22.01.2018

Esitlesin EP põhiseaduskomitees (AFCO) meie eesistumise saavutusi-tegemisi EL institutsioonidevaheliste eelnõude-teemadega. Mis on tundlikud, väga poliitilised ja tihti juriidiliselt väga keerulised, seega on ainus võimalus nendega tegelemiseks diskreetsus nii LR vahel kui EL institutsioonide vahel – nii püüdsime teha ja seda ka hinnati. Ka meie poolt saab koostööd AFCO-ga, eriti selle esinaise Hübneriga, igati konstruktiivseks ja avatuks kiita.

Tegime oma eesistumise ajal LR vahel põhjaliku ringi peale EP valimiste korrale, parlament teab nüüd täpselt, millised (väikesed) muudatused NK poolt üldse võimalikud on ja otsustamise koht on, kas püüda need ära noppida või loota, et järgmises koosseisus, 2019 ja edasi, oleks võimalik suuremaid kalu püüda – isiklikult kahtlen ses viimases. Üle-euroopaliste valimisnimekirjade teema sissetoomine sellesse (või ükskõik millisesse muusse) eelnõusse venitaks otsustamist igal juhul üle 2019 valimiste, LR konsensust siin ei paista. Läbipaistvusregistri üle NK mandaat saavutatud, nüüd järgnevad kindlasti tulised läbirääkimised, kus NKlt nõutakse rohkem. Delegeeritud ja rakendusaktide kriteeriumite üle samuti NK mandaat olemas. Päris lähedal lõplikule kokkuleppele oleme NKs poliitiliste parteide määruse üle ja ka EP 2019 valimiste kuupäeva üle. EL institutsioonide vahel oleme lähedal ka rahvusvaheliste lepingute üle käivate infovahetuseprotseduuride kokkuleppimisele. EP uurimisõiguse üle pidasid meie eesistumise ajal kõnelusi 3 institutsiooni õigusteenistused, poliitilisi läbirääkimisi ei toimunud. Kodanike initsiatiivi eelnõuga on üle poole tööst tehtud. Kokkuvõttena: ei näe põhjust liigseks rahulolematuseks tehtud tööga.

See oli minu jaoks viimane etteaste meie eesistumisega seoses. Gondori kroonika püsilugejad on juba täheldanud sissekannete harvenemist – mu töö ongi nüüd vähem operatiivne ja selles on vähem igapäevast tulistamist nn põllul. Mõtlen natuke, kas ja kuidas seda blogi jätkata, avalehel olevas Miks ja Kuidas-rubriigis seatud eesmärke ta suures osas vaevalt täita saab.

Paar sõna aga järgmise MFF üle käivitunud riigisisese debati üle. Alati terane ja vaimukas peatoimetaja Raid süüdistab mh mind lubaduses järgmisse EL eelarvesse rohkem sisse maksta, seda väidetavalt ilma Riigikogu mandaadita. Esiteks, arutelud on alles algamas ja ükskõik milline EE siduv seisukoht saab tulla alles pärast COM eelarve-ettepanekut mais. Kas meie sissemakse suureneb viiendiku võrra nagu praegu ennustab rahandusministeerium või rohkem või vähem, või koguni väheneb, selle üle saavad valitsus ja Riigikogu hakata valgustatult otsustama alles siis. Praegu käib enda positsioneerimine tulevasteks läbirääkimisteks, kus meiega sarnast valmidust on väljendanud pikk rida riike. Teiseks, MFFist iga sissemakstud euro eest 4 vastu saav ja nähtavas tulevikus netosaajaks jääv liikmesriik peaks peast soe olema (kui riik saab peast kuidagi olla), kui välistab juba ette oma sissemakse suurendamist. Kolmandaks ja peamiseks, EE ei ole peast soe. Valitsus otsustas oma esialgsed seisukohad juba 07.06.2017 ja ELAK kiitis need heaks 03.07.2017. Peaminister Ratas väljendas neid mh kohtumisel COM eelarvevoliniku Oettingeriga – EE ei toeta MFF mahu vähendamist. Seega, Raidi väide, et Riigikogu polevat poole sõnagagi eelarveteemat puudutanud, ei pea paraku paika ja  riigiametnik siin ei soolotse. Aga, nagu öeldud, päris läbirääkimised alles algavad ja loomulikult annab valitsusele siduva mandaadi selleks Riigikogu, täpsemalt ELAK. Nagu on andnud praeguseks arukaks positsioneerimiseks. Nii et siin Riigikogu appihüppamist, ka väga lahedas toonis, nagu Raidi oma on, ei vaja. Aga igasugune tähelepanujuhtimine olulisele teemale: kuidas me oma riigieelarve olulise tuluallikaga edasi tegeleme, on muidugi teretulnud ja loodetavasti õnnestub ka selle üle varsti debatti pidada.

2 thoughts on “22.01.2018

  1. Tere! Aitäh huvitava sissekande eest. Arvan, et hädasti oleks vaja MFFi ja Eesti sissemakset puudutava osa edastamist Postimehe arvamusportaali, kus Raidi lugu on praegu esilehel ja kogunud ka arvestava hulga kommentaare. Teie esitatud faktid peaksid lugejateni jõudma ka Postimehes, sest muidu jääbki Raidi narratiiv püsima.

  2. Ma selle peatoimetaja kirjutist ei oska kommenteerida kuna kokkuvõttes ei õnnestunud päriselt aru saada mida ja millest ikka kirjutati. Ainus sisuline küsimus oli justkui Riigikogu rollist Eesti seisukohtade kujundamisel, aga viis seda esitada oli mõneti veider ning ootamatu.
    Küll aga julgustaks blogi jätkama, kuna Miks ja Kuidas rubriigis aastal 2012 kirja pandu on suuresti aktuaalne ka 6 aastat hiljem: “See ongi mu blogi esmane ajend ja esimene eesmärk – anda … paremat ja operatiivsemat ettekujutust toimuvast.” Ma isiklikult isegi paneks pigem rõhku sõnale “paremat” kui “operatiivsemat” ja kui kohtumisi/koosolekuid on kajastada vähem, siis arutelu ja viiteid loetud mõttepaberite ning -artiklite kohta on alati tore leida, mis siis kokkuvõttes peaks looma paremat ettekujutust toimuvast.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga