23.11.2017

Hommikul Tallinnas kohtumine UK Brexiti-ministri Davisega. Mõlemad läbirääkimiste osapooled tunnistavad, et aega 14.-15.12 ÜKl I faasi lõpetamise ning II faasi (mis hõlmab ka üleminekuperioodi kõnelusi) liikumise otsuse tegemiseks on väga vähe. I faasi ehk lahkumislepingu teemadest on lahti kõik 3. Kodanike õiguste üle on enim liigutud (ehkki mitte veel kõiges kokku lepitud), rahaline lepe sõltub peamiselt sellest, kas ja kuipalju peaminister May on detsembri esimesel nädalal valmis lauale panema. IE piiri küsimus on tõusmas ehk keerukaimaks – iirlased ei taha nn kõva (füüsiliste kontrollidega) piiri Iirimaa saarele, britid aga Iirimaa ja Suurbritannia saare vahele. 22.04 ÜK suunised, mis EL läbirääkimispositsioonide aluseks, kutsuvad siin üles loovaid lahendusi leidma, “loov” pole aga juriidiliselt täpses Brüsselis eriti sagedasti kasutatav termin. Arutasime erinevaid võimalusi siin, aga kerge neid leida pole.

Lõuna ajal ELSis arutelu euroala tuleviku, EE seisukohtade üle. Teema (taas) laual seoses 15.12 euroala ÜKga EL tuleviku arutelude raames, mille eesistuja Tusk on käivitanud. Põhiinstinktid on samad: tahame tugevat EMUt ja valmis ka selle edasiarendamisesse panustama. Reeglid on täitmiseks, eurokriisi puhkemisest on neid ja kontrollimehhanisme tugevdatud, lisaks pole SGP nõuded muidugi kuhugi kadunud. Pangandusliit koos ühtse hoiusekindlustuse süsteemiga tuleb lõpule viia, aga siin meenutan alati oma toonase (2012, kui pangandusliitu tegema hakati) rahandustaustaga UK kolleegi Cunliffe sõnu: pangandusliidu tegemiseks läheb 20 aastat. Me oleme praegu 5 jooksul juba päris kaugele jõudnud. Keskne aruteluteema on ka ESMi roll nii pangandusliidu kui kogu valuutaliidu stabiilsusfunktsiooni täitmise mõttes. Ootame 06.12 COM poolt tulevaid ettepanekuid ja siis peab end kiiresti 15.12 riigijuhtide aruteluks valmis seadma.

Õhtul oli mind Brüsselisse palutud esindama eesistujat EPP 24.11 idapartnerluse tippkohtumise eelsel kongressil, peamiselt tippkohtumise deklaratsioonist. Põhimure nagu ikka tippkohtumise-eelsel ööl, ongi deklaratsiooni heakskiitmisega. Üks lahtisi teemasid konfliktid, just Mägi-Karabahhia osa, aga lisaks ka mõned Ukrainale murettekitavad asjad. Kõik partnerite EL-püüdlusi käsitlevad sõnastused on EL LR vahel nii keerulised kokku leppida, et partnerite ette minnes pole seal õieti enam muutmisruumi. Mitmelt poolt, eriti ÜK eesistuja Tuski poolt, pandi partneritele väga südamele deklaratsioonis kokku leppida.

Idapartnerluse poliitikas on lähiaastatel eriti olulised 3 asja. Esiteks, kuidas partnerid suudavad (EL abiga muidugi) võimalikult suurel määral EL-iga sõlmitud lepinguid ellu rakendada – eriti 3 assotsiatsioonileppe riiki, aga ka homme uue lepingu allkirjastav Armeenia. Mida põhjalikumalt seda tehakse, seda lähemale EL-ile tullakse. Teiseks, mis on uued alad, kus partnerid saaksid EL-iga integreeruda -täna räägiti energialiidust, digiturust, Schengenist, tolliliidust. Kolmandaks, kuidas me koos partneritega Vene-poliitikat ajame (vt ka Gondori kroonika 29.10.2017). On küll, mille kallal (edasi) töötada.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga