30.-31.03.2017

Brüsselis kohtumisel EE saadikutega EL LRdes. Hea võimalus saada ülevaade hetkeseisust EL-is ja muidugi meie eesistumise ettevalmistuste hetkeseisust. NK peasekretär Tranholm-Mikkelsen rääkis Brexiti läbirääkimiste ettevalmistustest. Täna hommikul jagati LRdele läbirääkimisjuhise esimene mustand (kohe lekkinud) nüüd toimub selle kallal töö ja juhise peab heaks kiitma erakorraline ÜK 29.04. Juhises võtab EL kindla positsiooni läbirääkimiste dünaamika ja teemade järjestuse üle: kõigepealt lahkumisleping ja alles siis, kui selle tingimuste üle on saavutatud piisavat edu, saavad alata kõnelused tulevikusuhte üle. Sellest “piisavast edust” saab suur sisuline küsimus, arvestades, et lahkumistingimuste hulgas on ka UK kohustused ehk arve. UK soov on rääkida kõigest, kaasa arvatud arve; EL kindel seisukoht, et lahkumisleping, sh arve, kõigepealt. Siiski kinnitab juhis üle EL igiammuse põhimõtte, et milleski pole kokku lepitud kuni kõiges pole kokku lepitud. EL on juhise järgi huvitatud ka tihedast koostööst julgeoleku vallas, hea. Antakse ka hoiatus, et tulevase kaubanduslepingu puhul peab EL silmas, et UK ei alandaks nn normaalseid standardeid maksude, keskkonna, töötajate õiguste jm üle – see reaktsiooniks Londonist kõlanud juttudele (ja praktikas mitte liiga realistlikele) suureks maksuparadiisiks muutumisest.

Brexiti-jutt viitab ka ühele meie eesistumise suurele probleemile: kuidas vältida seda, et meie omast saabki Brexiti-eesistumine. Muidugi teame me kõik, et EL teeb väga palju muid asju ka, aga kui huvi on peamiselt ühe suure teema vastu, on raske käia ja seletada, et vaadakse, siin ka palju muud. Rääkisime tulevasest infovahetusest, ootustest saatkondalele LR pealinnades jne. Käisime läbi CFSP põhiteemad ning energialiidu ja Balti riikide desünkroniseerimise küsimused.

Pärastlõunal esitlesin koos sise- ja kaitseministeeriumi inimestega meie eesistumise prioriteete Brüsseli mõttekodadele. Küsisime ka nende ideid, ja selle üle oldi päris tänulikud. Saime ka hea tunnetuse, kuidas narratiivi paremini esitada, mis on täpsemad huvipakkuvad asjad, mis on kiuslikud küsimused. Peamise sai enda peale siseministeeriumi asekantsler Koort, kel tuli oma e-turvalisuse, andmebaaside jm asjades päris palju balansseerida. Eks sellega olegi nii, et kui ajad tehnohipi juttu, kui toredad  on andmebaasid ja nende ristkasutus, saad kiuslikke privaatsuse küsimusi ja kui liiga miilitsamehe juttu pättide püüdmisest, siis … seda enam, inimõiguste omi. Mina rääkisin välispoliitika teemadest, keskendusin idapartnerlusele ja pääsesin kergelt. Laienemise alalt on suur küsimus arengud Türgiga pärast 16.04 referendumit.

27.03.2017

Hommikul kohtumine hea IE ekskolleegiga Coreperist Montgomeryga. Iirlased teevad praegu väsimatult ringe LR pealinnades, et oma (eri)olukorda selgitada. Tõepoolest, IEd mõjutab UK lahkumine enim. Neil on alates iseseisvuse faktilisest saavutamisest 1922 UK-ga ühtne inimeste liikumise ala (Common Travel Area), Põhja-Iirimaa elanikel on automaatselt õigus ka IE kodakondsusele, IE kodanikel on mitmed erihüved UK-s, mh ka õigus avalikus teenistuses töötada – naljaga võiks küsida, et miks meil pole? Aga leidlikud juristid on muidugi valmis tõestama, et diskrimineerimine ja osale erihüvede andmine pole päris samad asjad. 88% IE energist tuleb neile impordina UK-st, teistpidi läbib 80% IE ekspordist UK-d transiidina. Kõige eel tuleb aga (Põhja-)Iiri vägivalla lõpetanud 1998. aasta Suure Reede kokkulepetes (mille tegemise juures ka Montgomery oli) kirjatäht ja vaim. Ühine liikmesus EL-is garanteeris üpris edukalt rahu saarel – nii piirideta liikumise, ühisprojektide ja nende rahastamise teel jne. Ja sinna tuleb muidugi juba otsapidi juurde ka kahe rahva sajanditepikkune suhe, mis kohati väga valus ja verine.

IE on saavutanud selle, et piiri küsimus Iiri saarel on artikli 50 ehk lahkumisleppe küsimus. Otsitakse võimalusi säilitada inimeste ja kaupade vaba liikumist niipalju kui võimalik, ka ühtse inimeste liikumise ala säilimist. Kaupade suhtes mingi tollikontroll muidugi tulema peab, IE töötab siin väga aktiivselt ja lähedaselt ka COMga. Rääkisime ka protsessist, olles mõlemad osalenud kolmekohalise arvuga mõõdetaval hulgal  Coreperi ja GACi istungitel. Brexitiga võrreldav protsess võiks olla MFF, kus eelarve on igas LRs tegelikult rahandusministeeriumi teema, aga EL tasandil hoiti seda üldasjade hulgas ehk GACi päevakorras. Montgomery meenutas ka veel Lissaboni leppe tegemise aegu, kus sama protseduur. Sama lähenemine on otstarbekas ka Brexiti puhul. IEs muidugi on Brexit sellise tähtsuse ja meediatähelepanu küsimus, et ministrid lihtsalt peavad kogu aeg näitama-rääkima, kuidas nad kogu aeg sellega tegelevad. Selle loogika järgi saa(ksi)me meie eesistumise ajal GACiga täisprogrammi, iga kuu istung. Lähiaeg annab selgust.

Pärastlõunal kohtusin Idapartnerluse parlamentaarse kehami Euronest kaasesimehe Lupuga Moldovast. Meie huvid sel aastal langevad täielikult kokku – tõsta ja hoida idapartnerluse nähtavust ja tähtsust niipalju saab. Idapartnerluse peamine poliitiline küsimus on see, et kui EL pole valmis andma liikmesuse perspektiivi, siis mida ollakse valmis andma? Kuidas tõustakse – eriti assotsieerunud partnerriikide Moldova, Gruusia ja Ukraina puhul – suhete järgmisele tasandile, mis see tasand on? Kas ideed partnerite tihedamast osalemisest EL programmides ja agentuurides oleks “see asi” 2017ndal? Kuidas morefor-more põhimõtet praktikas rakendada, kuidas anda järgmist motivatsioonisõõmu viisavabaduse saavutamise järel? Lupul oli ka mitu head ja praktilist ideed EP suunal, mida kindlasti toetame – idapartnerluse arutelu välisasjade komitees ja miks mitte ka plenaaristungil? Ainet mõtiskluseks ja heaks koostööks idapartneritega küll ja veel.

22.03.2017

Lääne-Balkani tuuri teine osa, Bosnia ja Hertsegoviina. Siin on rohkem kui Albaanias tunda, kui õigus oli Churchillil tema kuulsa ütlusega, et Balkan jõuab toota rohkem ajalugu kui seda tarbida suudab. Arusaadavatel põhjustel, sest Bosnia (edaspidi lühiduse mõttes nii) kannatas Jugoslaavia sõdades enim ja on pärast seda pidanud toimima väga keerulise mitmekihilise föderatsioonina, kus otsuste tegemine tõesti raske ja aeganõudev. Samas annab see selle riigi juhtidele ka selge suuna, mida meilegi öeldi: Bosnia ühtsust ja terviklikkust garanteerib Euroopa perspektiiv ja selle tee lõpus terendav EL liikmesus. Mis paneb EL-ile selle riigi üle erilise vastutuse.

Kohtusin asevälisministri Brkići, EL-koordinatsiooni juhi Dilberovići ning asepeaministri ja välismajandusministri Šarovićiga. Nimekiri on ka representatiivne, sest esimene on horvaat, teine bosniakk ja kolmas serblane. Bosnia EL-integratsioon on küsimustikule vastamise faasis, teisisõnu: nad on esitanud liitumistaotluse, EL on selle vastu võtnud ja COM on esitanud neile 3242 küsimusest koosneva küsimustiku, et hinnata riigi kõikvõimalike elualade olukorda EL õiguse vaatenurgast. Pärast vastuste kättesaamist ja täpsustamist esitab COM arvamuse, kas riik on valmis kandidaadistaatuse saamiseks. Bosnia valitsus on seadnud endale ambitsioonika eesmärgi saada kandidaadistaatus 2017nda aasta lõpuks. Usuksin, et realistlikum on oodata COM ettepanekut koos 2018 kevadise laienemispaketi ja eduaruannetega, aga eks soovijad peavadki endale ambitsioonikamaid tähtaegu seadma, ka meie tegime omal ajal nii. Praegu tegelevadki bosnialased küsimustikule vastamisega ja õpivad selle käigus väga palju ka oma riigi kohta. Jällegi, sama kehtis ka meie puhul, aga föderatiivses riigis on see muidugi veel enam tõsi – veel üks näide selle kohta, kuidas EL muudab laienemisriike, nende haldust, paremaks juba ammu enne kui päris liitumine aset leiab.

Ka Bosnias on toetus EL-ile kõrge, 78%, ja vestluskaaslaste väitel ei erine föderatsiooniositi palju. On ju väike kõhklus, kas isepäisem osa, Serblaste Vabariik, ei taha kogu riigi Lääne-orientatsiooni pidurdada. Siiski on EL perspektiiv – pakkumine, kui soovite – niipalju tugevam ja ka rammusam kõigist võimalikest muudest. Aga väikest poliitikategemist võib muidugi ka integratsioonirindel esineda. Eks küsimustikule vastamise protsessist saab ka järeldusi teha, praegu veel liig vara. Loomulikult väljendati ka siin frustratsiooni EL vähese aktiivsuse ja vastutulelikkuse üle ja muretseti, ega värske idee Lääne-Balkani ühisturust ei ole liikmesusperspektiivi hiiliv lahjendamine. Ei ole, ei saa olla. Mõeldamatu, et need 6 riiki hakkaksid korraga jõuliselt mingit oma ühisturgu looma. Pääs EL ühtsele turule on see, mille nimel tahetakse töötada.

Bosnias oli põhjust tõsta delikaatselt küsimust liitumisest CFSPga, erinevalt Albaaniast (vt Gondori kroonika 20.-21.03.2017). Saame küll aru ka Bosnia delikaatsest olukorrast, tõsiseid välispoliitilisi otsuseid teeb seal kolme rahvusrühma esindajatest koosnev kollektiivne presidentuur konsensusega. Aga ühtne välispoliitika, eriti rahvusvahelise õiguse rikkumiste osas alates 2014 on mitte ainult praktika, vaid eelkõige väärtuste küsimus; ja siin ei saa päeva lõpuks kompromisse väga teha. Millest muidugi saadakse aru ka Bosnias.

20.-21.03.2017

Eesistumiseelne visiit Albaaniasse. On hea tava (mis eriti kehtib laienemismeelse LR nagu EE jaoks), käia enne eesistumise algust läbi laienemisriigid, et saada värskeim pilt toimuvast. Kuna välisminister käib ka idapartnerlusriikides ja aega nagunii kogu aeg kohutavalt napib, siis jäid läbirääkimisi veel mittealustanud laienemisriigid minu ülesandeks.

Nagu teada, et esita COM sel aastal tavapärast laienemispaketti koos eduaruannetega iga riigi kohta, see lükati 2018ndale. Küll aga on COM väljendanud valmisolekut esitada veel sel aastal ettepanek alustada Albaaniaga liitumisläbirääkimisi, eeldusel, et see riik täidab õigusriigi alase võtmeprioriteedi ja alustab kohtunike ja prokuröride taustakontrolli läbiviimist. Usutaval, läbipaistval ja kestlikul moel. See oligi mu Tirana-kohtumiste – EL integratsiooni ministri Gjosha, asevälisministri Barbullushi, opositsiooniliidri Basha, asespiikri Leskaj ja parlamendi EL asjade komitee esimehe Breguga – põhisisu. Enne programmi algust aga sain väärtusliku taustabriifingu EL delegatsioonis, EL esindused on LR teenistuses, eriti on sest kasu neil, kes oma saatkonnaga kohal pole.

Poliitiline olukord Albaanias on pehmelt öeldes pinev, opositsioon boikoteerib parlamenti, taustakontrollikomitee sisseseadmist ja ähvardab boikoteerida ka 18.06 välja kuulutatud parlamendivalimisi. Eks selles riigis ole oma lähiminevikust tulenevalt pingeid ja polariseerumist, ka praegune peaminister Rama boikoteeris oma parteiga kunagi parlamenti. Kohtusin temaga 2009 COM laienemisvoliniku juures töötades ja see oli mu elu üks mõtlemapanevamaid vestlusi – inimesega, kel seisavad ees ülimalt tõsised valikud oma riigi ja rahva nimel. Sama meeleolu tänase opositsiooniliidri Bashaga kohtudes. Ja ega keegi väljastpoolt ei saagi selles olukorras nõu anda, ei püüdnud seda (kummalgi korral) ka mina. Sain korrata EL vaadet, mille kohaselt hästi läbiviidud valimised ja taustakontrolli kestlik sisseseadmine võivad avada tee COM soovitusele läbirääkimiste avamiseks. Sama ütles neile kaks nädalat tagasi ka CFSP kõrge esindaja Mogherini, nii et tundsin end EL poolt sõnumit edastades üpris kindlalt. Tundub – aga ainult tundub – et valitsus, kel nagunii alati suurem vastutus, võib lähiajal siiski millegagi välja tulla, et üritada olukorda lahendada.

Nii kohtumistel kui ka esinemisel Tirana ülikooli üliõpilastele rääkisin EE liitumiskogemusest, integratsioon EL-iga on ju üsna universaalne protsess. Siiski on meie vahel oluline erinevus (eri ajastute vaimu kõrvale jättes). Albaanlaste arusaam on, et iga kord, kui eesmärk, järjekordne teetähis, EL poolt  läheneb, muudab Brüssel tingimusi; aga veel hullem, kohalikus poliitikas tõuseb vastutegevus, parasjagu edu saavutava valitsuse jalgealuse õõnestamine. See viimane on midagi, mida meie ei pidanud läbi elama, edukas integratsioon EL-iga on absoluutsel enamusel juhtudest põhinenud tugeval riigisisesel konsensusel. Alus selleks on muidugi olemas ka Albaanias, kus EL-i liikmesust toetab 90% inimestest. Aga päriselt või alati ei kanaliseeru see toetus siis ühiseks jõupingutuseks. Üliõpilaste frustratsioon selle üle oli igatahes valus.

Igal kohtumisel väljendati ka frustratsiooni EL nõrga hääle ja rolli üle Lääne-Balkani piirkonnas. COM presidendi Junckeri 2014 väljaöeldust, et lähema 5 aasta jooksul laienemist ei toimu kuni soovini, et EL vahendaks jõulisemalt praegust Albaania sisetüli. Osalt sain nõus olla, olen sellest ka Gondori kroonikas kirjutanud, osalt on selge, et Brüssel ei saa “üle võtta” kolmandate riikide sisepoliitikat. Sain rääkida 09.03 ÜK Lääne-Balkani arutelust, aga kuna laienemist järeldustes ei mainitud ja arutelu põhjus oli suuresti see, et regioonis on hakanud jõulisemalt esinema kolmandad riigid, ei kõlanud see endalegi kuigi veenvalt. Vestluspartnerid muidugi teadsid, kellega nad kohtuvad ja rääkisid põhjalikult Venemaa (vähem Türgi) naasmisest piirkonda.

Julgeolekualane koostöö Albaaniaga edeneb hästi, see on ka riik, mis on 100-liselt ühinenud CFSPga, kaasa arvatud sanktsioonidega Venemaa vastu. Ja saadab NATO missiooni raames ka üksuse LVsse, hea. Last but not least, reisimulje korras – Tiranas ilmub täiesti korralik ingliskeelne päevaleht.

16.03.2017

COM peasekretär Italianer, asepeasekretär Juhansone ja president Junckeri kabinetiülem Selmayr Tallinnas traditsioonilisel eesistumiseelsel käigul. Käisid detailsemalt läbi peamised eelnõud mõne seadusandliku võtmeministeeriumiga – rahandus, sise, MKM. Astusid läbi ka valitsuse istungilt. Kus taas tuli jutuks, miks COM meelest pole päris õige esitada andmete vaba liikumise kohta seadusandlikku eelnõu. Meie aga tahaksime just sellest teha üht oma eesistumise liputeemat. Ja 16 LR on vastavasisulise soovi kirjalikult COMle esitanud. Nüüd on vist niikaugel, et tuleb asi viia tipptasandile; ja kui siis ka ei saa, siis jääbki saamata.

Juttu ka EL tulevikust, COM valgest raamatust, mille kohta ütles Selmayr, et septembrini ootab president Juncker arvamusi, jälgib debatti ja siis oma “Olukorrast EL-is”-kõnes EPle räägib oma eelistusest ja sellest, kuidas edasi. Arvan küll, et “tee” on Bratislava deklaratsiooniga enam-vähem realistlikult maha pandud. Üsna selge on ka, et mitmekiiruselise Euroopa arutelu on seegi kord taandunud selle idee lendulaskjate kinnitamiseks: ei-ei, me pole kunagi kavandanud mingeid algatusi, mis jätaks teisi välja jne. Ehk siis, tagasi sinna, kus kogu aeg oldud, võib-olla ehk välja arvatud kaitseteema.

Lõunal riigisekretäri ja ELS juhtidega rõhutasid COM inimesed mais esitatava nn Euroopa solidaarsuskorpuse tähtsust Junckerile isiklikult. Hea teada. Pikemalt rahast, nii UK-le esitatavast arvest, COM põhivaade läbirääkimiste järjestusse ei paista olevat muutunud: kõigepealt lahkumise konkreetsed küsimused, sh raha ja siis tulevikusuhe. Kui ka MFFist, kus igal juhul tuleb mingeid asju uuesti mõelda, kui suur netomaksja lahkub. MFF ettepanek COM poolt tundub tulevat mitte 2017 lõpus, nagu algne plaan, vaid 2018 keskpaigaks, lootuses, et UK lahkumise tingimused ses osas seks ajaks paigas. Aga eelarve eelnõuga käivad alati kaasas ka tulude poole mingid muudatusettepanekud ning suurte rahaneelajapoliitikate, ÜKP ja ÜPP, reformikavad. Nende teemade üle saaks juba EE eesistumise ajal põhimõtteliselt arutlema hakata.

Paari sõnaga ka EE valitsuse 03.05 külaskäigust COMle Brüsselis (millele COM vastab juuni lõpus käiguga Tallinna. Alatine küsimus: kuidas vältida jutupunktide mahalugemist ja kuidas saada osalejad keskenduma 2-3-4 prioriteetsele teemale.

09.-10.03.2017

Quote

Eile hommikul koos peaminister Ratasega EP presidendi Tajani ja EPP fraktsiooniesimehe Weberi juures. Sõbralikud vestlused. Tajani kinnitas, et EP poolt peaks küll saama (tehniliste võimaluste mõttes) mõne seaduseelnõu EE eesistumise jooksul allkirjastatud (vt Gondori kroonika 08.03.2017). Hea. Tajani stiil erineb ta särtsaka eelkäija Schulzi omast, kinnitas ka hiljem ÜKl, et ta on parlamendi spiiker, mitte selle peaminister. Eriti Weber pani taas südamele vastuvõetud otsuste elluviimist LR poolt. Ja oli mures EL nähtavuse pärast oma kodanike silmis, mh nägi EL kaitsekoostöö tugevdamist ka selles võtmes.

ÜK juhatas alguses, eesistuja valimise ajal, eesistuja MT peaminister Muscat. PL soovis oma alternatiivkandidaadi Saryus-Wolski ärakuulamist. See aga nii ei käi, Euroopa esifiguuri kohale ei korraldata konkursse ja nagunii ei valiks riigijuhid oma etteotsa kedagi, kes ise pole valitsust juhtinud ja nendega sama laua taga soola söönud. Tuligi hääletada, ja kõik peale PL toetasid senist eesistujat Tuski. Ebameeldiv pretsedent muidugi, kuigi samal ajal räägitakse-kahetsetakse Brüsselis palju seda, kui halb on, et aeg-ajalt satub kogu unioon mõne LR sisepoliitika pantvangiks. Meenutan, et 2014 sai ka Juncker COM presidendiks hääletusega, toona oli vastu 2 LR. Muidugi on selge, et nüüd on EL juhtidelt vaja erilist diplomaatilisust ja suhete uut ehitamist haavatud PLga. EL-is on kellegi mahahääletamine alati viimane võimalus, ja kuna tegu oma kodanikuga, on olukord veel eriti delikaatne. Tusk ise andis pressikonverentsil küsimusele: kuidas te edaspidi PL valitsusega suhtlete? vastuse: poola keeles.

PL avaldas oma kahetsust, et ühest LRst on niimoodi üle sõidetud ja otsustas panna veto ÜK järeldustele – need vajavad nimelt ühehäälset heakskiitu. Nii sündisidki ÜK järelduste asemel ÜK eesistuja järeldused, mida PL siis nimetas “mittesiduvaks”. EEle ja kogu Kesk- ja Ida-Euroopale on need arengud ekstra murettekitavad. PL on ainus piirkonna riik, kel potentsiaali juhtrolli täitmiseks. Mida tugevam on PL rahvusvaheline positsioon, seda paremini saab ta seda rolli täita.

Järelduste sisu polnud iseenesest väga vastuoluline. Rändeteemal oli arutuse all välismõõde, kus mitmelt poolt avaldati muret Türgi rändeleppe püsimise, pigem küll Türgi poliitilise olukorra üle üldiselt. Mitte et Liibüas üldse väga olukorda oleks. Rände sisemõõde koos väga vastuolulise asüülitaotluste menetlemise määruse reformiga, kus LR vaheline solidaarsus tugeva küsimärgi all, tuleb 22.-23.06 ÜKl – kui selleks ajaks kokkulepet pole, tõotab see väga keerulist tippkohtumist.

Majandus kasvab üle aastate, deflatsioonist on jagu saadud, tööpuudus väheneb, majandususalduse näitajad paranevad. Nagu ikka, püüdsid mõned LRd saada sisse veel mingeid oma asju, EE näiteks andmete vaba liikumist; ja COMlt küsiti ka Nord Stream 2 gaasijuhtme vastavuse kohta EL energialiidu eesmärkidele. Aga üldiselt üsna üksmeelne toon, mis taastärganud majanduskasvu taustal ju ka arusaadav.

EL kaitse alal kviteeriti senitehtu, kuid ka sellel alal tuleb tõsisem tibude lugemine juunis. Lääne-Balkani arutelu, esimese 9 aasta jooksul, peamine väärtus oli selle toimumisel. Järelduste teksti tugevdati mõnevõrra. Aga sõna “laienemine” kasutada ei lubatud – mõnes  vanemas LRs on valimised tulemas. Kurb, kuna laienemispoliitika, ükskõik kui aeglaselt see ka edeneb, on EL ametlik, ühiselt heaks kiidetud poliitika. Eksisteeriv ja seega ju ka mainimiskõlbulik nähtus, või mis?

Teise päeva hommikul, mitteametlikule arutelule EL tuleviku üle 27-ses formaadis ilmus PL peaminister välja väikese hilinemisega, nii et mõni juba hakkas mõtlema, et… Ilmus aga küll ja osales ka konstruktiivselt arutelus. Riigijuhtide laual oli teemapaber, mis nagunii lekkinuna võib leida viitamist ka siin. Arutelu eesmärk oli selle põhjal valmistada ette 25.03 Rooma deklaratsiooni ning ta käis asjalikult, ilma suuremate erimeelsusteta. Muidugi tuletasid mõned kollegidele meelde, et sotsiaalküsimused on tegelikult LR pädevuses; et globaliseerumine on miski, mida peame tervitama, mitte vaid rääkima selle varjukülgedest; et välispoliitika algab naabrusest ja seal on EL-i vaates asjad halvasti. Küllap muutub paber nimetatud punktides ka kuigivõrd. Enamasti mainiti ära ka mitmekiiruseline Euroopa, seda võtmes, et aluslepinguid ei ole vaja muuta ja ei-ei-ei, ikka peavad kõik võimalikud koostöövormid kõigi soovijate jaoks avatuks jääma. Seda ka nende LR juhtide poolt (või isegi seda enam) kes viimasel ajal on kohati ilma piisava nüansseerituseta (või on neid ilma piisava nüansseerituseta tsiteeritud) lehvitanud mitmekiiruselise Euroopa lippu. Mis tuletab taas meelde, kui lihtne on löövat lauset välja lasta – ja pärast saad seletada nii et luu paistab.

08.03.2017

Rida kohtumisi EPs. Kõigepealt lõuna kunagise kolleegi Gahleriga, kes 1990ndatel kureeris DE Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) välisosakonnas suhteid Ida-Euroopa sõsarparteidega. EPl kui kõige integratsioonimeelsemal EL-institutsioonil on praegu eriline roll EL vaimu, atmosfääri ja ka suuna hoidmisel. Gahler on koos Paetiga üks EL kaitsekoostöö raportööridest ja andis põhjaliku ülevaate nii arengutest ses vallas kui ka kasust, mida kõik LR, ka suurimad, EL sõjaliste operatsioonide ühisrahastamisest võiksid saada – rahastusmehhanismi ülevaatus jääb just EE eesistumise aega.

EP ühe mõjukama organi, komiteeesimeeste konverentsi (Conference of Committee Chairs, CCC) president Wikström andis väärtuslikke näpunäiteid EE prioriteetide esitlemiseks konverentsile – see on 13.06 minu ülesandeks. Lisaks on Wikström asüülitaotluste menetlemise ehk Dublini määruse ülevaatuse raportöör. Tema tahaks palju ühtlustatumat ja automaatsemat taotlejate ümberjagamise süsteemi kui NK poolel võimalik on – seal liigume praegu väga väikeste sammudega ja liiga suur pole ka lootus, et MT oma eesistumise ajal LR vahel kokkuleppele jõuaks. Ehkki meie toetame neid selles muidugi  igati.

