö konkreetsete eelnõudega, siis valisime lähenemise, kus loetlesingi eelnõusid mis jaksasin. Retoorilisest elegantsist oli asi küll kaugel, nahkne pigem, ja kuidas mulle ikka ei meeldi tekste paberilt maha lugeda. Aga harjutanud ma olin ja meie tubli parlamenditiim koos NK sekretariaadiga oli teinud väga hea töö nii komisjonidele kui esimeestele isiklikult südamelähedaste teemade kaardistamisel. NK sekretariaadi briifingumaterjal oli 378 lehekülge pikk, kõik töösolevad eelnõud koos jutupunktiettepanekutega. Muljetavaldav ja väga kasulik. Oluline oli öelda, mis faasis eelnõu on ja mis on järgmised sammud (ja muidugi lubada tihedat koostööd EPga) ja mitte minna liiga sügavale eelnõu sisusse. Meetod täitsa toimis, mõni küsis küll, et jõuate ikka oma 184 päeva jooksul kõigega, aga ma püüdsin väga täpselt vaadata, et ei annaks lubadusi, mida NK poolel täita ei saa. Seda enam, et sügisel seisab ees vaheülevaade sama kogu ees ja siis võidakse küsida, et lubasite ju? Igatahes, tänati ja kiideti ja sooviti õudu ja edu, mida ongi meil väga tarvis.

Hübneri, Giegoldi, Corbetti ja Winkleriga keerulistest AFCO eelnõudest – EP uurimisõigus, EL ühtne läbipaistvusregister, EP valimisõigus, kohtade jaotus. Lisaks erinevad EL institutsioonidevahelise leppe täitmise asjad – delegeeritud ja rakendusaktid, parlamendi ligipääs EL välispoliitikadokumentidele, 2017 seadusloomekava täitmise seis. Meie esindajad nende teemadega tegelevas NK üldasjade töögrupis lõpetavad praegu LR seisukohtade kaardistamist ja siis mõtleme, kas ja mis on saavutatav. Ühegi eelnõu osas pole NK nõudleja rollis, mis andis seekord veel pisut võimalust tahapoole nõjatuda ja soove ära kuulata. Aga liigutama peab hakkama ikkagi, vähemalt välispoliitikadokumentide ligipääsu üle ähvardatakse parlamendi poolt varsti kohtusse minna. Ka EPs tunnistatakse, et eelnõud on poliitilised ülikeerulised, pea kõik neist nõuavad LR ühehäälsust. No vaatame, jäin kohtumistel truuks põhiliinile: luba vähem, aga teha püüa rohkem.

Gualtieri ja Brokiga suhetest EPga Brexiti üle. Eesistujal on 16.12.2016 ÜK otsuse järgi kohustus enne ja pärast iga artikli 50 GACi istungit EPd informeerida, aga selle konkreetsed viisid pole veel paika loksunud, toimunud on vaid 1 selle formaadi istung. Parlamendis on ka mitmemõõtmeline olukord, kus liberaalide kõikjalejõudev esimees Verhofstadt on määratud vastutavaks kontaktisikuks, aga lisaks on moodustatud ka juhtrühm ja pandud Brok ja Gualtieri samuti kontaktideks. Sama mudelit kasutas EP ka fiskaalleppe läbirääkimistel 2012 ja kuna nad esindavad 3 suurimat rühma 4-st, siis on garanteeritud esinduslikkus ja ehk siis teatav kindlus, et nende 3 poolt aktsepteeritavad asjad ka parlamendienamuse lootust evivad. GAC istungitele ega tegelikult ka lõunatele EP esindajaid kutsuda ei saa, aga šerpade kohtumistele saab, seega küsisid nii Brok kui Gualtieri just viimase koostöövormi järele. Mina aga rääkisin GACist, mis artikkel 50 käivitamise järel on täiesti ametlik töövorm. Natuke nuputamist selle asjaga igatahes on. Pealäbirääkija Barnier on lubanud lausa 2 korda kuus EP juhtrühmaga kohtumas käia ja siis on nad sisulises mõttes kindlasti ülimalt hästi briifitud, aga kuhu jääb sellest NK institutsioonina?

08.06.2017

NK peasekretär Tranholm-Mikkelsen ja asepeadirektor Cloos Tallinnas viimasel eesistumiseelsel visiidil. Faas on juba selline, et rääkisime üpris konkreetsetest korralduslikest asjadest, minu erihuvi muidugi GAC, kaasa arvatud artikli 50 ehk 27-ses formaadis toimuvad istungid. Kas juulis üks selline korraldada, vaatame lähipäevade arengute järgi UK-s – kui valitsus saab kiiresti paika ja läbirääkimised päriselt algavad, siis pigem jah. Aga juuni lõpus selge. TavaGACide plaan on meie eesistumisajaks paigas, koos esialgsete päevakordadega, siin on muret vähem. Lisaks tavapärasele agendale tahame kiita just selles NK formaadis, kus tegeldaksegi kõige laiemate (samas tihti vähekonkreetsete) teemadega, heaks järeldused uue EL küberjulgeoleku strateegia üle, mille COM on lubanud septembris esitada.

Pikemalt rändest, kõige põletavamast päevateemast. 22.-23.06 ÜK peab mingeid suuniseid andma ja kogu meie planeerimine saab alles siis alata. Tähendab, selle, mida me ühtse asüülisüsteemiga ette võtame. Kogu sisemiste asjatoimetuste käiku, atmosfääri mõjutab aga Kesk-Vahemere marsruudil toimuv ja nagu 2015ndast mäletame, olukord võib muutuda väga kiiresti ja mõjutada kogu EL tegevust. Kesk-Vahemere pärast muidugi meie eriline kohustus töötada väga tihedalt koos ITga.

 

 

06.06.2017

Berliinis, kus kohtumine siseministeeriumi riigisekretäri Haberiga, esinemine Euroopa-liikumise seminaril EE eesistumise prioriteetidest, intervjuu Die Weltile (vaatame, mis välja tuleb) ja lõuna liidukantsleri EL-asjade nõuniku Corsepiusega.

Haberiga ainult rändest, kus ühtse asüülisüsteemi solidaarsuse osa jääb kardetavasti 22.-23.06 ÜKks lahendamata. Meie tulevase eesistujana ootame ÜKlt mingit suunist, kuidas edasi minna, kuid on ka võimalik, et kviteeritakse vaid juba saavutatud kokkulepped, kus saavutatud, ja tõdetakse edasimineku vajadust ka solidaarsusega. Mis seni ei ole üldse liikunud. Sakslased muidugi lubavad kõigekülgset abi, loogiline, kuna rände peamise sihtriigina on nemad siin lahendusest väga huvitatud. Selge on, et kuni selles asjas otsust pole, jäävad DE (ja küllap ka muude) piiridel Schengeni-sisesed kontrollid kestma. Poliitiline reaalsus, millele leitakse ka juriidiline alus. Pikemalt ka rändealasest koostööst Türgiga, kokkulepe toimib.

Seminaril esitlesin eesistumise prioriteete ja ka pisut laiemat vaadet EL-ist nii, nagu ta praegu mulle tundub. Mingit “Euroopa kevadet” on õhus, ideid EL edasiviimise üle sajab… samas EEl eesistujana pole veel sugugi selge, kuidas hakkab välja nägema struktuursem aruteluprotsess ja mida enne aasta lõppu üldse teha saab. Muidugi rääkisin pikemalt digimõõtmest. Andmete liikumisega on DEs nii, et nii kui ütled sõna andmed, peab lisama ka andmekaitse ja enamasti nii hõlpsalt ikkagi ei pääse. Küsimusi ka kõigilt muudelt aladelt, parimate kohalike traditsioonide järgi.

Corsepiuselt, keda tunnen hästi ühiselt Brüsseli-ajalt, väärtuslikku infot, kah kohalike traditsioonide järgi üpris otsekoheselt. EL tuleviku suured arutelud ei pruugi selle aastanumbri sees üldse alata. Türgi üle murelikum kui Haber hommikul, aga teemadering liidukantsleri juures ka laiem kui siseministeeriumis. EL sotsiaalsambal ei tohi olla piiravat, tõrjuvat eesmärki (mitme jõukama LR muide on) ja edasiliikumine sel alal väga vaevaline. Kaitse üle DE-FR vaatenurkade erinevusi, mis Gondori kroonika lugejatel teada. Eks kaitse saab olema ka nende kahe riigi nn suure Euroopa-kokkuleppe osa, kui seda kokkulepet üldse tuleb ja vt lause EL tuleviku suurte arutelude kohta. Idapartnerluse üle katsusime mõlemad seina tugevust (peaga). Väga huvitav oli arutelu 29.09 Tallinna digitippkohtumise üle. Kui hakkame kõigepealt pabereid tegema-jagama (Tallinna deklaratsiooni oleks ju lahe näha, eks) siis võib üritus juba ette läbi kukkuda. Meie eesmärk peab olema teha riigijuhtidele puust ja punaseks, miks digivaldkond ja küberkaitse on tähtis, neid kaasates, eluliste näidetega. Päris korralik pähkel.

