26.04.2018

Seekordne Euroopa-turnee lõppes Pariisis, kus pikk ja põhjalik õhtusöök Quai d’Orsay esindusruumides FR Euroopa asjade ministri Loiseau ja president Macroni välisnõuniku, endise Coreperi-kolleegi Etienne’ga. EMU tuleviku kohta ja Berliinist kuulduva tagasihoidlikkuse kohta öeldi lihtsalt, et Macron ei jäta asja niisama pooleli. Kohati just FRs negatiivset tähelepanu saanud NL, IE ja Põhja-Balti rahandusministrite ühiskirja kohta ütlesin, et selle üks eesmärke oli juhtida tähelepanu ka teiste kaasamise vajadusele – muidu jääbki mulje, et rahaliidu tulevik vaid kahe suurima LR otsustada. Sellest saadi diplomaatia suurriigi pealinnas hästi aru.

MFF üle on me seisukohad sarnasemad kui eelmisel korral. FR oskab eriti elegantses sõnastuses selgutada, miks eelarve moderniseerimine ja traditsiooniliste poliitikate jätkuv finantseerimine pole vastuolus. Saame neid kindlasti ka edasipidi ses asjas toetada. ÜKP all tahavad prantslased küll näha ka uusi kriteeriume nagu tööpuudus ja migrantide integratsioon, väites, et see on (ka) Euroopa ühtekuuluvuse küsimus, mitte ainult LR majandusnäitajate ühtlustamine. FR on traditsiooniliselt ülitugev ÜPP toetaja, rõhudes seekord rohkem innovatsioonile ja kliimamuutustele selle poliitika alt – nad on esimest korda ka põllumajanduspoliitika mõistes netomaksjad ja eks see mõjutab seisukohti. Eraldi naabruspoliitika rahastu säilimist toetame mõlemad. Kliimamuutuse rahastamine EL eelarvest on samanimelise kliimaleppe sõlminud Pariisis eriti oluline.

Nn kodanike konsultatsioonid EL teemadel on veel üks president Macroni ideedest ja FRs on need just minister Loiseau koordineerimisel hooga käima läinud. Tore olevat, inimestel kõvasti huvi, ja sugugi mitte vaenulikku. Järgmisel nädalal algavad need ka EEs, osalen isegi ühes. Avaliku (mitte just soodsa) arvamuse konteksti, eriti 2019 EP valimisteks valmistudes, paigutatakse ka edasise laienemise küsimus, konkreetsemalt liitumisläbirääkimiste alustamine ametlikult pika nimega Makedoonia ning Albaaniaga. Juuni GAC ja selle ettevalmistamine saavad selles asjas keerulised olema. Õigusriigi olukord läheb samasse kategooriasse, kodanikud küsivad, et milliste riikidega me ikkagi samasse klubisse kuulume. Nõustuti küll, et enne PL menetluse lõpetamist pole arukas uue mehhanismi arutelu algatada, seda nähtaks kui ühe LR või regiooni vastu suunatut (aga nähtaks küllap ka muidu, tuleb tunnistada).

24.-25.04.2018

Kohtumine Dublinis EL asjade ministri McEnteega, põhjalikud konsultatsioonid välisministeeriumi asekantsleri (ja vana kolleegiga Coreperist) Montgomeryga ja esinemine mõttekojas IIEA EL tuleviku kohta. Kõikidel kohtumistel Brexit üheks peateemaks. Lahkumisleppe üle on suur enamus tööd tehtud, kuid piiri üle Iiri saarel lahendusi seni ei paista. UK poolt mingi aeg tagasi EL-ile pakutud tollikoostöö kavad on tagasi lükatud ja hetkel otsitakse 2017 detsembris nii UK kui EL poolt heaks kiidetud protokolli põhimõtete alusel: nn kõva ehk sisuliselt, kontrollidega, piiri ei tohi tulla. IE on väga tänulik ülejäänud 26 LRle, COMle ja ÜK eesistuja Tuskile solidaarsuse eest ning toetavad igati meie seisukohta, et tulevane suhe välis- ja julgeolekupoliitikas peab olema unikaalne.

MFF osas vaated üpris sarnased. IEle on ÜPP väga tähtis, seni eelarves põhiasi olnud. Nüüd on iirlased netomaksjaks saanud ja käib neilgi uue olukorra analüüs ja enda positsioneerimine. ÜKP põhimõtteid tahavad samaks jätta nagu meiegi, CEF pole neile geograafilise asendi tõttu seni suuremat korda läinud, aga nüüd mõtlevad ka nemad ühenduste peale Mandri-Euroopaga. Teaduse ja innovatsiooni toetamine ülioluline.

Seni paljudes asjades UK-le toetunud IE otsib EL-is agaralt uusi konstellatsioone. Rahandusminister liitus Põhja-Baltimaade ja NL ühiskirjaga EMU tuleviku üle, välisminister korraldas hiljuti FAC veerel õhtusöögi Põhja-Balti kolleegidele. Ongi loogiline, muudki otsivad, ka meie, sest lahkub suur tugev liberaalne LR. Aga kõige rohkem otsib end ja seltskonda praegu just IE, see sai selgeks ka mõttekoja üritusel.

Edasise laienenemise üle meil väga sarnased vaated, McEntee käis hiljuti Lääne-Balkanil. Samameelsed oleme ka õigusriigi küsimustes, nii praeguse PL kui ka tulevase võimaliku püsivama mehhanismi üle – viimasega ei ole arukas enne suuremalt tegelema hakata kui esimese menetlus lõpetatud, muidu lähevad liiga segi.

23.-24.04.2018

Kohtumised Berllinis Euroopa ministri Rothi, liidukantsler Merkeli šerpa Corsepiuse ja välisministeeriumi MFF-erisaadiku Ossowskiga. Lisaks korraldas meie saatkond EL tuleviku arutelu koos kohaliku mõttekoja Polis180-ga, päris huvitav formaat, kus kolmele panelistile võis järjekorras publiku hulgast osalejaid lisanduda oma küsimuste ja kommentaaridega, tohtisid olla kuni tuli järgmine huviline.

Põhiteemaks MFF. Eelmise korra kogemusele tuginedes on Balti koostöö juba enne ametliku protsessi algust käima lükatud, sealhulgas suurte netomaksjate lobimine, mis hea. Laias laastus on meil ka seekord samad seisukohad, väikeste erinevustega, mille mahalihvimine on samuti alanud. Toetame põllumajandustoetuste harmoneerimist, mõistlikku ÜKP mahtu, ja mitte selle järsku kukkumist üleminekupiirkondadele, ÜKPst tahame saada raha oma suurprojektideks, toetame eraldi naabruspoliitika rahastu (euroargoos millegipärast instrumendiks nimetatud) säilitamist. DE on valmis eelarve mahtu (ja seega oma sissemakset) suurendama, kui tingimustega: eelarve moderniseerimine (ÜPP ja ÜKP osakaalu vähendamine, rohkem raha uutele teemadele nagu ränne, julgeolek, kliima, ka pagulaste integratsioon jne), rangem tingimuslikkus, ka poliitiline. Suurelt netomaksjalt on pisut üllatav kuulata tugevat toetust paindlikkusele nii eelarve rubriikide sees kui ka vahel – tavaliselt püüavad need olla võimalikult jäigad, aasta lõikes ülejäävat mitte ära kulutada, et siis enda sissemakse väiksem oleks.

Muudest teemadest. EMU tuleviku üle ikka veel liikumist pole, kokkulepet FRga reformide ulatuse ja suuna üle. Kui see olemas, konsulteeritakse enne 28.-29.06 ÜK kindlasti ka teiste LRdega, lubati. Ei tundu aga, et midagi suurt oodata oleks. Õigusriigi olukord on suur mure, nii praegu seoses PLga kui EL-is üldiselt. See, kuidas klubi oma liikmete kohatiste äravajumistega hakkama saab või tegeleb, on lähiaja üks suuri küsimusi EL-is. Rühm läänepoolseid LR käib koos ja plaanib mingit uut mehhanismi, aga seni eriliste tulemusteta. Hoiatasin, et seda teemat ei tohi muuta ida- ja läänepoolsete LR vastasseisu objektiks (mida ajakirjandus kohe just nii näha tahaks). Laienemise, täpsemalt, Albaania ja ametlikult pika nimega Makedooniaga liitumisläbirääkimiste avamise kohta saime eri majadest pisut erinevaid signaale, päriselt siiski pole välistatud, et teatud tingimusi lisades võiks sel aastal avamisotsused teha. Ka EE ei arva, et need riigid oleksid kohe valmis liituma. Kuid läbirääkimiste käigus on EL-il palju paremad võimalused reformiprotsessi suunamiseks seal, nii et avamine oleks arukas.

