28.-29.09.2017

Suurim Eestis korraldatud rahvusvaheline üritus, digitippkohtumine, möödus tõesti heas atmosfääris (ja päikeselise ilmaga, mis pole mulje-mälestuse jätmisel sugugi vähe tähtis). Eilsest õhtusöögist peljati pisut, et hakkavad domineerima mõned keerulisemad teemad nagu Brexit – seda aga ei juhtunud. Räägiti ÜK eesistuja Tuski juhatamisel EL edasiarendamise võimalusest ja suundadest. Aasta tagasi suutis EL27 Bratislavas Brexiti-šoki maha raputada ja rivid koondada. Nüüd aga nõutakse mitmelt poolt – COM president Juncker, FR president Macron jt – uusi samme, edasiminekut, suuri korralduslikke muutusi. Loomulikult on kohe ka neid, kes ütlevad, et viime kõigepealt ellu juba kokkulepitud asjad, tegeleme praktiliste asjadega – nagu elus ikka. Aga tundub, et mingi protsess praegu käima läheb, eilse suurim uudis tuli tegelikult enne õhtusöögi algustki, kui Tallinna jõudnud DE kantsler Merkel kohtus kõigepealt Macroniga ja ütles, et on valmis viimase (DE jaoks sugugi mitte lihtsaid) EL-reformiideid arutama. Sellega andis Merkel kindlasti ja teadlikult ka tooni-signaali oma potentsiaalsetele koalitsioonipartneritele Berliinis. Et pole siin midagi.

Küsimus on aga selles, kuidas protsess käima läheb. Õhtusöögil kostus hääli, et 4-5 korda aastas kohtuvatel ÜKdel ei ole hõlbus-praktiline suuri reformiideid arutada. Kas riigijuhid peaksid tihedamini kohtuma? Kas moodustatakse-moodustuvad mingid väiksemad rühmad? Igatahes ei nõudnud keegi varasemalt kasutatud konvendimeetodi kasutamist, kus osaleksid sajad LR ja EL institutsioonide esindajad, parlamendiliikmed jne. Samuti ei saa liidriroll olla COMl, Juncker pole Delors, või õigemini, aeg ja olud on 1980-1990ndatest kõvasti muutunud. Seega, jääb LR veetav protsess ja on ülitähtis, et see toimuks kõiki kaasates ja Tuski juhtimisel. Tusk teataski õhtut kokku võttes, et kavatseb kolleegidega konsulteerida ja esitab kahe nädala jooksul (ehk siis juba enne 19.-20.10 ÜK või hiljemalt seks ajaks) oma ettepanekud, kuidas edasi. Tusk poleks muidugi olnud Tusk, kui ta poleks lisanud, et tuleb lahendada reaalseid probleeme, liikuda samm-sammult ja kõiki kaasates, ühtselt. Viimane ka vastuseks mõnele eriti vindunud mitmekiiruselise Euroopa järgi hüüdjale.

Digiosast väga ei kirjuta. Mainin vaid mitme külalise arvamust, et digitippkohtumine on Euroopa pealinnadest võimalik ainult Tallinnas – meie maine tänasest vaid tugevnes. Riigijuhtidele rääkis president Kaljulaid, EE kogemusest ja digirevolutsioonist laiemalt. Lisaks ettekanded küberjulgeolekust, Aalto ülikooli professorilt Limnellilt ja digipöörde majandus- ning sotsiaalmõjust McKinsey Global Institute direktorilt Manyikalt. Lisaks näidati riigijuhtidele EE parimaid digilahendusi ja -tooteid. Selle taseme ja hõivatusastmega inimestele on alati riskantne midagi sellist pisut üldisemat pakkuda, nad on harjunud tegelema igapäevaselt konkreetsete asjadega. 5 tundi täna Kultuurikatlas oli juba ses mõttes ülipikk. Tänase tippkohtumise tulemused kajastuvad 19.-20.10 ÜK järelduses. Samal ÜKl annab peaminister Ratas eesistuja esindajana aru edust digituru (ja ka muude) eelnõude aruteludel NKs. Küllap õnnestub ka Tallinna tippkohtumise hingamist seadusandlikus töös ära kasutada.

27.09.2017

Kohtusin Tallinnas Andorra välisministri Ubach Fontiga. Andorral on koos San Marino ja Monacoga käimas läbirääkimised uue assotsiatsioonileppe sõlmimiseks, mis võimaldaks neil riikidel hõlpsamalt EL siseturul osaleda. Muidugi on nii väikestel riikidel (EE paistab lausa hiiglane ses võrdluses) oma turgu päriselt avada raske. Andorra põhimure on seotud tubakakasvatuse ja -kaubandusega, mis annab 25% riigi tuludest. Läbirääkimised pole eriti kiirelt liikunud ja EE on eesistujana valmis oma osa tegema, et neid kiirendada ja vajadusel ka partnerriike aitama. Oleme ka Brüsselis kogu aeg olnud nende jaoks avatud infot jagama ja muidu toetama, peab ju.

EEl ja Andorral on hea koostöö ÜRO liinis ja nad on ka huvitatud meie e-valitsemise kogemusest õppima, vahetasime vajalikke kontakte. Andsin ülevaate Brexiti-kõneluste senisest käigust ja EE seisukohtadest.

26.09.2017

Jätkasin täna Brüsselis institutsioonidevaheliste teemadega. Juba heaks tuttavaks saanud EP põhiseaduskomitee esimehe Hübneriga rääkisime EP kohtade jaotuse ettepanekutest ja EP valimisõigusest. Kohtade jaotuse ettepanekuga peab välja tulema EP, aga seda ette valmistades tahavad nad arukalt kuulda LR mitteametlikke esialgseid vaateid teemale. Tundub, et kohtade jaotuse endaga liigub parlament praegu põhimõtteliselt tehtavas suunas, suureks küsimärgiks on aga nn üleeuroopalise valimisringkonna teema. Ehk mingi arv MEPe ei valitaks mitte riigiti, vaid mingist üleeuroopalisest valimisringkonnast. Seda on aga vähemalt lähiajal väga raske sisse seada, vt Gondori kroonika 25.09.2017. Edasises tegevuses kohtade jaotuse eelnõuga sõltubki väga palju sellest, kas ja mis tugevuse üleeuroopalisus EP ettepanekusse sisse tuleb, parlament ses asjas hetkel raskesti ennustatav.

Pärastlõunal EPP esimehe Dauli juures, teemaks COM värske ettepanek muuta Euroopa erakondade rahastamissüsteemi nii, et äärmusparteidel oleks raskem toetust saada. Arusaadavalt toetab EPP seda tugevalt, ka teised suuremad erakonnad on taga. Lubasin siis EE eesistuja poolt võimalikult kiiret tööd selle eelnõuga, aga valmis saada ei lubanud.

25.09.2017

Juhatasin esimest EE eesistumisaegset GACi. Päev kestis ilma vaheajata 8-18, õpetlik kogemus ka selles mõttes, et mõelda, ümber mõelda, juurde mõelda enam väga palju ei jõua, kõik peab valmis olema, jutu- ja pressipunktid. Siin-seal jõuad lause juurde panna või maha võtta, aga kõik peab olema enne täpselt läbi kirjutatud ja mõeldud. Nii üldasjade- kui pressitiim nii Tallinnas kui Brüsselis oli tõesti teinud ülimalt head eeltööd.

GACi alguses tutvustasin EE eesistumise prioriteete, väga lühidalt, eesistumine juba päris kaugel ka. 19.-20.10 ÜK päevakorra kohta tuli mõneti üllatavalt lauaring, tegu ju vaid teemade loeteluga. Aga eks eelmisest GACist juba 3 kuud, vahepeal asju juhtunud, rääkida oli. ÜK eesistuja Tusk soovil on päevakorras ränne, kaitse, digitaalne Euroopa ja välisasjad, viimase alt kindlasti Põhja-Korea ja Türgi. Digiteemal nõuti lisaks Tallinna 29.09 tippkohtumiselt tulevale ka konkreetsete eelnõude hetkeseisu, edasiliikumist – see on otsene eesistuja ülesanne ja kindlasti peab sellest ka Tallinna tippkohtumisel rääkima. Ainsa lisateemana nõuti mitme LR poolt taas kaubanduspoliitika arutamist – kui mitmes kord juba, see iseloomustab EL hingeseisundit globaliseerumise taandumise ajastul.

COM õigusloome kavatsuskirja alt loetleti oma prioriteete, nagu ka oodata oli. Natuke läks arutelu lappama ses mõttes, et konkreetsetele eelnõudele lisaks räägiti palju ka EL tuleviku suurtest teemadest. COM president Juncker nõuab nõudlikult laia arutelu (vt Gondori kroonika 13.09.2017), eesistuja Tusk on oma Tallinna-tippkohtumise kutsekirjas lubanud euroala tippkohtumist detsembris 2017 ja otsuseid juuniks 2018. See on väga julge, arvestades, millisel teosammul euroala institutsioonilisi küsimused alates 2012 veninud on (ja arvestades ka eilsed DE valimistulemusi). Igatahes, tänase arutelu alusel saadame COMle kirja ja loodame, et LR soove võetakse 2018 õigusloome kavas arvesse.

TavaGACi lõpetas COM soovitud infopunkt nende dialoogist PLga. Õigemini, COM meelest dialoogi õieti pole ja see muidugi frustreerib. PL ei kavatse vist ka end liiga palju otseselt häirida lasta ja nii toimuski lauaring, kus pea kõik kinnitasid õigusriigi olulisust, isegi fundamentaalsust, ärgitasid dialoogi jätkama. Aga ei saa otse öelda, et kriitikat PL suhtes oleks rohkem olnud kui eelmine kord (vt Gondori kroonika 16.05.2017). Klubis ühe liikme negatiivne esiletõstmine ongi alati väga keeruline. Samas, liiga pikalt see olukord kesta ei saa, teema kas läheb Varssavis rahulikumasse sängi, ja kui ei, siis arvan, et COM hakkab tõsiselt kaaluma Lissaboni leppe artikli 7 käivitamist (LR poolt ühe põhiväärtuse järgimatus).

Lõunal küsisin LRdelt arvamusi järgmise EP valimiste kohta. Eeldatavalt on UK selleks ajaks lahkunud ja 73 MEPikohta jääb sellega nagu “üle”. Aga nagu ülejäägiga ikka, suur kiusatus on seda ära sööma hakata ja siis võib ühel hetkel lausa puudu tulla. Meil täna sinnamaani siiski ei jõutud, aga EPs ringlev kava jagada 73 kohast osa LRde vahel nii, et kelleltki ei pea maha võtma ja lepingus nõutav proportsionaalsus saab jalule seatud, tundus paljudele mõistlik. Üle-euroopalisel valimisringkonnal on mõni tõsine fänn, aga tundub üpris kindlalt, et juriidilised ja praktilised raskused seda vähemalt 2019 valimisteks sisse seada ei luba.

Pärastlõunal kogunes GAC artikli 50 koosseisus, 27-kesi. Pealäbirääkija Barnier andis ülevaate hetkeseisust. Peaminister May 22.09 kõnes sisaldunud konstruktiivse tooni kohta avaldati üksmeelselt lootust, et seda konstruktiivsust saab täna alanud järjekordsel läbirääkimistevoorul UK seisukohtades konkreetsemalt näha. Ainus pisut ebaselge punkt on üleminekuperiood, mis ju loogika järgi kuulub II faasi teemade hulka (loogiline, ülemineku sätestamiseks peaks umbes teadma, millele üle minnakse). Aga 29.03.2019, lahkumiskuupäev läheneb ja üleminekuperioodi kohta pole ka läbirääkimisjuhist. Tõsi, on ÜK suunised, mis ütlevad, et kui ollakse siseturul, ka ajutiselt, siis peavad kehtima kõik siseturu reeglid. Avaldasime igatahes jätkuvat vankumatut toetust Barnier’le, kes läks sealt otse kohtuma UK delegatsioonijuhi Davisega.

