22.05.2017

Artikli 50 GAC kiitis heaks läbirääkimisjuhised, Brüsseli argoos negotiating directives. Kodanikele lahendus kõigepealt, siis rahaasjade juurde… ja siis saab hakata vaatama, kas õnnestub minna II faasi, tulevikusuhet läbi rääkima. Mõtlemine II faasi teemade üle on aga COMs ja LRdes alanud, hea. Nii I kui II faasi kõigis teemades on nii, et mida konkreetsemaks lähed, seda enam ilmneb, kui tihedad on sidemed, mis EL LR 40 aasta jooksul on sidunud ja seovad – lahtiharutamine on äärmiselt keeruline. Iga lahtiharutatud lõime kohta, kus aga koostööd tahetakse jätkata, peab a) UK-l olema oma variant, viis, kord asemele panna, b) LRdelt nõusolek, et selle kohaldamine vastab ka EL viisile, standardile ja c) kokkulepe, kuidas võimalikke vaidlusi lahendada.

Otsuste – läbirääkimisjuhiste heakskiitmine ja erilise NK töögrupi moodustamine – üle ei pidanud täna väga rääkima, need olid hästi ette valmistatud ja konsensus juba Coreperi poolt saavutatud. Seega peeti poliitiline lauaring, kus kiideti EL ühtsust, mh paluti võimalikult vähe teha Brexiti teemal LR avaldusi (lihtne öelda, aga kodune surve paljudel suur). Osalt püüti end positsioneerida juba tulevikusuhte läbirääkimisteks. Rahast nagu ikka – väike osa kinnitas, et ei taha edaspidi juurde maksta, teine osa jälle, et vaja tagada EL poliitikate ja programmide jätkumine, loe: ei taha vähem saada. EE poolt rääkisin taas ühtsusest, vajadusest hoida kindlat protseduuri töögrupp-Coreper-GAC-ÜK ja muidugi ka sellest, et (eriti 2017 II poolaastal) peab EL oma tavatööga edasi minema ja me peame sellest ka julgelt rääkima – muidu jääb eriti ingliskeelse meedia tarbijatel (ka absoluutne enamus GACi laua taga istujaid kuulub sellesse kategooriasse) mulje, et EL ei tee muud kui UK lahkumisläbirääkimisi.

Pärastlõunal pidasin põhjaliku kohtumise RO kolleegi Birchalliga. RO on mõjukas Kesk-Ida-Euroopa LR ja meie väga hea partner väga mitmes küsimuses nagu näiteks idapartnerlus. Käisime läbi meie eesistumise GAC teemad, EL tuleviku, digituru, sise- ja justiitsküsimused. Rände osas mõtleme sarnaselt, saame aru solidaarsusküsimuse lahendamise vajalikkusest. RO on alates 2010 Schengeniga liitumise tehnilised kriteeriumid täitnud, aga liitumine on jäänud poliitiliste kõhkluste taha – siin on vaja LRde ühehäälsust. EE on alati liitumist toetanud. Uue- ja kaugepoolsete LRdena on meil mõlemal pidev valvelolek, et ega meid “välja ei jäeta”, seda tunnet oli hea jagada meist siiski niipalju suurema riigiga. Aga tõsised arutelud EL tuleviku üle saavad alata alles aasta lõpus, ja ka siis on vaja, et teatavad eeltingimused oleksid täidetud. Valvel tasub aga ikka olla.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Vastus kirjuta numbriga *