27.02.2013

Lühike Coreper, üks lauaring teemal märtsi ÜK sisu. Ei majanduspoliitika ega EMU tuleviku kohta pole veel palju konkreetset laual. Ühtpidi on suur soov näidata, et kriisi akuutne faas on seljataha jäänud. Samas, kas ikka on? Või, kui peaministrid seda niimoodi ütleksid, kas mõistaksid neid siis valijad, kelle majanduslik olukord pole veel paranenud või rahaturgude osalised ja majandusajakirjanikud, kelle meelest on kaugelt liiga vara hakata võitu kirema? Igatahes on praegu väga oluline rakendada kolme kriisiaasta jooksul vastuvõetud õigusaktid, pakid, paktid ja kompaktid tööle ja uusi mehhanisme ei tahaks hetkel juurde luua. Lisaks tavapärane – siseturu arendamine ja tugevdamine. Ambitsioonikust viimasel nõudsid mitu LR, sealhulgas EE.

Seekordsel ÜK-l arutatakse suhteid Venemaaga, aeg-ajalt tahab eesistuja Van Rompuy lähemalt käsitleda mõnd strateegilist partnerit. Sellest lähemalt aga järgmisel nädalal, seni pole teada ka arutelu vorm ja soovitud tulemus. On selge, et kui hakataks kirjutama ja kokku leppima nn tavapäraseid euroopalikke järeldusi, oleks tulemus nätske ja laialivalguv. Kui igaüks räägiks ainult oma probleemidest Venemaaga, siis läheks Issanda päike enne looja, kui kogu nimekiri maha hüütud saaks. Ajurünnakuid nii-ütelda puhtalt laualt, ilma ettevalmistusteta, peaministrid ei korralda ega peagi. Ainsa mõistliku valikuna tundubki keskendumine mõnele konkreetsemale teemale, mis lähema aasta-paari jooksul Venemaaga kõige põletavamalt päevakorras. Ja Van Rompuy, nagu ka COM president Barroso tahaksid muidugi, et LR juhtide  jutupunktid kohtumiseks Vene liidritega oleksid samad, mis EL institutsioonide liidritel. See on arusaadav soov, ja selle saavutamiseks tulebki aruteluteemade hulka kokku tõmmata, keskenduda ainult kõige tähtsamaile.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga