25.10.2016

Kohtusin Brüsselis COM regionaalpoliitika peadirektori Lemaitrega. ÜKPst, mida regionaalpoliitika peadirektoraat kureerib, tuleb enamus EE rahaülekandeid Brüsselist. Rääkisime peamiselt 2017ndal, meie eesistumise ajal ja ajaks tulevast ja ka 2021-2027 MFF perspektiividest. Kuuldu väga rõõmsaks ei teinud ja tegi reljeefselt selgeks vajaduse nende teemadega intensiivselt edasi töötada.

ÜKP pole kunagi liiga populaarne olnud, mh sest sisaldab otsest rikkamate-vaesemate LR mõõdet, erinevalt näiteks ÜPPst, millest saavad palju ühtlasemalt kasu kõigi LR põllumajandustootjad. Praegust MFF kokku leppides, eurokriisi haripunktil, oli peamine kriitika see, et kuidas ikkagi on 30 aastat kestnud rahakulutamine GR, PT ja veel mõne LR taristusse aidanud nende (toonaste kriisi)riikide konkurentsivõimet tõsta? Praegu on probleemiks tõusnud ka COM sisene kirg EFSI-tüüpi rahastute ja rahastusmudelite vastu – pole ime, kui teada, et ahvasuus on EFSI hüüdnimi “Junckeri fond”. Edasi, mitu Ida-Euroopa LR on ÜKP raha reeglitekohase ärakasutamisega väga jännis, see tõmbab samuti kogu poliitika mainet alla. Lisaks solidaarsuse küsimus – suur hulk ÜKPst kasu saajaid on Ida-Euroopa riigid, kellest nii mõnigi on näiteks rändeteemal näidanud üles märgatavat isekust – miks peaks rändekriisis tugeva surve all olevad suured netomaksjad nagu DE, NL, AT, SE väga vastutulelikud olema? Ja ka sellel eelarvega seotud alal on tugev mõju ühe suure netomaksja ehk UK lahkumisel.

EE ÜKP-eriküsimus on meie SKT kasv 75%-ni EL keskmisest. Enim regionaalpoliitika raha saavad nn vähimarenenud regioonid (EE puhul on kogu riik üks regioon), kel SKT alla 75%. Kuna aga ükski EL-toetus ei saa niisama, järsult, ära lõppeda, siis on tekitatud 75-90% vahele järgmine kategooria, nn üleminekuregioonid, kes saavad vähem raha ja karmimatel tingimustel (vähem asfalti, rohkem ajudesse jm). SKT-d mõõdetakse siin 3 viimase aasta keskmisena ja EE kõõlub praegu täpselt 74 ja 76 vahel. Me pole teinud trikki, mida mitmed harrastavad, nimelt eristada pealinnaregioon (meie puhul saaks kõne alla tulla Tallinn ja Harjumaa) ja jätta ülejäänu siis “turvaliselt” vaeste hulka. Läheme üle lati ja uhkelt. Ega ma väga ei ironiseeri seda öeldes – ÜKP eesmärk ongi ju elatustaseme ühtlustumine ja meie elujärje kasv on tugevasti seotud olnud ka EL rahaga. Lisaks vajab ÜKP ka nähtavaid edulugusid ja siis astumegi mängu meie. Aga ikkagi oleks hea kähku teada, kummal pool 75% piiri me ikkagi 2017 oleme – siis algab uue MFF planeerimine, mille osaks ka suurte raha neelavate poliitikate reformid.

2017. aasta on täis ka muid ÜKP-teemalisi arenguid. COM peab esitama kogu  ÜKP toimimise aruande, lisaks makromajandusliku tingimuslikkuse (SGP täitmise sidumine EL fondide väljamaksetega) aruande ja piiriüleste projektide aruande; ja seejärel siis kogu ÜKP kava uueks eelarveperioodiks. On ülim aeg ka meil hakata nii asja sisule rohkem mõtlema kui eesistumise üritusi planeerima, koordineerides COMga.

One thought on “25.10.2016

  1. NUTS 2 loomisel (TLN ja Harjumaa jaoks eraldi NUTS 2 piirkond) on lisaks üks ‘tehniline’ probleem – nimelt peaks NUTS 2 piirkonnas jääma elanike arv vahemikku 800,000 – 3 miljonit (vt. https://en.wikipedia.org/wiki/Nomenclature_of_Territorial_Units_for_Statistics või siis algallikas, NUTS määruse art. 3 – http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32003R1059&from=EN). Väga võimalik, et mingi piirkonna jaoks on erand tehtud (?), kuid Tallinnas ja Harjumaal elab ~600 000 elanikku ning see on paraku 800 000-st märkimisväärselt vähem.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Vastus kirjuta numbriga *