17.04.2018

GAC Luksemburgis. Põhiteemaks COM ja PL dialoog õigusriigi olukorrast viimases. Uue valitsusega Varssavis on mingid asjad liikuma hakanud, parlamendis on esitatud muudatusettepanekuid problemaatilistesse seadustesse ja COM esimene asepresident Timmermans sai tõdeda, et nüüd tõesti saab rääkida päris dialoogist. Mh kuna nüüdse valitsuse liikmed kohtuvad temaga, nagu 09.04 ta Varssavi-visiidi ajal. LR lauaring oli arusaadavalt positiivsema tooniga kui seni, progressi tervitati laialt. Samas on selge, ka Timmermansi sõnul, et päriselt on asi lahendatud siis, kui seadusi ja/või praktikat on muudetud, reaalseid samme astutud; ja päris rahul polnud ta ka seni esitatud parandustega. Teema on COM soovil ka 14.05 GAC päevakorras, seekord põhipunktina (seni infopunkti all) ja surve ei kao. Mitu LR rääkis täna ka tugevdatud õigusriigi mehhanismi sisseseadmise vajadusest, mis annaks NKle võimaluse jälgida ja arutada õigusriigi olukorda kõigis LRdes, ilma asja nii hapuks minemata, et kõigepealt ametlikke artikli 7 protseduuri peaks käivitama. Selge, et sellesuunalist survet tuleb ka edaspidi. Ma ise kutsusin täna üles praegust PL protseduuri enne läbi käima (tugeva soovitusega dialoogis, ilma hääletusteta) kui hakata uusi välja mõtlema – muidu oleks need arutelud liiga tugevalt päevasündmustest mõjutatud. Ehkki seda mõju vältida muidugi päriselt ei õnnestu.

EP valimiskorra reformi üle on konsensus peaaegu saavutatud, vaid BE (ja kuidagi ka IT) ei saanud täna oma nõusolekut anda. EP soovitud asjadest on nagunii järel peaaegu pelk kosmeetika ja NK peaks parlamendile ikkagi oma ettepanekud esitama. Loota võib, et aprilli jooksul konsensus siiski sünnib, vähemalt BE täna seda võimalust tugevalt välgutas. EEle, kes eesistujana kompromissi põhijooned paika pani, on see eriti oluline.

Hommikul kohtusin EIB asepresidendi Stubbiga, kes esitles panga vaateid ja soove tulevaseks MFFiks, täpsemalt nende rollist eelarvest tulevate investeeringute toetamisel. Ei pruugi päriselt COM (ega meiesarnaste väikeste ja vaesemate LRde) soovidega kokku käia, aga vaatame pärast MFF ettepaneku esitamist mais edasi.

Ennelõunal EL-konsultatsioonid LU välisministeeriumis. Integratsioonimeelse asutajariigiga on alati hea ja enamasti üksmeeles arvamusi vahetada, nii ka seekord. Spekulatsioonid MFF teemal, ränne, kus LUl kriisiaasta 2015 eesistujana eriline omalus, Brexit, kus LU erihuvi finantsteenused.

12.04.2018

Asendasin rahandusministrit ÜKPle pühendatud GACil Luksemburgis. Tegu oli viimase NK tasandi aruteluga enne MFF ettepaneku ja sektoraalsete poliitikate reformikavade esitamist COM poolt – vastavalt 02.05 ja mai lõpp-juuni algus. Nii et seekordse  arutelu sisuks oli enda positsioneerimine tulevasteks eelarveläbirääkimisteks.

