26.12.2017

Tagasivaade meie eesistumisele välisministeeriumis, kus koordinatsioon oli minu vastutusel, kuid konkreetsed töölõigud muidugi kogenud kolleegide käes ja juhtida. Mulle otseselt jäi kureerida vaid üldasjade liin. Taas tuleb tõdeda, et diplomaatias aitab kogemus palju, mitu vanemat kolleegi vedas eesistumist, trilooge, juhatamist sellise enesestmõistetavusega, nagu poleks kogu töise elu muud teinud.

Eelmistelt eesistujatelt õppisime välisministeeriumi jaoks olulisena, et kuigi roteeruv eesistuja ei juhata CFSPga tegelevaid geograafilisi NK töögruppe, seda teeb EEAS, tasub ikkagi Brüsseli-esinduse välispoliitikaliini pardal, tihedas koordinatsiooniahelas hoida. Muidu on oht, et hakkavad sulle seletama, et ei-ei, meie prioriteet on praegu hoopis miski muu – ja see “meie” võib olla EEAS, mitte eesistujariik.

Välisministeeriumi eesistumise osaks olid ka kolmekohalise arvuga mõõdetav hulk lõunaid, briifinguid, seminare, kultuuriüritusi, mida viisid läbi meie välisesindused. Kõige rohkem EL LRdes, aga ka kolmadates riikides, igal pool vastavalt kohalikele traditsioonidele, kolmandates riikides koostöös EL delegatsiooniga. Eraldi töölõik oli EL seisukohtade koordineerimine ja esitamine rahvusvahelistes organisatsioonides.

Hoidsime ka välisministeeriumit teemade puhul digimõõdet igal pool esil. GAC võttis vastu küberjulgeoleku järeldused ja tegevuskava, arengupoliitika alt järeldused Digitaalsus ja arengukoostöö, surusime andmevoogude teemat kaubanduslepingutes. Välisministeeriumi entusiastide poolt loodi EL kehtestatud sanktsioonide digilahendus, EU Sanctions Map, mis detsembris pidulikult EL institutsioonidele hoida, ülal pidada ja edasi arendada anti.

Kõige olulisem välispoliitikateema, kogu meie eesistumise teine horisontaalne prioriteet, oli idapartnerlus. 24.11 tippkohtumine Brüsselis läks korda, ühisdeklaratsioon sai tänu meie  Brüsseli meeskonna suurepärasele tööle vastu võetud. Liikmesusperspektiiv idapartneritele polnud seekord teemaks, seda teadsime, aga samas ei lasknud me EL-i taganeda senisest ambitsioonitasemest. Lisaks kutsusime idapartnerite ministrid 4 Tallinnas korraldatud NK kohtumisele – välis-, digitaal-, transpordi- ja sise-justiitsministrite omale. Võime julgelt öelda, et saavutasime oma eesmärgi tõsta idapartnerluse nähtavust ja tähtsust EL-is.

EL lähtus oma suhetes Venemaaga 2016 märtsis FACi poolt heaks kiidetud 5 põhimõttest (vt Gondori kroonika 14.03.2016) ega mõjutanud eesistujaroll ka EE tegevust Vene suunal. Ei toimunud eesistujariigi välisministri visiiti, mis teinekord eesistuja silti kasutades tehakse. Ühe seminari Moskvas korraldasime ja ühel teemal (laienemine) juhtisime ka tavapärast EL-Vene dialoogi. Täies vastavuses praeguse aja EL-Vene suhete tiheduse, ambitsiooni ja atmosfääriga. Tehnilise otsusena pikendati aasta lõpus veel majandussanktsioone Venemaa vastu.

Tohutu suuri samme tehti EL-is meie eesistumise ajal kaitse valdkonnas, suurimaks saavutuseks 25 LR osalusel käivitatud PESCO. Juhtroll võis siin küll olla CFSP kõrge esindaja käes, aga kui vaja – ja EL-is on iga asja puhul vaja – juriidilist alust, raami kokku leppida, siis tuli eesistuja ülitublil meeskonnal Relexi-töögrupp ikkagi ööpäevadeks töölistada. Otseselt eesistuja vedamisel lepiti kokku ka Euroopa kaitsefondi regulatsioon, mis võimaldab esmakordselt COMl rahastada kaitsealaseid projekte. Samuti märkimisväärsena – välispoliitika all tuleb harva seadusandlusega tegelda – lepiti triloogidel kokku stabiilsuse ja rahu rahastamisinstrumendi muudatustes, mis võimaldab EL-il maksta missioonipiirkondades partnerite teatavaid kulusid. Ja loomulikult tõstsime me igal pool esile EL ja NATO koostöö tähtsust.

