22.-23.03.2018

ÜKs oli dünaamikat. Mitmes järelduste punktis muudeti sõnastust, USA terase- ja alumiiniumitollide küsimuse arutamist lükati edasi, Salisbury närvigaasirünnaku põhjal toimus tõsine sisuline arutelu EL-Vene suhete üle jne.

Digifirmade maksustamise üle on LR jagunenud kahte leeri – ühed, kes FR eestvõttel tahavad COM ettepaneku alusel kiiret, EL-i puudutavat lahendust, mida siis püütakse ajutisena esitada… kuni valmib OECD ja G20 raames nn globaalne lahendus, mida toetab teine leer LR, sh põhimõtteliselt ka EE. On muidugi nii, et ajutised lahendused kipuvad püsivaks jääma ja globaalset lahendust toetavad mõned praegu ka lootuses, et järsku ikka ei tulegi. Hammaste krigisedes lubati COM ettepaneku alusel tööle hakata, mis veel sugugi ei tähenda, et see maks tuleks, maksuküsimustes on EL-is vaja konsensust. Kulme kergitas ka ettepaneku ajastus – kuna maks kehtiks kindlasti suurtele Ameerika firmadele, siis praegu, kaubandussõja veerel olles võidaks seda Washingtonis võtta EL poolt ebasõbraliku sammuna. Ka ÜK omalt poolt ei suutnud öösel tulnud teadet EL ajutisest vabastamisest USA terase- ja alumiiniumitollidest kuidagi positiivse sammuna tervitada, läbirääkimised ja surve ju jätkuvad, ehkki 01.05-ni õnnestus ajapikendust saada. Kaubandusvolinik Malmström teeb siin tõesti väga head tööd, aga ei välista, et ka riigijuhtidel tuleb ses asjas veel erakorraliselt kokku saada.

EMU üle peeti üpris tavaline arvamusvahetus. Lennukad ideed euroala rahandusministrist ja suurest oma eelarvest on tahaplaanile jäänud ja üsna kindlasti tundub, et lähiaja põhiküsimus on pangandusliidu lõpuleviimine – kuipalju on veel vaja teha riskide vähendamiseks, et saaks EDISega edasi liikuda. Loodetavasti saab 29.-30.06 ÜKl esimese osas edu kviteerida.

Brexiti üle kiideti heaks tulevikusuhte suunised. EL on tulevase suhte läbirääkimisteks valmiks, aluseks ulatuslik vabakaubandusleping (kuna UK soovib lahkuda nii siseturult kui tolliliidust) pluss lepped mitmel muul alal, mitte viimases järjekorras ka välispoliitika alal. Lisaks kuulati pealäbirääkija Barnier ülevaadet lahkumisleppe seisust. Arvata 75% on kokku lepitud, sealhulgas kodanike õigused ja rahaasjad. Aga EL-is kehtib põhimõte, et midagi pole kokku lepitud kuni kõiges pole kokku lepitud ja lahti on veel tõsised teemad nagu piir Iiri saarel ja lahkumisleppe haldamine, sealhulgas Euroopa Kohtu roll, mis brittide jaoks seni üsna punane rätik olnud.

Türgi kohta, kus pikemat arutelu polnud, on järeldused väga kriitilised ja Lääne-Balkani osa läks samuti libedalt. On tõeline akrobaatikatrikk pidada 17.05 tippkohtumine Lääne-Balkani riikidega ilma laienemispoliitikat mainimata. Igatahes, juunis tuleb GAC ja ehk ka ÜK laienemisteemade juurde tagasi.

Salisbury närvigaasirünnaku arutelu kujunes põhjalikuks EL-Vene suhete vaagimiseks, kuna riigijuhid nõustusid, et väga suure tõenäosusega vastutab Salisbury rünnaku eest Venemaa. Räägiti ka konkreetsetest sammudest, mis praegu vastuseks tuleb teha. EL kutsub konsultatsioonidele oma suursaadiku Moskvas ja riigijuhid lubasid koordineerida ka edasisi võimalikke samme. ÜK eesistuja Tusk ütles kohtumisejärgsel pressikonverentsil, et ootab  uudiseid juba esmapäeval.

 

21.03.2018

Valmistudes MFF aruteludeks kohtusin Brüsselis EP eelarvekomitee esimehe Arthuis’ ning värskete EP resolutsioonide – üks MFF ja teine eelarve omavahendite kohta – raportööride Olbrychti ja Lewandowskiga. Parlament on varakult alustanud, õige ka, varased linnud lendavad kaugele ja nii on ka meil otstarbekas seal aegsasti suhted sisse seada. Praegust MFFi tehes oli meil parlamendist eriti põllumajandustoetuste kasvatamisel tublisti abi, olen neist asjust kunagi Diplomaatias ka kirjutanud.

Viidatud resolutsioonid on nn jõulukuuse tüüpi, katavad ära ja nõuavad enam-vähem kõiki häid asju. Mis enamasti ka meile hästi sobivad – eelarve suurem maht, suurte poliitikate nagu ÜKP ja ÜPP mahu säilitamine, paindlikkus eelarves, ka eraldi naabruspoliitika rahastu säilimine jne. On ka mõned asjad, mis kahtlased nagu poliitiline tingimuslikkus ja eriti muidugi uute tõsiste omavahendite nagu digimaks, heitmegaasikvootide müügitulu, FTT, nõudmine. Ega EP ka ise liiga tõsiselt nende saavutamist ei looda, selge on, et ka järgmiseks MFFiks jääb peamiseks tuluks ikkagi LRde rahvusliku koguprodukti põhinevad sissemaksed.

Kogenud MEPid teadsid asju väga hästi, kohati nende luureandmed COM sügavustes toimuvast paremad kui meie omad. Olbrycht teeb oma 3ndat MFFi, Lewandowski oli eelmise esitamise ja läbirääkimiste ajal COM eelarvevolinik, saimegi plekisel rinnahäälel vanu aegu meenutada. Kiiret kokkulepet, veel selle EP koosseisu ajal, enne aprilli 2019, ei usu õieti keegi, kel varasem kogemus. Isegi kui []COM]] algne, 02.05 esitatav ettepanek rahuldaks juba suurt enamust LR, oleks küllap ikka neid, kes loodavad veel järgmise parlamendikoosseisu ajal midagi juurde kalastada. Mingi loogika on ju ka selles, et järgmisel koosseisul, kelle ajal eelarvet tegelikult rakendama hakatakse, võiks ka mingi otsustus jääda. Ehkki liigsest riigimehelikkusest ei lasta end kah kaasa kiskuda.

Esitasime EE esialgseid põhiseisukohti – piisav eelarve maht, ÜKP atraktiivsus ka üleminekupiirkondadele, kelleks me just saime, ühenduste finantseerimimine (Rail Baltic, elektrisüsteemi sünkroniseerimine Euroopa omaga), põllumajandustoetuste ühtlustamine, eraldi naabruspoliitika rahastu säilimine, uued alad nagu ränne ja välistegevus ja muidugi ka teadus-arendustegevus. Oldi meeldivalt üllatunud, et juba prioriteetideseadmisega niikaugel oleme (ehkki päriselt saab midagi arvata alles COM MFF-ettepaneku ja sektoraalsete poliitikate reformikavade esitamist mais-juunis). Pika diplomaatilsise maratoni esimesed meetrid läbitud ka parlamendi suunal.

20.03.2018

GAC käis kõigepealt läbi 22.-23.03 ÜK järeldused. Mis oli pisut poolik harjutus, sest tõenäoliselt ÜK peateemaks kujuneva kaubandussuhte USA-ga kohta teksti veel pole – COM kaubandusvolinik Malmström on alles Washingtonis ja olukorda püütakse veel päästa. Teiseks pole veel üldse selge teise eeldatava põhiteema, digimaksustamise arutelu suund ja sisu. Homme peaks COM välja tulema oma seadusandliku ettepanekuga digiformade maksustamise kohta. Samuti pole veel järelduste teksti Türgi üle, 26.03 EL-Türgi tippkohtumisele lihtsalt peab eelnema urahtus Brüsselist, et kõik 28 LR pardal oleksid.

