14.05.2018

GAC Brüsselis, millele eelnes varem juba nii rahandus- kui välisministrite formaadis kogunenud NL+IE+Põhja-Balti eelkoordinatsioon, mida mõni asjaosaline ja ka mõni ajakirjanik uueks Hansa liiduks nimetada tahab. Mina olen EL-siseste gruppide väljakuulutamise üle üldiselt ettevaatlik, kuna kõik alliansid EL sees on alati teemapõhised, aga aeg-ajalt päevakord läbi käia on kasulik küll. Näiteks MFF üle oleme kahes reljeefselt erinevas grupis.

Toimus esimene arutelu uue MFF üle. Enamus väljaöeldust oli muidugi esialgne, kuna analüüsimine alles käib ja ka suurte poliitikate reformikavad veel COM poolt esitamata – viimase suhtes esitati ennetavaid tantsusamme, ka EE. Esialgseid tähelepanekuid.

Üldmaht, mis eelmine kord religioosse tähenduse omandas, seekord nii valusaks ehk ei kujune, ehkki 5 LR, neist 3 Põhjamaad, on resoluutselt eelarve vähendamise poolt. Nn ÜKP sõbrad, kes ka täna hommikul oma eelkoordinatsiooni alustasid, ütlevad (ütleme), et võiks ka suurem maht olla, samas – netosaajatel on seda lihtsam öelda. DE ja FR väljendavad valmisolekut rohkem maksta, samas tingimustega, ja lisada võib siin, et kuna 10-12 miljardit neto läheb koos UK-ga, ja MFF eelnõu on nominaalselt sama suur kui praegune, siis maksvad juurde ju kõik.

Uued prioriteedid (ränne, välisvahendid, kliimamuutus, digitaliseerimine) ja nn traditsioonilised poliitikad (ÜKP ja ÜPP on ju miskitpidi tasakaalus (vt ka eelmine lõik). Samas, kõik vannuvad uute prioriteetide nimel… ja siis 2/3 ütlevad, et vanu tuleks ikka suurendada. See rehkendus kokku ei tule, sest, niipalju kui mul kogemust, üldmaht enam ikka ei kasva, kui, siis väheneb. Muide, COM eelarvevolinik Oettinger märkis, et kui praeguse MFF maht on 1% RKT-st ja praegusel 1,11%, mis sisaldab ka seni eelarvest väljas olnud Euroopa arengufondi (0,03%), siis on ka protsentides mahu kasv õige väike. Kuna vanadel poliitikatel on otseseid harjunud kasusaajaid rohkem, siis ei välista, et lõikamissurve, kui ta tuleb, langeb lõpuks ikka uute teemade peale.

Uute omavahendite osas entusiam umbes sama suur (või väike) kui eelmisel korral. Tagasimaksete säilimine teatud ajaks ärritab nn keskmikke (tagasimaksed seni vaid reljeefsetel netomaksjatel), aga arvan, et COM ettepanek need 5 aasta pärast kaotada on lõpuks üsna kompromissi lähedal.

3 Balti riiki on, nagu praegustki MFFi läbi rääkides, väga sarnastel seisukohtadel. Tahame ÜKPd võimalikult suurena, sealjuures meil ja LTl erimure seoses üleminekupiirkonnaks saamisega. Tahame, et CEFist saaksime oma suurprojekte rahastada. Tahame põllumeeste otsetoetusi veelgi suurendada, mis saab olema ÜPP üldkärpe tingimustes väga keeruline.

Välisvahenditest rääkisid vähesed, umbes 5 LR toetasid (minu sellest esimesena kõnelema sattudes) naabruspoliitika eraldi rahastu säilitamist. Vaatame, kui kaua seda jätkata saab ehk mõtet on.

Muudes päevakorrapunktides rääkisime 28.-29.06 ÜKst, kus päevakord juba praegu väga pikk ja enamus teemasid veel täitsa lahti – kas ühtse asüülisüsteemi ehk Dublini määruse üle kokkulepe tuleb? Kas EMU edasiarendamise üle saab midagigi kokku leppida? Kuipalju on esil välispoliitika teemad, kaubandus USA-ga, Iraan jne? Mina rõhutasin taas vajadust edasi liikuda digituru eelnõudega (16.-17.05 Sofia mitteametlikul tippkohtumisel see ka teemaks) ja juunis plaanis järeldused.

PL ja COM dialoog õigusriigi üle kestab, dialoog on olemas, aga COM asepresidendi Timmermansi sõnul tulemusi vähevõitu. 26.06 GACil on teema taas ametlikult päevakorras, ülevaatena olukorrast, mitte ametlikeks sammudeks Lissaboni lepingu artikli 7 lõike 1 põhjal.

Pärastlõunane artikli 50 GAC kuulas ära pealäbirääkija Barnier ülevaate läbirääkimiste käigust (palju edasiminekut kõige valusamas, IE küsimuses pole). LRd kinnitasid oma toetust nii Barnier’le kui IEle ja ootame UK valitsuse seisukohtade edasist täpsustumist.

07.05.2018

Kohtumised Madriidis välisministri ja endise Coreperi-kolleegi Dastise, peaministri EL-nõuniku Renedo ja GACi liikme riigisekretär Toledoga. Kõige pikemalt muidugi MFFist, mille üle käib pealinnades palavikuline analüüsitöö. ES on esimest korda oma EL-liikmesuse jooksul saamas netomaksjaks ja eks see mõjutab ka nende mõtlemist, täpsemalt: vajab veel selgimist-harjumist. Üks riigisiseselt oluline mõte siit: on väga tore ja kõik valgustatud valitsused saavad aru, et EL eelarvet on vaja moderniseerida ja rahasta uusi prioriteete nagu välistegevus, ränne, kliimamuutustega võitlemine. Samas on traditsioonilistel poliitikatel nagu ÜKP ja ÜPP olemas otsesed kasusaajad – põllumehed, teedekasutajad jne, kes löövad ka väikese vähenemise puhul kohe lokku. Aga kes on irregulaarse rände vastu võitlemise raha tuntav kasusaaja LRs? Välistegevuse oma? Ikka tahaks kätega katsuda saada. Valitsustel seisab ees tõsine selgitustööülesanne ja keskendumine vaid oma riigi netopositsioonile ei aita seda sugugi teha. ÜKP alt tahab ES kriteeriumina näha ka tööpuuduse taset. Integratsiooni rahastamise üle pidasime esialgu rohkem filosoofilist arutelu: kelle ja kus? Naabruspoliitikale eraldi rahastu säilimist peame mõlemad õigeks, vaatame, kui tugevalt seda (veel) ajama hakkame.

GACi päevakorras olevatel teemadel oleme suuresti sama meelt. PL õigusriigi küsimuse tungivalt soovitav lahendus peab tulema COM ja Varssavi dialoogi teel, mitte hääletusega NKs. Rände, täpsemalt Dublini määrusega edasiliikumise puhul küsivad hispaanlased, et kuidas ühtse asüülisüsteemi kaasajastamine aitab LR nagu ES, kes on ise EL välispiiri kaunis edukalt pidamas hoidnud, suuresti ise, ilma EL rahalise abita? Laienemise, täpsemalt Albaania ja ametlikult pika nimega Makedooniaga liitumisläbirääkimiste alustamise üle polda Madriidis entusiastlikud, kuid nende taha asi vaevalt jääb. Ja ega meiegi arva, et need riigid oleksid juba homme valmis liituma. Kuid läbirääkimiste käigus on EL-il kandidaatriigi mõjutamiseks palju paremad võimalused kui enne seda, n.-ö distantsilt.

 

02.05.2018

Esialgseid tähelepanekuid COM tänase 2021-2027  MFF ettepanekust. Kuna esimene lugemine kiire ja tervikpildist suuri tükke puudu, siis on ka see sissekanne siin suuresti spekulatiivne ja sisaldab kindlasti ebatäpsusi. Esmapilguks aga loodetavasti ülevaatlik. Nüüd algab eelnõu analüüsimise, LR seisukohtade kujundamise faas, mida ei saa viimistleda enne, kui nähtud ka konkreetsed eelnõud eelarvega seotud poliitikate tuleviku kohta ehk nn fondimäärused. Need on COM lubanud esitada umbes kuu aja pärast. MFF jääb nõukogu formaadi mõttes GACi pädevusse ja saab meil püsivaks päevakorrapunktiks.