02.06.2017

Kohtusin täna Tallinnas UK diplomaatilise teenistuse ülema MacDonaldi ja kohe otsa EL27 Brexiti-läbirääkija Barnier´ga. MacDonaldiga peamiselt eelseisvatest valimistest UK-s, kuidas see ikka kõike ja kuidas mõjutab; ja mõtlesin endamisi, et Brexiti järel tuleb Briti sisepoliitikat igatahes vähem tunda kui praegu. Selge, et valitsuse moodustamine käib selles riigis tulemustest sõltumata kiiresti ja on eeldada, et läbirääkimised saavad alata plaanipäraselt ehk 19. või 20.06. Twitteri-diplomaatiast rääkisime ka, MacDonald on innukas säutsuja, ja tema kolleeg Fletcher on digiajastu diplomaatiast päris põneva raamatu kirjutanud, aga suurem osa diplomaatiast jääb ikkagi ka praegusel ajal avalikust ruumist väljapoole .

Barnier kohtus Tallinnas peaministri, Riigikogu väliskomisjoni ja ELAKi esindajatega ning sotsiaalpartneritega – tunned ära ülikogenud poliitiku, kes teab väga hästi, kelle toetust vajab ja teeb selle nimel kogu aeg tööd. Meie rääkisime Barnier´ meeskonna (millega on nüüdseks liitunud ka EE diplomaat Särekanno) ja eesistuja koostööst, pidevast otseühendusest, aruteludest GACil. Eesistujal on 16.12.2016 ÜK otsuse järgi kohustus enne ja pärast iga GACi istungit EPd informeerida ja Barnier´l oli mõnigi kasulik idee, kuidas seda parimal viisil teha. Saame mõlemad aru, et kõneluste II faasi, tulevikusuhte arutamise juurde liikumiseks tuleb riigipeade nõutud “piisavat edu” saavutada 3 põhiküsimuses, mitte vaid kodanike ja rahaküsimuste üle. Ja saavutada 2017 jooksul, muidu läheb pehmelt öeldes kole kiireks.

Ühes küsimuses olid MacDonald ja Barnier (ja muidugi ka mina) sama meelt: inimlik ja poliitiline vajadus anda kodanikele nende õiguste üle kindlust on nii põletav, et küllap teeme ikka kohe juulis tugeva katse sel alal edu saavutada.

31.05.2017

Minu jaoks meie eesistumise avalöök, asendasin MT kolleegi EP täiskogul. Tuli sõna võtta 4 teemal – uus EL arengukonsensus, võitlus antisemitismiga, vastupanuvõime ehk moodsa sõnaga kerksus EL välispoliitikas ja EL põhiõiguste agentuuri eelarve aastateks 2018-2022, kokku 5 tundi parlamendi ees. Kui sa oled eesistuja, siis abistab sind peale su oma tublide kaastöötajate ka NK sekretariaat ja hästi teenindab. Kõigi teemade kohta tulevad aegsasti tüsedad kaustad sõnavõtu, tausta, kaitsepunktide ja lõppsõnaga. Loomulikult on iga eesistuja vaba teksti endale suupärasemaks muutma, oma  aktsenti lisama, aga selle juures pead alati arvestama, et sa ei esinda seal tegelikult oma riiki, vaid NK ehk liikmesriikide kogu kui institutsiooni, kes on tavaliselt saavutanud hapra kompromissi pärast pikki arutelusid. Põhiõiguste agentuuri eelarve punktis näiteks oli LR vahel olnud väga tõsiseid eriarvamusi, seega pidin keele täitsa keset suud hoidma ja vaid nahkset juriidilist teksti maha lugema.

Materjalid tulevad reede õhtuks ette, esinemine teisi- ja kolmapäeviti. Vahepealse aja siis käid oma LR pilguga üle, esitad lisaküsimusi oma ekspertidele ja NK ametnikele ja harjutad. Minu jaoks on tegelikult harjumatu tekste maha lugeda, Coreperis tegin lõpuks ikka endale oma noka järgi märksõnad ja rääkisin poolvabalt (mis muidugi tähendab, et pead kogu asjast ka aru saama). Kui aga sellise tihedusega nagu täna, nii pikki ja kohati väga täpseid sõnavõtte pead tegema, siis ei jää muud üle, kui suuresti maha lugeda. Lõppsõnas saab vabamalt rääkida, reageerida ka MEPide poolt öeldule jne, see osa mekkis paremini. Lisaks, ka NK tublid ametnikud pööravad neid sõnavõtte kirjutades rohkem tähelepanu mõtte täpsusele kui lause hääldatavusele – ega nemad hingamispause loe! Vaatame, kas sellega saab edaspidi midagi teha.

Tänastest teemadest polnud ükski liiga vastuoluline, põhiõiguste agentiuuri eelarve puhul oli küll nii, et EP ja COM olid ühel meelel (agentuuri pädevuste laiendamise üle) ja NK muul, siis tuli kriiitikat mõlemalt poolt, aga mis seal ikka, väljendad vahepeal viisakusfraaside ja kehakeelega oma empaatiat ja jääd NK seisukoha juurde, teisiti ei saa. Äärmiselt huvitav käeproov ja hea harjutus igatahes. MEP saalis palju polnud, peaaegu tühi saal on pisut kummaline nähtus, aga eks tule sellegagi harjuda. Jääme järgmise korrani, siis.

30.05.2017

EP president Tajani ja fraktsioonide esimehed traditsioonilisel eesistumiseelsel visiidil Tallinnas. Tajani hommikusöögil peaminister Ratasega käidi läbi kõige olulisemad poliitilised teemad, need kordusid EP poolt läbi kogu päeva – ränne, terrorism, (noorte) tööpuudus. Lisaks vannuti mõlemalt poolt head koostööd, mis Lissaboni leppe ajastul tähtis igale eesistujale, ja mulle parlamendiesindajana veel eriti.

Edasi kohtus kogu EP delegatsioon kogu EE valitsusega. Käidi 4 alajaotuse kaupa läbi meie eesistumisprioriteedid. Mina tegin välisministrit asendades sissejuhatuse EL tuleviku teemal. Ainsa sõnavõtnud mittepoliitiku jaoks iroonilisel kombel (nagu saratseen Hassani ja ristisõdijate väe loos), fookusega EL lähendamisel kodanikele. Eriti EP on traditsiooniliselt olnud aldis EL tulevikuaruteludes keskenduma institutsionaalsetele küsimustele, praegusel ajal tuleb aga tegelda (ka) konkreetsete asjadega kodanike heaks – Bratislava deklaratsiooni vaimus, EE eesistumise prioriteetide järgi, jutt peaks Gondori kroonika lugejale juba tuttav olema.

Pärast lõunat kohtus EP delegatsioon Riigikogu esindusliku esindusega, mille eesotsas esimees Nestor. Siin pikemalt kui valitsusega Brexitist, aga ka tööpuudusega võitlemisest ning jagamis- ja digimajandusest, Uber jne. Ikka oleme lääneeuroopa keskmise jaoks skaala tehnohipide otsas ja mitte andmekaitsjate poolel, aga keegi peab ju seal ka olema ja kes siis veel kui mitte meie? Enne ärasõitu käidi veel läbi Kadriorust, kus president Kaljulaid oma EL-kogemuse ja huviga on kõigile Brüsseli delegatsioonidele huvitatud ja huvitav partner.

Lõunat aga sõin oma IE kolleegi Murphyga. Käisime läbi meie GACi päevakorrad. Vandusime mõlemad, et ei taha, et meie eesistumine oleks vaid Brexitist domineeritud, aga iirlastega kui enim mõjutatud LR esindajatega tuli muidugi ka sellest rääkida. Nende jaoks 3 põhiteemat piiriületus, ühtse (UK-IE) reisimispiirkonna säilimine (nii, et ülejäänud LRdest tulijate jaoks midagi keerulisemaks ei muutuks, pistsime vahele) ja Põhja-Iiri konflikti lõpetanud Suure Reede leppe arvestamine. Nagu ka 29.04 ÜK juhised ütlevad, piiriületuse jaoks tuleb leida loovaid lahendusi.

Murphy vastutada on ka digiturg ja esimest korda olin ma olukorras, kus EEd kannustati igati ambitsioonikust hoidma. Õige tähelepanujuhtimine tegelikult, sest seda on nähtud küll, kuidas eesistuja ka oma paraadalal võib muutuda… ei taha öelda, et kole riigimehelikuks, vaid pigem kompromissialtiks, tahad ju lõppeks kokkulepet saavutada ja siis oled valmis teksti ka rohkem lahjendama kui tavaLRna. Sain vastata, et loodame IE ja teiste samameelsete tugevale survele.