 

18.09.2017

Käisin ELAKis tutvustamas 25.09 GACi ja EL27 formaadis peetava artikli 50 GACi päevakorda. EE eesistumise prioriteetide tutvustus, natuke naljakas septembri lõpus, aga mis seal ikka, tavapärane GACi töö ülemkogude ja seadusloome kavaga. Ehk ainsaks tavapärast pisut erinevaks teemaks küberjulgeoleku strateegia järeldused 20.11 istungil. 18.-19.10 ÜKl ränne, kus sündmustest ette ruttamata võib praegu ette näha välismõõtmes saavutatu kviteerimist ja nõuet, olgu, julgustust NKl (sisuliselt siis meil kui eesistujal) ühtse asüülisüsteemi reformiga edasi minemiseks. Digiosas oodatakse 29.09 Tallinna tippkohtumise tulemusi-järeldusi. Välispoliitikateemad nagu ikka lahti, Türgi küsimärgiga. Viimase üle mingi arutelu kindlasti tuleb, aga milline ja kuidas seda ette valmistada, et tea praegu ka eesistuja mitte.

GACil 25.09 veel arutelu COM seadusloome kavatsustekirja üle, millisest arutelust teeme siis meie kokkuvõtte ja saadame üle tänava tagasi. COM kaitseb muidugi oma algatusõigust ja sõltumatut otsusetegemist, aga LR reaktsioon nende kavale on ikkagi asjakohane. Muude ettetulevate asjade all annab COM ülevaate õigusriigi dialoogi hetkeseisust PLga, selle detailidest ja suunast saan selle nädala lõpus targemaks. Mais toimunud samateemalises päevakorrapunktis (vt Gondori kroonika 16.05.2017) võtsid pea kõik LR sõna, ehkki muude ettetulevate asjade all tuleks tegelikult arutelu vältida.

Artikli 50 GACille jääb ülisuure tõenäosusega pealäbirääkija Barnier ärakuulamine ja poliitiline lauaring. Oktoobri GACil ja 18.-19.10 ÜKl on aga oodata palju tõsisemaid debatte.

 

13.09.2017

Täna sai EPs Strasbourgis põhitähelepanu COM presidendi Junckeri aastakõne, nn Olukorrast unioonis-kõne. Selle tava seadis sisse Junckeri eelkäija Barroso ja ambitsiooni paralleelid USA presidendi Olukorrast riigis-kõnega on ilmsed. Muidugi on EL teistmoodi nähtus kui USA ja täna kuulsime peamiselt Junckeri visiooni EL tulevikust. Kõnega käis kaasas COM kavatsusekiri 2018 seadusloomest, viimane tõsine selline, kuna aasta pärast esitatavast ei jõua selle EP mandaadi ajal (mis lõppeb juunis 2019) enam midagi lõpule viia, kui just mingit väga karjuvat vajadust pole.

Juncker rääkis küll alustuseks sisendusjõuliselt, kuidas tähelepanu keskmes peab olema kodanik, mitte EL institutsioonid, aga oma visioonis oli tal ikkagi palju juttu EL institutsioonide ümberkujundamisest. Samas, EL tuleviku traditsioonilise debati taustal ikkagi tagasihoidlikult. Kindlasti saavad palju klikke tema ettepanekud ÜK eesistuja ja COM presidendi koha ühendamisest ja EL luureüksuse sisseseadmisest, aga nende üle ma liiga suurt debatti ei ennusta. Nagu ka EL tööturuameti asutamise idee üle. Huvitavam oli suhteliselt realistlik EL (NB! mitte euroala) majandus- ja rahandusministri koha idee, kelle ülesandeks koordineerida LR reforme ja aida ta hättasattunud riike. Huvitavam, sest on tagasihoidlikum mõnest senisest ettepanekust, näiteks FR presidendi Macroni omast – järsku siis suurema lennuvõimega idee?

Julgete mõtete kilda kuulub ka idee kasutada nn passarelle-klauslit Lissaboni lepingus, mille kohaselt ÜK võib ühehäälselt otsustada tuua lisaks senistele uusi poliitikavaldkondi enamushääletuse alla. Juncker nimetas CFSPd ja maksustamist, praegu on neis konsensusenõue. Ta soovib sel teemal kindlasti ÜK arutelu, aga selle päevakord, nagu kogu EL tuleviku arutelu ohjad on ÜK eesistuja Tuski käes, saab näha. Ja loomulikult toetab Juncker üle-euroopalise valimisringkonna moodustamist EP valimisteks, lisaks LR omadele.