Hoolimata WTO detsembri Buenos Aireses toimunud ministrite konverentsi vähesest edust saavutati EL sees kaubandusteemadel nii mõndagi. Eriti arvestades, et praegusel ajal tõstetakse väliskaubandust iga jumala ÜK päevakorda või surutakse järeldustesse sellkohast lõiku või alustatakse laua taga: Ma küll toetan kaubandust (mis see alternatiiv oleks, isevarustamine?), aga me ei tohi olla naiivsed (kaubanduse toetajad järelikult on?) ja siis läheb hoiatamiseks, kitsendamiseks, näpuviibutamiseks. Igatahes, meie eesistumise ajal lepiti triloogidel EPga kokku kaubanduse kaitsemeetmete ja dumpinguvastaste meetmete üle. Mõlema puhul ütleb juba nimetus ideoloogilise ornamendi ära, aga hoolimata kogu NK mandaadi jäikusest ja EP veel suuremast tendentsist protektsionismile, on siiski hea, et eesistujaks ja läbirääkijaks oli liberaalne EE. See annab saavutatud kokkulepetele loodetavasti pisut lisalegitiimsust ka teiste samameelsete kaubandusliberaalide silmis.

Kaks eriteemat, mis mõlemad pika vinnaga: Rände välismõõtmes oli meie esimeseks eesmärgiks tõestada, et (eriti tulles vahemereriigi MT järel) meil on jätkuv huvi, osalus ja omalus Vahemere piirkonnas ja rände lähteriikides aetavas EL poliitikas, nn rände välismõõtmes. Sellega saime sise- ja välisministeeriumi heas koostöös ja ka tänu varasemalt loodud suhetele teiste LR ja EL institutsioonide kolleegidega ilusti hakkama. Lisaks saime oktoobri ÜKlt ülesande saada detsembriks kokku 110 miljonit EL Aafrika usaldusfondi – tuli täis ja kuhi ka peale.  Laienemispoliitikas avati nii Montenegro kui Serbiaga 2 peatükki läbirääkimisteks, mis praktiliselt ka maksimum, mida sai saavutada. Lisaks detsembri GAC lõuna kandidaatriikide välisministritega. Pisut kahetsesime teadagi, et COM lükkas traditsioonilise laienemispaketi sügiselt 2018 kevadesse, aga ehk see ongi hea Lääne-Balkani igati mõistlikult oma eesistumise prioriteediks tõstnud BGle. Saavad ühes voos rääkida LR vahel läbi laienemisjäreldusi ja valmistuda 17.05 Lääne-Balkani tippkohtumiseks, kus tahaks väga loota, et ka laienemispoliitika kaua vaja olnud uue tõuke saab.

Arengukoostöö all hoidsime fookuses digimõõdet ja – mis Brüsselis kunagi lihtne pole – lõime eraldi NK töörühma, nimelt ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamise jälgimiseks EL LR poolt (vt ka Gondori kroonika 13.12.2017).

Üldasjade alt on küberjulgeolek juba mainitud. Institutsioonidevahelist koostööd ajasime ladusalt (nii ladusalt kui suhteliselt uus LR oskab, siin on vanematel oma suured eelised). 2018-2019 õigusloome ühiskava, tegelikult siis EL tööplaan 2019 EP valimisteni, sai sujuvalt kokku lepitud. Pikema ülevaate tööst institutsioonidevaheliste eelnõudega annan EP põhiseaduskomisjonile 22.01, siis nendest lähemalt ka siinses blogis. Praegu mainin vaid NK ühispositsiooni-läbirääkimismandaadi saavutamist institutsioonidevahelise ühtse läbipaistvusregistri üle – selle olime(gi) endale prioriteediks seadnud.

Brexiti läbirääkimised polnud õnneks eesistuja pidada ega vedada. Artikli 50 Coreperide ja GACide juhatamise näol töölistas see meid aga küll. Ja koos ülejäänud 26 LRga õnnestus meil mitte lasta läbirääkimistel kanduda muudesse formaatidesse ega lasta Brexitil varjutada EL tavatööd, mis Brexiti-protsessi kaalu arvestades igati märkimistvääriv saavutus.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Vastus kirjuta numbriga *