28.-29.09.2017

Suurim Eestis korraldatud rahvusvaheline üritus, digitippkohtumine, möödus tõesti heas atmosfääris (ja päikeselise ilmaga, mis pole mulje-mälestuse jätmisel sugugi vähe tähtis). Eilsest õhtusöögist peljati pisut, et hakkavad domineerima mõned keerulisemad teemad nagu Brexit – seda aga ei juhtunud. Räägiti ÜK eesistuja Tuski juhatamisel EL edasiarendamise võimalusest ja suundadest. Aasta tagasi suutis EL27 Bratislavas Brexiti-šoki maha raputada ja rivid koondada. Nüüd aga nõutakse mitmelt poolt – COM president Juncker, FR president Macron jt – uusi samme, edasiminekut, suuri korralduslikke muutusi. Loomulikult on kohe ka neid, kes ütlevad, et viime kõigepealt ellu juba kokkulepitud asjad, tegeleme praktiliste asjadega – nagu elus ikka. Aga tundub, et mingi protsess praegu käima läheb, eilse suurim uudis tuli tegelikult enne õhtusöögi algustki, kui Tallinna jõudnud DE kantsler Merkel kohtus kõigepealt Macroniga ja ütles, et on valmis viimase (DE jaoks sugugi mitte lihtsaid) EL-reformiideid arutama. Sellega andis Merkel kindlasti ja teadlikult ka tooni-signaali oma potentsiaalsetele koalitsioonipartneritele Berliinis. Et pole siin midagi.

Küsimus on aga selles, kuidas protsess käima läheb. Õhtusöögil kostus hääli, et 4-5 korda aastas kohtuvatel ÜKdel ei ole hõlbus-praktiline suuri reformiideid arutada. Kas riigijuhid peaksid tihedamini kohtuma? Kas moodustatakse-moodustuvad mingid väiksemad rühmad? Igatahes ei nõudnud keegi varasemalt kasutatud konvendimeetodi kasutamist, kus osaleksid sajad LR ja EL institutsioonide esindajad, parlamendiliikmed jne. Samuti ei saa liidriroll olla COMl, Juncker pole Delors, või õigemini, aeg ja olud on 1980-1990ndatest kõvasti muutunud. Seega, jääb LR veetav protsess ja on ülitähtis, et see toimuks kõiki kaasates ja Tuski juhtimisel. Tusk teataski õhtut kokku võttes, et kavatseb kolleegidega konsulteerida ja esitab kahe nädala jooksul (ehk siis juba enne 19.-20.10 ÜK või hiljemalt seks ajaks) oma ettepanekud, kuidas edasi. Tusk poleks muidugi olnud Tusk, kui ta poleks lisanud, et tuleb lahendada reaalseid probleeme, liikuda samm-sammult ja kõiki kaasates, ühtselt. Viimane ka vastuseks mõnele eriti vindunud mitmekiiruselise Euroopa järgi hüüdjale.

Digiosast väga ei kirjuta. Mainin vaid mitme külalise arvamust, et digitippkohtumine on Euroopa pealinnadest võimalik ainult Tallinnas – meie maine tänasest vaid tugevnes. Riigijuhtidele rääkis president Kaljulaid, EE kogemusest ja digirevolutsioonist laiemalt. Lisaks ettekanded küberjulgeolekust, Aalto ülikooli professorilt Limnellilt ja digipöörde majandus- ning sotsiaalmõjust McKinsey Global Institute direktorilt Manyikalt. Lisaks näidati riigijuhtidele EE parimaid digilahendusi ja -tooteid. Selle taseme ja hõivatusastmega inimestele on alati riskantne midagi sellist pisut üldisemat pakkuda, nad on harjunud tegelema igapäevaselt konkreetsete asjadega. 5 tundi täna Kultuurikatlas oli juba ses mõttes ülipikk. Tänase tippkohtumise tulemused kajastuvad 19.-20.10 ÜK järelduses. Samal ÜKl annab peaminister Ratas eesistuja esindajana aru edust digituru (ja ka muude) eelnõude aruteludel NKs. Küllap õnnestub ka Tallinna tippkohtumise hingamist seadusandlikus töös ära kasutada.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Vastus kirjuta numbriga *