Palju oodati kõnest nn Ida-Lääne mõõtme ülestoomist. Tõigi, aga mitte õigusriigi teemal (selle kohta vaid vibutus, et kohtuotsuseid tuleb täita ja punkt), vaid üllalt tõdedes, et ei saa leppida sellega, et osas LRdest põetakse haigusi, mis teistes ammu kadunud ja süüakse madalama kvaliteediga toitu. Polnud väga meelitav pilt Ida-Euroopast. Küll nõudis Juncker kõvahäälselt juba 2011 liitumistingimused täitnud RO ja BG vastuvõtmist Schengenisse – see sai ka saali tugevaima aplausi.

Palju juttu oli, nagu praegusel ajal ikka, kaubandusest (me ei tohi olla naiivsed, tähendab, paduliberaalsed) ja sotsiaalteemadest (Euroopa, mis kaitseb). Mõlemad on ülimalt poliitilised, isegi ideoloogilised teemad, kus Junckeri enda ideoloogia väga selge. Loomulikult rändest ja tugev sõnum koos eelnõudega (andmete vaba liikumine ja küberjulgeoleku uuendatud strateegia) ka digimõõtmest. Laienemisriikides on kindlasti juba tekitanud kõvasti segadust usaldusväärse laienemispoliitika nõudmine – seal mäletatakse Junckerit just 2014 ametisse astumisel öeldu pärast, et 5 aasta jooksul mingit laienemist ei tule. Huvitav oli teadaanne, et esimese asepresidendi Timmermansi juhtimisel hakkab COMs tegutsema töörühm lähimuspõhimõtte järgimise üle.

Mina kommenteerisin Junckeri kõnet EE kui eesistuja ja mitte NK kui institutsiooni poolt. Viimasel ei saagi olla seisukohta värskelt peetud kõne üle ega tulegi. Küll aga hakkab juba 25.09 GAC arutama COM seadusloome kavatsusekirja ja anname omapoolsed soovitused sinna. Kiitsin COM digiteemade prioriseerimise eest, loetlesin pisut meie eesistumise hetkeseisu, mis eelnõude, teemadega praegu tegeleme. Ja rõhutasin ka omalt poolt, kui oluline on praegu töötada esmalt kodanike heaks ja alles teises järjekorras institutsioonide reformiga. Väikese torke tegin siiski Ida-Lääne asjas, öeldes, et sotsiaalse Euroopa arutelud läheksid libedamini, kui samal ajal teeksime ka reaalseid samme siseturu süvendamiseks, eriti teenuste alal.

Lõuna ajal kirjutasin koos EP presidendi Tajaniga alla 5 heakskiidu saanud eelnõu, nende hulgas ka täiendavad kaubandusmeetmed Ukraina heaks, abi ITle maavärinate tagajärgede likvideerimiseks (1,2 miljardit) ja FIle Microsofti koondatud töötajate heaks (3 miljonit). Arvud kõnelevad ka midagi.

Pärastlõunal esinesin EP plenaaristungil esiteks nn Dieselgate teemakohasel arutelul. See on selline töövorm, millel ei ole konkreetset tulemust, hääletust ega raportit vms, lihtsalt akuutse poliitilise küsimuse arutelu. Teema otsustavad fraktsioonid ja täna oli roheliste kord. Peamiselt võimles COM, selgitades, mida ikka on ära tehtud (saali üsna üksmeelne arvamus: vähe!) ja oma väikese osa LRde nagu DE ja AT mittekorralekutsumise eest sain NK nimel ka mina. Aga õiguslik raamistik on siin selge. Nagu ka teises arutelupunktis, tuleohutusreeglite üle, mille ajendiks kohutav 80 ohvriga tulekahju 14.06 Londonis Grenfell Tower’is – tuleohutusreeglid ja nende järgimine on LR pädevus. Saalis nõuti nii EL-üleseid nõudeid kui ka praeguse korra paremat järgimist. COM praegu analüüsib olukorda, aga ma ei ennusta küll selle teema EL pädevusse viimist, kuidagi. Ka olud LRdes on niivõrd erinevad.

12.09.2017

Pikk päev EPs Strasbourgis. Hommikul plenaaristungil fipronili ehk nn mürgiste munade skandaali arutelu. Pearaskus oli siin COMl, kelle roll on LRde vahelise toidu- ja sööda-alase infovahetuse vahendamine. Süsteem on EL-is alates 1970ndate lõpust olemas, praegu toimis ta aga mitmel põhjusel viivitusega. Risk inimeste tervisele oli küll imeväike. COM informeeris 05.09 põllumajandus- ja kalandusministreid Tallinnas ja jätkab info vahendamist. Kui süsteemis vaja midagi muuta, siis on ka siin juhtroll COMl. Aga hea teada, et EL-il ka sedalaadi infovahetus ja kriisimehhanismid olemas.

Pärastlõunal asendasin plenaaristungil CFSP kõrget esindajat Mogherinit, kui arutati MEP raportit relvaekspordist EL-ist. Ka siin on EL-il infomehhanism ja ühisplatvorm olemas, on ka kriteeriumid, mida relvade ekspordil kolmandatesse riikidesse arvestada. Aga relvade eksport on igal juhul LR kompetentsi kuuluv otsus. MEPide seast kostus kriitikat selle üle, et EL riigid müüvad relvi konfliktipiirkondadesse, eriti mainiti Lähis-Ida. Saudi Araabiale kutsuti üles relvaembargot kehtestama. Sain öelda, et üks kriteerium, mida LRdel tukeb arvestada, on inimõigused ja sellega põhjendatud ekspordiloast keeldumiste arv kasvab – 2015 oli neid 72, 2016 89. Muidugi pole see piisav, ja võib ju argumenteerida, et ka üks süütu inimene, kes EL-is toodetud relva läbi hukka saab, on üks liiga palju. Aga mu kunagine kolleeg, DE MEP Gahler ütles õigesti, et EL-il on vast ainsana maailma relvatootjatest korralik ülevaade ja mingitel kriteeriumitel põhinev kontrollisüsteem olemas. Et aga mistahes riigile relvaembargo kehtestada, selleks on vaja LR konsensust ja seda on majandushuvide pärast üliraske saavutada.

Õhtul esindasin NKd ühe klassikalise “Brüsseli mulli” teema institutsioonidevahelisel arutelul, COM] esindas esimene asepresident Timmermans ja EPd kogenud MEPid Corbett ja Szájer.  Teemaks delegeeritud ja rakendusaktide eristamise kriteeriumite sätestamine (ma pole ikka veel päris valmis selle asja sisu siin seletama). EP nõuab seda kõuehäälel ja parlamendi mõlemad esindajad on teemaga tegelnud aastaid, Timmermans omakorda väitis, et tema esimene kokkupuude sama korvi teema, komitoloogiaga, algas 1988ndast. Väitle siis sellistega… Aga NKl nendeks läbirääkimisteks veel mandaati pole ja ei tea, kas meie eesistumise ajal tulebki, NK pole ses asjas kaugeltki nõudleval positsioonil. Sain siis kuulata teised ära, kinnitada oma head tahet ja mokaotsast lubada, et ehk saab tehnilise tasandi aruteludega peatselt alustada (tegelikult on ka selleks vaja LR nõusolekut, aga kuna asi tõesti veninud ja muude institusioonide nuramine nõudlik, siis seda vast ikka saab). Esimesed töökorralduslikud asjad saime ka paika, nii et päris tulemuseta see kohtumine polnud. Aga kas meie ajal ka järgmist tuleb, ei julge pigem ennustada.

Kuhu siis terve pikk päev kulus, kui vaid 3 etteastet? Igaühe eel oli põhjalik briifing ja arupidamine nii EE ülitubli institutsioonidevahelise meeskonnaga kui NK sekretariaadiga ja relvaekspordi üle veel EEASiga. Diplomaatias tuleb kui mitte 99%, siis suur enamus edust eeltööst ja suhetest ja vaid väike osa jääb sädeleva improvisatsiooni ja relvitukstegeva isikliku sarmi varale.

08.09.2017

EL välis- ja kaitseministrite mitteametlikku kohtumisse, esmakordse kohtumise toimumispaiga järgi Gymnichina tuntud kogunemisse õnnestus mul peamiselt panustada sellega, et aitasin rahvusringhäälingul eetriaega täita – neil oli otseülekanne, mis algas kindlal kellajal ja pidi sujuvalt katma CFSP kõrge esindaja Mogherini ja välisminister Mikseri pressikonverentsi. Selle algus aga venis ja venis. 15 planeeritud minutist sai nii 35, teemade ring üha laienes. Kohati päris koomiline tunne oli, aga saatejuhile oli see kindlasti keerulisem kui mulle.

Aga siis läksid nimetatud ajakirjanikega suhtlema, mina aga andsin lõuna EL kandidaatriikide välisministritele. Rääkisime nii sellest, millised sõnumeid-uudiseid oleks kandidaatide poolt vaja, et LR toetus laienemisele tõuseks kui ka sellest, mida nad ootavad EL poolt. Päris huvitav ja otsekohene arutelu kujunes. Usun, et kõik EL asjadega tegelejad on jõudnud arusaamisele, et EL poolt ei tööta enam tavaline: tehke oma kodutööd ja kui niikaugel olete, siis me võtame teid; ega tööta ka kandidaatriikide: me teame, et te peate meid nagunii lõpuks võtma. Aga kuidas siit edasi, ei selgu enne järgmise COM ametisseastumist 2019; kuid siis, sel hetkel, peab sõnum, uus algus tulema kohe ja seda EL poolt.

Pärastlõunal kohtusin HR uue välisministri Marija Pejčinović Burić´iga. Kuna tegu kolleegiga GACist, ja ta jääb vähemalt mõneks veel GACi katma, siis rääkisime selle nõukogu teemadest meie eesistumise poolaastal: õigusriigist, Brexitist. HR on alustanud ettevalmistusi oma 2021 toimuvaks eesistumiseks, vahetasime väärtuslikke kogemusi.

Õhtupoolikul juhatasin ministeeriumitevahelist Brexiti-töögruppi. Lauaring aktuaalse kohta näitas, et eesistujana oleme seni ilusti hakkama saanud, läbirääkimisi ei ole toodud harunõukogudesse, vaid kõik on toimunud kokkulepitu järgi liinil COM-NK töörühm-Coreper-GAC-ÜK nagu mööda nööri. Käisime läbi mõned küsimused inimeste omandatud õiguste kohta, mida UK on pakkunud, aga mille kohta EL läbirääkimisdirektiivides seisukohti ei sisalda. Hea, et (vähemalt) selles üliolulises läbirääkimiste küsimuses midagi liigub.

07.09.2017

Brüsselis kohtumine ÜK eesistuja Tuski kabinetis. Teemadeks 19.-20.10 ÜK, Brexit, pisut ka idapartnerlusest ja Türgist. ÜK päevakorras ränne, kus loodetavasti saab tõdeda olukorra paranemist Vahemerel, digi, kus suur osa sisendist tuleb digitippkohtumiselt Tallinnas 29.09 ja välispoliitika. Kuipalju või kui kanges kraadis Türgi, sõltub nii arengutest selles riigis kui veel rohkem ehk meeleoludest mõne suurema LR pealinnas, eriti valimiste järel. Brexiti üle on kõik lahtine, praegu küll ei ennustata, et läbirääkimiste II faasi saab juba oktoobris üle minna. Peaks see siiski võimalik-tõenäoline olema, valmistavad ÜK suuresti ette šerpad, kui ei, siis jääb suurem roll GACile.

