26.06.2018

GAC kestis Luksemburgis terve päeva, hommiku 9-st õhtu 22-ni, peamise aja võttis laienemise arutamine. Aga kõigepealt käisime läbi 28.-29.06 ÜK päevakorra. Seal põhiteema ränne ja eriti uued ideed väljaspool Euroopat asuvate asüülitaotluskeskuste loomiseks. Selle üle on küsimusi palju rohkem kui vastuseid. Kuidas järgitakse rahvusvahelist ja EL õigust, aga kõige enam: mis on nende riikide motivatsioon selliseid laagreid oma territooriumile lubada? Ainult rahaga seda ei osta, kindlasti on vaja ka siduvat ja usutavat lubadust sealt pagulasi vastu võtta (ja mida tehakse nendega, kes asüüli ei saa?). Sealt on aga ainult üks samm uue aruteluni ümberasustamiskvootide üle – tõsi, vabatahtlikuna. Aga kas võimalik vabatahtlik skeem on ikka usutav? Igatahes, küllap ütleb ÜK, et selle ideega tuleb edasi töötada. Ja muidugi välispiiri tugevdamise, piirivalveametnike arvu kasvatamisega … ja sellega, mis see kõik maksab ja kelle taskust. ÜK järeldustes peaks ilusti sees olema ka meile ja EE volinik Ansipile eriti oluline küberturvalisuse lõik.

Ja siis algas 7 tundi kestnud laienemisarutelu. Lahti oli liitumisläbirääkimiste alustamise küsimus Albaania ja ametlikult veel pika nimega Makedooniaga, kes hakkab küll nime Põhja-Makedooniaks lühendama. Olen ses blogis vist korduvalt kirjutanud, et iga järgmine laienemissamm on eelmisest raskem – laienemine pole kunagi õieti olnud olemasolevate LR jaoks väga populaarne teema ja siseprobleemidega maadleval unioonil on uute liikmete vastuvõtt üsna vähe prioriteetne küsimus. Täna oli olukord selline, et PRES oli esitanud üsna ettevaatliku teksti, mida siis mõne laienemisleige LR survel muudkui lahjendati ja venitati. Täna tahtis PRES mingi hetk alla anda, kuna konsensust ei paistnud (laienemisalasteks otsusteks on alati vaja ühehäälsust) ja vaid EL kogenuima välisministri, LU Asselborni visa töö tulemusena õnnestus lõpuks teksti veelgi lahjendades üksmeelele jõuda. Keda täpsemalt huvitab, siis muudatused tehti lõikudes 44 ja 54.

NK otsustas vastata positiivselt 2 riigi tehtud edusammudele ja avada tee liitumisläbirääkimiste avamiseks juunis 2019 (ajastuse põhjuseks muidugi EP valimised). Vahepeal tuleb lõpule viia parlamendiprotseduurid LRdes – näiteks NL parlament on suure häälteenamusega otsustanud olla vastu Albaaniaga läbirääkimiste alustamisele ja jääb üle NL valitsusele vaid jõudu soovida selle muutmiseks. Vahepeal jälgitakse muidugi olukorda ja edusamme 2 riigis, tekstis on ka viide COM raportile, aga on targalt jäetud ütlemata, kas see tähendab uut, 2019. aasta eduaruannet või praegust, 2018nda oma – meie koos suure hulga laienemissõpradega keeldusime nõustumast mingi uue aruandega, mis oleks tähendanud COM umbusaldamist ja toonud sisse täiendava tingimuslikkuse elemendi. COM võib alustada ettevalmistustega läbirääkimiste avamiseks. Esimene liitumiskonverents peaks toimuma 2019 lõpuks, sõltuvalt Albaania ja Makedoonia tehtavatest edusammudest – selle ajamääruse üle peeti lahingut viimseni.

Ka mina andsin sõnastamisse täna oma panuse ja jube hea meel on, et 2009 mu enda osalusel esmakordselt saavutatud COM avamissoovitus Makedooniaga nüüd 9 aastat hiljem lõpuks tulemuseni jõudis. Tänast otsust võib müüa ja juba ongi hakatud müüma erineval moel. Mis kõige olulisem, Albaania ja Makedoonia riigijuhid on kohe otsust kiitnud. Laienemissõbrad, sh EE, võivad seda siis samuti teha. NL ja FR (ja ehk mõni teine veel) aga räägivad kodus kindlasti sellest, et ärge muretsege, midagi veel ei juhtu ja otsus pole automaatne. Õigus kõigil.

Lõunat sõi GAC eelarvevolinik Oettingeriga. Loomulikult oldi igasugusest ajagraafikust üle mindud ja kuna Oettinger arusaadavalt ei soovinud oma sissejuhatavas sõnavõtus vastata PRES ettepandud küsimustele, kas MFF struktuur ja eelarve paindlikkus on rahuldavad (miks ta oleks pidanudki, ettepanek ju ta enda oma), siis kujunes arutelu struktureerimatuks. Ma võtsin kindluse mõttes kohe alguses sõna ja väljendasin EE üldise eladasaamise kõrval ka soovi, et kõik ÜKP fondid oleks ühe alajaotuse all ning et naabruspoliitika rahastu jääks globaalrahastust eraldi – mõlemat toetati õige mitme LR poolt ja vähemalt viimase üle pole võitlus sugugi lootusetu.

Pärastlõunal, tegelikult õhtul, toimus PL kuulamine (hearing) artikkel 7 menetluse raames. PL oli ülipõhjalikult valmistunud ja andsid 3 eksperdi poolt kõigepealt tunnise ja 50 slaidiga ülevaate justiitsreformi kõigist aspektidest. Siis esitas umbes pool LRdest küsmusi, ka mina. Vaat kuidagi ei tahtnud, et see oleks nn Vana Euroopa versus Uus Euroopa: ühed räägivad, teised on vait. Küsisin, kuidas täidetakse ülemkohtu 03.07 pensionilejäävate kohtunike kohad ja andsin ka võimaluse PLle selgitada, kuidas saavutatakse selle reformi üht põhieesmärki, kohtusüsteemi efektiivsemaks muutmist. PRES ütles arutelu kokku võttes, et teema on ka järgmise GACi päevakorras – loodan, et see oli tal ATga kooskõlastatud, sest BG jaoks oli täna ju viimane nõukogu istung. COM ja PL jäid tänasele istungile järgnenud avalikes kommentaarides enda juurde – esimese asepresident Timmermans teatas, et süsteemne oht õigusriigi olukorrale püsib, PL esindanud aseminister Szymański aga, et loodetavasti saab kogu teema nüüd varsti lõpetada.

Pärast 21alanud artikli 50 GAC läks seevastu (väsimusest?) ülikiiresti. Pealäbirääkija Barnier andis ülevaate läbirääkimiste käigust, pole olnud ei edasiminekut ega uudiseid. Juulis on UK valitsus lubanud esitada oma visioonipaberi tulevasest suhtest – ehk aitab see meid edasi? Lahkumisleppe teemadest on jätkuvalt lahti mh Iiri piiri ja leppe haldamise küsimused. Aga karjuvas ajahädas me veel (ka) sellega pole.

19.06.2018

Paar kiiret kommentaari täna sõlmitud ja kaua oodatud DE-FR leppe kohta, teemadeks euroala tulevik, välispoliitika ja kaitse, ränne, majanduspoliitika, maksud, innovatsioon, kliima ja EL institutsioonide reform.

Kahe EL suurima liikmesriigi ühist tulevikuvaadet oodati väga kaua, pea aasta. Tulemus on ebaühtlane: väga detailne ESMi ja pangandusliidu kriisimehhanismi backstopi üle, palju üldsõnalisem näiteks välispoliitika üle. Lepe kannab ikkagi DE pitserit, Macroni soovitust on sisse pikitud elemente ja mitte vastupidi. Viimase (ja AT eesistuja) lööklausest “Euroopa, mis kaitseb” pole tekstis midagi.

Trumpi ajastule omaselt algab deklaratsioon välispoliitika osaga. Nõutakse paremat EL koordinatsiooni rahvusvahelistes organisatsioonides + Merkeli idee nn Euroopa julgeolekunõukogust. Uuritakse enamushääletuse kasutamist CFSPs – aeg meilgi see läbi mõelda. Macroni Euroopa interventsioonimehhanismi idee suunatakse turvalisse EL kaitsekoostöö PESCO raamistikku. Tunnistatakse oma vastutust Ukraina kriisi lahendamise eest nn Normandia formaadis.

Rände osas puuduvad kõige lennukamad viimaste aegade ideed nagu asüülitaotluspunktide loomine väljaspool EL-i. Lubatakse muudegi riikidega sõlmida Türgi-stiilis leppeid rändevoogude tõkestamiseks, tugevdada piirivalvet ja luua EL ühtne asüülisüsteem. Kas see aitab Merkeli kodus hädast välja? Rände osaga detailne tegelemine sellises dokumendis näitab taas kord, et EL-il pole operatiivstaapi, üht keskust, kust operatiivseid kriise hallata ja edasist kavandada. Brüssel on ikka veel peamiselt seadusandliku tegevuse ja reeglite kontrolli masinavärk.

Just rände lähteriikidega tegelemiseks lubatakse kokku kutsuda tarkade rühm, kes juba detsembriks ehk ahvikiirusel, peaks pakkuma finantsraamistiku, sh uue raha kaasamiseks EL arengupoliitikas. Vaevalt see COMle meeldib.

Konkurentsivõime ja majanduspoliitika kohta lühike ent üldsõnaline osa. Ettevõtte tulumaks lubatakse kahe riigi vahel ühtlustada… aga samal ajal jõuliselt suruda EL ühtset tulumaksubaasi. Saame näha.

ESMi kohta minnakse detailidesse. DE soove mööda, rõhutades tingimuslikkust, suunates laenusoovijat ka IMF-i juurde ning nähes ESMile ette liikmesriikide majandusolukorra hindamise funktsiooni. Lisades küll, et mitte dubleerides COM rolli(?). Selles osas muide kasutatakse mõisteid ja lühendeid, mis arusaamatud mitte ainult laiemale publikule, vaid ka kogenud EL-jälgijatele. Kas tahtlikult? Pangandusliidu alt lubatakse ESMl olla ühtse kriisihaldusmehhanismi SRM backstop, lisades ohtralt kitsendusi ja vaheülevaateid. Pangandusliidu 3. samba, ühtse hoiusekindlustuse kohta antakse kristallselgelt konkreetne lubadus (katsuge kelgul püsida): Pärast juuni ÜKd võib alata (järelikult isegi ei pruugi?) töö hoiusekindlustuse üle läbirääkimiste alustamiseks vajaliku teekaardi kallal.

Macroni suur soov euroala eelarvest lubati täita. Raske on aru saada, kuidas see suhestub MFFiga, aga suhet lubatakse. Eesmärk aga selge: euroala konkurentsivõime ja konvergentsi edendamine innovatsiooni ja inimkapitali investeerimise teel. Hea.

Teinegi viibe Trumpi suunas – kinnitatakse seniseid ja lubatakse uusi kliimaeesmärke. EL institutsioonide üle lubatakse järgida Lissaboni lepet ja vähendada volinike arvu (aeg-ajalt seega ka suurimate ilmajäämist?) + lubatakse ellu viia Macroni suur idee üleeuroopalisteks valimisnimekirjadeks EP valimisteks 2024.

EL reform seega aeglaselt jälle liigub. Mis edasi? Küllap soovitakse 28.-29.06 ÜKl neile ideedele mingis vormis heakskiitu ja kastanid peaks seega tulest tooma selle eesistuja Tusk. Kes on väiksemate liikmesriikidega arvestamisel suuremaid varemgi üllatanud. Tuleb huvitav nädal.