MFF numbrid on esitatud nii püsihindades (2018) kui jooksevhindades (mis võtavad arvesse ka eeldatava inflatsiooni 2021-2027). Vaheks 1,135 ja 1,279 triljonit. Siit võimalus erinevateks sõnumiteks vastavalt auditooriumile: kellele kokkuhoid, kellele ühispoliitikate piisav rahastamine. Üldmaht on 1,11% EL27 rahvamajanduse kogutoodangust (RKT), praegusel MFF-il 1%. ÜKP/struktuurivahendite absoluutnumber jooksevhindades pea sama, mis praeguses MFF-is – seega tuleb selle poliitika tegelik kärbe eeldatava inflatsiooni võrra (mida arvestatakse 7 aasta peale 11 ja 12% vahele). EE on ÜKP alt aga jätkuvalt kõige olulisem, kui suur langus tuleb rahastuses seoses me tõusmisega vähem arenenud piirkonnast üleminekupiirkonnaks (üle 75% EL keskmisest SKT-st). Seda saame teada alles 4 nädala pärast, kui COM esitab nn fondimäärused. Seega, kõik täna esitatavad arvamused Eesti netopositsiooni muutuse kohta on spekulatiivsed ka siis, kui peaksid lõpuks tõeks osutuma. Sama kehtib ka meie põllumajandustoetuste harmoneerimise kohta EL keskmise tasemega. Sahistatakse nii 30% kui ka 50%-lisest sammust – keskmiseni jõudmine siis vastavalt umbes aastaks 2041 või juba 2034. Siin mängib kaasa ka kasutuses olevate hektarite arv, mis EEs kasvab. ÜPP otsetoetuste summa väheneb tänase ettepaneku järgi umbes samapalju, kui seni UK osa. Ka põllumajanduspoliitikas seega kärbe väiksem, kui kardeti.

CEF transpordiosas järsk langus, samas ülekanne CEFi ühtekuuluvusfondist (ehk peamiselt vaid vaesematele riikidele kasutamiseks) tuleb sama suur, mis seni, 11,3 miljardit. CEFist meie suurprojektide rahastamise tingimused sõltuvad suuresti jällegi nn fondimäärustest. Digiosa kasv on nii CEFist kui MFFist üldse aga võimas, selle taga suuresti COM asepresidendi Ansipi ja ta meeskonna hea töö. Nagu arvata oli, tõusis oluliselt teaduse-innovatsiooni, Erasmus+, rände- ja piirikorralduse ning julgeoleku- ja kaitsevaldkonna rahastamine. Näiteks sõjalise liikuvuse (military mobility) jaoks u 6 miljardit.

Kasvab EL välistegevuse rahastamine. Siin on eelarvetehnikat oluliselt lihtsustatud, osalt meie vaates isegi üle piiri, kaotades ära eraldi rahastu naabruspoliitika riikide jaoks, ehkki naabrus mõistena figureerib suurelt. Seda proovime NK aruteludes tagasi muuta, pole mõtet jätta (tean, tean, et sisult ekslikku, kuid diplomaatias on ka vorm ülioluline) muljet, et EL paneb Tuvalu ja Tuneesia ühte patta.

Eelarve sissetulekute osa jääb tugevalt RKT-põhiste sissemaksete varale. Küll pakub COM uusi omavahendeid nagu ettevõtte tulumaks, plastikumaks, osa emissioonikaubanduse tuludest. Uute vahendite üle käivad alati tulised vaidlused, mis lõppevad eikuskil. Kas seekord läheb teisiti? See sõltub suuresti (ka) sellest, kas uusi omavahendeid tahetakse sisulisteks tuluallikateks või tahetakse poliitilistel põhjustel kuskil millegi väikesega alustada. Kui esimest, siis ma väga optimistlik pole. Kui teist, siis võrdlemisi lihtne peaks olema EL uue reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) lõivude kandmine EL eelarvesse – digitaalne süsteem, EL heaks ja EL jaoks ühine. See on ka MFF tänases ettepanekus kirjas, loodame, et pesuveega välja ei visata.

EL maksete sidumine EL põhiväärtuste järgmisega on lahendatud peamiselt kohtusüsteemi ja eelarveasjade kohtuliku kontrolli toimimise järelevalve sildi all. Kui kahtlus, et ei toimi nagu peab, et (EL) eelarveraha õiguspärane kasutamine on häiritud, teeb COM ettepanek maksed peatada. NKl on võimalus kvalifitseeritud häälteenamusega ettepanek tagasi lükata. Seejuures ei tohi (valitsuse vastutustundetu käitumise eest) kannatada EL rahast kasusaajad, näiteks Erasmuse tudengitele peab valitsus ikka maksma, ka siis kui maksed EL eelarvest peatatud. Pakutu on kavalam ja lihtsam alla neelata kui mõni varem mõlgutatud mehhanism, mida oleks võinud otseselt näha kui osutamist mõnele LRle või veel hullem, mõnele piirkonnale nagu Kesk- ja Ida–Euroopa. PL EL-minister Szymański ongi ettepanekut juba toetavas toonis kommenteerinud. Läks mööda? Kellest?