Õhtul osalesin mõttekoja Bruegel aastakonverentsil paneelis teemal Mitmekiiruseline Euroopa. See on teema, kus võib rääkida väga erinevatest asjadest ja seda me üldiselt ka tegime – endine PL eelarveminister, IT euroministri, MEP Beresi ja ühe Šveitsi analüütikuga ka tegime. Minu lähtekoht oli, et mitmekiiruseline Euroopa pole miski, millest EL reformiplaane tehes alustada. Ka kui lõpptulemus on, et mõned LR grupid teevad mingeid asju koos rohkem kui kogu unioon. EL DNA-sse on sisse kirjutatud solidaarsus, konsensuseotsimine ja alati tehakse alguses tugevaid pingutusi, et kõik pardale saada. Siseturg ja euroala on kaks koostöövormi, kus eri reeglid nagunii võimalikud pole. Tean küll, et targad inimesed nagu bulgaaria mõtleja Krastev (vt Gondori kroonika 01.09.2017) või mõjuka mõttekoja ECFR direktor Leonard on hiljuti kutsunud üles pigem paindlikkusele kui rangele reeglitenõudmisele, pigem LR gruppide koostööle kui seniste kontsentriliste ringide mudelile. Aga praktiku jaoks jääb ikkagi küsimus, kuidas need grupid siis moodustuvad ja mis faasis mittesoovijad välja jäävad. Kui seda mitmekiiruselise Euroopa debatti aga alustatakse sellest otsast, et Me teeme nüüd omavahel ja ei hooli, kui teised maha jäavad, siis pole head nahka oodata. Murettekitavalt tõusis ka meie paneelis, nagu EL-is viimasel ajal paraku ikka, ka õigusriigi küsimus, nimeliselt PL ja HU näitel. Ja väitele, et üks asi, mida me kõik koos peame tegema, ilma gruppide ja hinnaalanduseta, on ühiste väärtuste, sealhulgas õigusriigi põhimõtete järgimine, ei ole võimalik vastu vaielda. Loodame vaid, et dialoog Varssavi ja COM vahel siiski hakkab tulemusi tootma.

06.09.2017

Juhatasin Brüsselis 3 EL institutsiooni vahelist kohtumist EL ühtse läbipaistvusregistri üle. Ettepaneku eesmärk on koostada lobistide register ja seada reeglid nendega kohtumiseks. COMl oma register on ja on ka reeglid – lobistidega kohtumine peab olema registreeritud ning see kehtib volinike, nende kabinetiliikmete ja peadirektorite kohta. COM on pakkunud oma mudelit ka EPle ja NKle. Esimese poolt on peamine küsimus registreerimiskohustus MEPidele, meie poolt aga see, et LR alalistes esindustes ei tööta EL ametnikud, vaid LR diplomaadid, kelle kohta kehtib oma riigi seadus. Seetõttu on NK ühispositsiooni kujundamine aega võtnud ja päris lõplikult seda veel polegi.

Sellest hoolimata möödus tänane kohtumine heas õhkkonnas ja NK ettepanek jagada eelnõu kahte ossa – register ja iga institutsiooni eraldi kord ses osalemiseks – võeti vastu. Muidugi on kõigil kahtlusi, kas teised ikka hakkavad sama innukalt uut korda rakendama, seetõttu tuleb edaspidi kaht osa samaaegselt läbi rääkida. NK poolel tähendaks osalemine kindlasti kohaldumist sekretariaadi kõrgeimale juhtkonnale, eesistuja ja tulevase eesistuja alalise esinduse juhtidele ja kindlasti jääb avatuks võimalus alaliste esinduste vabatahtlikuks liitumiseks. FI eeskujul tegutseb 16 LR rühm, kuhu ka EE kuulub, suurema läbipaistvuse eest ja kindlasti on võimalik näidata, et NK teeb läbipaistvuse suurendamisel oma osa.

Nüüd teeb EE eesistujana tugevaid pingutusi, et NK ühispositsioon kiiresti kujundada ja siis saame hakata juba ametlikult 3 institutsiooni vahel läbirääkimisi pidama. See teema on ka igasuguste läbipaistvuse eest seisvate NGO-de terava tähelepanu all ja nii otsustasime meie läbirääkimisprotsessi rohkem avalikustada. Ka selles on EEl eesistujana juhtroll, kuigi COM, kel endal on toimiv lobistide register ja kohtumiste registreerimise kord paigas, saab siin muidugi end mõnuga esile tõsta.