18.09.2018

GAC, kaasa arvatud artikli 50 formaadis, kestis Brüsselis terve pika päeva. Lauaring MFF üle kordas LRde juba üsna hästi teada olevaid üldiseid seisukohti. Aga loodetavasti tuleb sellele faasile peatselt lõpp, sest AT eesistuja on teinud tõhusat tööd ja hakkab valmis olema nn läbirääkimisraamistikuga (negotiating box), mis sisaldab otsustamist vajavaid küsimusi. Juba esimene, nn demoversioon sisaldas võimalust naabruspoliitika jaoks eraldi rahastu teha – päris esimeseks töövõiduks ma seda veel ei kire, aga mingit lootust on. EE üldised prioriteedid nagu ikka – mure ÜKP raha järsu vähenemise pärast üleminekupiirkonnaks saanuile, mure meie kaasfinantseerimismäära kolmekordistumise pärast sellega seoses, põllumeeste otsetoetused ja suurte taristuprojektide nagu Rail Baltic ja Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimine Euroopa omadega, järjepidev (loe: senistel alustel ehk kõrgema EL-poolse finantseerimise määraga) rahastamine. Rail Balticut mainime LV ja LTga ilusti koos ja ka COM eelarvevolinik Oettinger nimetas just seda kui suure Euroopa lisaväärtusega projekti.

Huvitav arutelu toimus COM seadusandliku tegevuse kava üle. Arusaadav, et uusi suuri algatusi enne 2019 toimuvat vahtkonnavahetust enam oodata ei ole. Mõned lubatud teatised on siiski huvipakkuvad nagu desinformatsiooniga võitlemise või tehisintellekti oma. Aga novembriks kavandatud COM teatisel siseturu toimimise takistuste (ja loodetavasti ka nende kõrvaldamise) kohta on potentsiaali kanduda üle ka järgmise COM tegevusse. On selge, et mitmed EL poliitikad jäävad ka 2019 järel suuresti samaks. Siseturg, eriti teenuste alal, on aga poliitika, mis võib (peaks) muutuma. Pole mingi saladus, et skaalal sotsiaalne Euroopa-siseturu arendamine on pendel viimastel aastatel olnud selgelt esimese pool ja on aeg seda muuta. Rõhutasin seda, võttes esimesena sõna, ja toetust tuli küll. Nüüd tuleb töötada COM-ga, et teatis võimalikult julge oleks. Muudest teemadest räägiti palju rändest – Frontexi mandaadi muutmisel on mitmetel LRdel probleeme nii ülesannete kui 10 000-se suurusega. Panin ka tähele, et kellakeeramise lõpetamine, täpsemalt, kellaaja otsustamise õiguse LRdele tagasiandmine, pole sugugi kirikus kuulutatud asi. Küsimusi on nii lähimuspõhimõtte rakendamise üle – kas see ikka peab olema LR pädevus, kas aega ei oleks targem ühiselt otsustada (iseenesest sisuline küsimus, aga eriasi on, miks sama piirkonna riigid arvavad, et nad omavahel seda kokku leppida ei suuda) kui ka kurdeti, et ratifitseerimine on koduse poliitika ja mõnes föderatiivses riigis ka parlamentide paljususe pärast keeruline. Nii et hetkel veel 2019 kellakeeramise lõppemist lubada ei julge.

Toimus teine ring PL kuulamist õigusriigi teemal. Küsijaid vähem kui eelmine kord (vt Gondori kroonika 26.06.2018) ja enim korduv küsimus oli: kas PL lubab austada-järgida Euroopa Kohtu tulevast otsust ja otsuseid selles protsessis? Vastus oli, et midagi ei ennusta-spekuleeri, aga PL on seni olnud kohtuotsuste üks tublimaid järgijaid. Tundub, et kohtu otsuste kaudu selle artikli 7 protseduuri lahendamine võibki olla mõlemalt poolt soovitud variant. COMl ja mitmel LRl tundub aga ka olevat soov protsessi NKs (niikaua) võimalikult venitada. Lisaks, HU on juba öelnud, et kaebab EP otsuse algatada artikkel 7 nende vastu kohtusse, põhjuseks protseduurireeglid. See venitab tõenäoliselt arutelude algust NKs ses asjas.

Artikli 50 ehk Brexiti-GACil, 27-kesi, oli tunda lähenevate sündmuste eelaimust – 20.09 Salzburgi mitteametliku ÜK ja 18.-19.10 ametliku ÜK oma, ja sellega kasvavate pingete tõusu. Pealäbirääkija Barnier rääkis varasemast hulka detailsemalt tulevikusuhtest, sh meile eriti olulisest julgeoleku- ja välispoliitika omast – on hea tunda, et COM masinavärk on eeltööd teinud-tegemas. Rääkis üsna üksikasjalikult, mida piirikontrollide dedramatiseerimine (kui see on üldse sõna eesti keeles) tähendab, mis kontrollid juba praegu Iiri saarel ning Iiri saare ja Suurbritannia saare vahel on jne. Siseturu ühtsuse nimel vandusid taas kõik. Ei usu, et Salzburgist tuleb Barnier mandaadi muutmise otsus.