ÜKP eesmärk on elatustaseme ühtlustamine EL-is. Selle loogika järgi võiksid sellest poliitikast osa saada vaid vaesemad regioonid. Ometi peab EL poliitikate legitiimsuse mõttes olema kõigil, ka rikkaimal, LUl, võimalus ÜKPst osa saada. See oli ka absoluutse enamuse LRde seisukoht GACil. Vaid mõni sammaldunud netomaksja leidis, et rahastada tuleb vaid vaeseimate piirkondade arengut – iseenesest arusaadav seisukoht, eelarvet tuleb kuskilt kärpida – samas läheb üle 80% ÜKP rahast nagunii vaesematele ja ülejäänud rahast suurt kärbet välja ei pigista. EEle, aga näiteks ka LTle, kes me mõlemad ületame vähim arenenud piirkonna ja üleminekupiirkonna rajajoone ehk SKT 75% EL keskmisest, on väga oluline, et ÜKP atraktiivsus säiliks, et LRdel oleks motivatsiooni järgmisele tasemele jõuda – selleks ei tohi raha vähenemine liiga drastiline olla. Piiranguid raha kasutamiseks on jõukamas kategoorias nagunii rohkem. Siis oleks vähem karta ka lennukaid ideid hakata niigi väikest ja mitmes mõttes üsna unitaarset, koondunud elanikkonna, majandusega riiki kunstlikult piirkondadeks tükeldama.

Teine suur teemablokk oli tingimuslikkus. Side Euroopa semesteriga ja selle käigus LRdele tehtavate reformisoovitustega tuleb nagunii – nn riigipõhiste soovituste alusel tehtavate reformide toeks saab hõlpsamini EL raha. Aga muu tingimuslikkus, eriti poliitiline, EL raha saamise sidumine õigusriigi põhimõtte, EL alusväärtuste järgimisega, on juriidiliselt palju keerulisem teha. Samas, rida LRe seda nõuab ja ma pakun, et COM mingi asjaga ikkagi välja tuleb või vähemalt väga tahab tulla. Tingimuslikkuse all püüab mõni LR sisse suruda ka sotsiaal- või maksusüsteemide ühtlustamist vms – see ei lähe mitte, küll aga iseloomustab ajastu hõngu ja survesuundi praeguses EL-is. EE on makromajanduslikku tingimuslikkust ja seost semestriga kogu aeg toetanud, muus osas oleme – diplomaatiliselt öeldes – üsna kahtlevad.

Väga oluline teema on, milliste kriteeriumite alusel otsustatakse ÜKP jaotusvõti LRde vahel. Seni toimub see peamiselt SKT määra alusel ja meie meelest peakski see nii jääma. Mitte ainult sellepärast, et EE on ikka veel suhteliselt vaene riik, vaid sellepärast, et siin on vähem tõlgendusruumi, võimalusi poliitiliseks kempluseks. Aga on ka teisi seisukohti, COM mõtleb väga pingsalt uutele kriteeriumitele nagu tööpuuduse määr, pagulaste integreerimiseks tehtavad kulutused jne. Viimast võib soovi korral laiendada-arendada ka kriteeriumiks EL ühispoliitikate elluviimisest tulevad kulud. Ma mõistan seda loogikat, samas on siin poliitiline küsimus: kui ÜKP eesmärk on piirkondade elatustasemete ühtlustamine, siis kas rikka LR tehtavate integratsioonikulutuste toetamine ikka teenib seda eesmärki? Ehk siis, keda aitame: pikaaegset vaest või ootamatult hättasattunut? Teiseks ja mitte palju vähem olulisena: poliitiliseks tõlgendamiseks ja kempluseks annaksid sedalaadi uued kriteeriumid rohkem võimalusi ja selles mängus on suurematel ja vanematel alati paremad eeldused. Selle teema arutamisel 12.04 GACil toetas mitu suuremat LR uute kriteeriumite sissetoomist, nii et sellest tõotab tulla eelseisvate MFF läbirääkimiste üks tõsiseid sisulisi küsimusi.

Rituaalsed ettevalmistavad tantsud ÜKP üle on selleks korraks peetud, diplomaatilise balli järgmine faas algab mais.