Järelduste kaubandusosa on arutelude käigus paranenud, aga meie maitse järgi ikka veel liiga protektsionismi poole kaldus. Sotsiaalosast ei saanud välja viidet vajadusele COM poolt esitatud tööturuagentuuri asutamist arutada, aga kiireks need arutelud sellegipoolest ei kujune – piisavalt LR, sh EE on nii vajaduse kui EL ja LR vaheliste kompetentside üle üsna kahtleval positsioonil. Salisbury tekst saab seda tugevamaks minna, mida lähemale see ÜK eesistuja Tuskini jõuab, juba tänase arutelu toon läks eilse FACi avaldusest pisut edasi.

PL õigusriigi teemal on ajastus varemgi problemaatiline olnud – COM 20.02.2017 otsus Lissaboni lepingu artikli 7 käivitamise kohta tehti just siis, kui PL uus valitsus oli ametisse astunud ja alles hakkas oma käike kavandama; täna õhtul just on PL jaoks tähtaeg esitada ametlik vastus COMle. Vast seetõttu oli tänase infopunkti arutelu toon pisut ootusärevam kui mõnel eelmisel korral. Loodeti (sh EE), et PL vastus aitab dialoogi edasi, arvati, et järgmisel GACil peaks see ikka põhipäevakorrapunkt olema (mida küll otsustama tahetakse hakata, hääletust nii kiiresti vaevalt õnnestub esile kutsuda), ja rõhutati õigusriigi tähtsust.

Lõunateemaks oli PRES palunud arvamusi selle poliitilise tsükli (sügiseni 2019) jooksul veel ärategemist vajavate asjade kohta. Eks prioriteete tuli üsna seinast seina, rohkem korduma kippusid digiturg ja muu siseturg (kurvastaval kombel nimetas teenuseid vaid IE), pangandusliit, kus ühtse hoiusekindlustuse kohta oldi vanades kaevikutes – kas kõigepealt riskide vähendamine ja alles siis töö eelnõuga, või paralleelselt, sotsiaalsammas. Muidugi räägiti palju ka kodanike usalduse tagasivõitmisest, ka siin arvamused üsna erinevad, kuidas seda teha – investeeringutega või kodanike kaitsmisega kõigi halbade välismõjude eest. Paraku tähendab see viimane reaalses elus ka kaitset teiste LR konkurentsi eest.

Pärastlõunal artikli 50 GAC Brexiti teemal. Läbirääkijad saavutasid üleeile-eile lahkumisleppe üle päris häid tulemusi, sh üleminekuperioodi, kodanike õiguste, raha küsimustes. Lahti on lepingu tulevase haldamise ja Iiri saare olukord. Esimese puhul brittide suur vastuseis Euroopa kohtu tulevasele rollile, teise puhul üritatakse ikka veel tõestada, et ringi kvadratuur on võimalik ehk et piirkontrolli saab vältida ka olukorras, kus mõlemal pool piiri pole (kaupadele) samad reeglid ja standardid. Aga viimaste päevade edusammud on vaieldamatud.

GAC kviteeris 23.03 artikli 50 ÜK heaks kiidetavad järeldused EL-UK tulevikusuhte üle. Kuna UK punased liinid on lahkumine tolliliidust ja siseturult, saab tulevase suhte aluseks olla vaid kaubandusleping, lai ja ambitsioonikas selline, mis paraku teenuseid eriti sisaldama ei hakka. EL väljendab järeldustes küll valmidust tulla vastu juhul, kui UK peaks oma seisukohti muutma. Üldse sai teksti optika mh EE töö läbi pisut vastutulelikumaks – pole mõtet jätta muljet, et EL ütleb vaid asju, mida ei saa teha. Meile eriti oluline välispoliitka- ja julgeolekukoostöö osa sai ka ambitsioonikamaks. On selge, et pärast 45 aastat koostööd ja ühist vastutust Euroopa hea käekäigu eest pole ka Brexiti-järgne UK EL-i jaoks mingi tavaline kolmas riik. Lisaks nende sõjaline, välispoliitiline võimekus ja alaline liikmesus ÜRO julgeolekunõukogus. Nii et oleme valmis mõtlema ka uudsete koostöö-, koordinatsiooni- ja konsultatsioonimehhanismide peale, eeldusega küll, et EL otsusetegemine jääb suveräänseks.