Tööstuse, energeetika ja teadusuuringute komitee (ITRE) esimehe Buzekiga jõudsime kiiresti ühisele seisukohale, et tema komitee ja EE eesistumise prioriteedid langevad täielikult kokku. Kõik digituru eelnõud kuuluvad selle komitee alla, ja need on teadagi meie eriline huvi. Endise EP presidendina oli Buzek ka väga huvitatud ja toetav meie idee suhtes allkirjastada (kaasotsustusmenetluse seadusandliku protsessi viimane akt enne Euroopa Liidu Teatajas avaldmist) vähemalt mõned eelnõud digitaalselt. See, tegelikult ka, oleks vast midagi. Energialiidu eelnõusid on palju ja kõik, mis puudutab energeetikat, on LR vahel alati väga keeruline, nii suur raha on mängus, ja selles vallas on ka MEPide rahvuslik kuuluvus olulisem kui mõnede muude küsimuste puhul.

Rahvusvahelise kaubanduse komisjoni (INTA) esimehele Langele vandusin EE jätkuvat põhimõttekindlat toetust kõigi kaubanduslepingute menetlemisel. Vabakaubanduse toetamine on üks küsimus, kus meie poliitika on tõesti ideoloogiline – oleme ise alates 1990ndate algusest peale avatud kaubandusrežiimist niipalju võitnud. Teadagi on praegu kaubandusele rasked ajad, globaliseerumise taandumise ajastul ei kehti enam aastakümnete üldine arusaam, et vabakaubandusest võidavad kõik, ka tehasetöölised, kelle töökohad odavamatesse maadesse üle viiakse. Nagu olen varemgi kirjutanud, USA uue administratsiooni hoiakud võivad avada EL jaoks paradoksaalsel kombel uusi võimalusi – riigid nagu Jaapan, Uus-Meremaa, Mehhiko on varasemast enam huvitatud EL-iga kaubanduslepet sõlmima.

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komitee (LIBE) on enim eelnõusid menetlev EP komitee. Ka minu nimekirjas (meie eesistumise vaatega) sisaldus üle tosina eelnõu. Kuna aga LIBE esimees Moraes kohtub märtsi lõpus nii EE sise- kui ka justiitsministriga, siis rääkisime peamiselt tema kui UKst valitud MEPiga peamiselt mu “portfelli” teisest suurest teemast, Brexitist. Ja kas ma peangi lisama, et Brexit tuli tegelikult jutuks igal viimasel kui kohtumisel? EP seab end läbirääkimisteks ja lõplikuks seisukohavõtuks (just EP peab EL27 poolt lahkumislepingu heaks kiitma) tõhusalt ja põhjalikult.

Päeva lõpetas alalise esindaja Taela antud õhtusöök peaminister Ratasele ja 4 EE MEPile. Kodused asjad, muidugi, ja ohtralt sõbralikke näpunäiteid eesistumise ajamiseks  EPs.

07.03.2017

Brüsselis GACil, seekord koos välisministriga. Ainsaks aruteluteemaks 09.-10.03 ÜK järeldused. Tuleb kohe lisada, et kahest ruumis olevast elevandist, 25.03 Rooma deklaratsioonist ja ÜK eesistuja valikust, räägiti esimesest väga napilt ja teisest üldse mitte. Aga eks need olegi puhtalt riigijuhtide asjad. Järelduste majandusosa tunnustab pisut (võiks isegi rohkem) fakti, et esmakordselt 10 aasta jooksul oli 2016 majanduskasvu kõigis 28 LRs. Loomulikult tugevad viited siseturu eri strateegiate kiire elluviimise vajadusele. Digiturust ja andmete vabast liikumises peaaegu polekski nagu enam EEl vaja rääkida – juba enne meie sõnavõttu viidatakse meile. Kaitseosas kviteeriti eile FACil saavutatut kokkulepet EL staabi moodustamise kohta nn pehmete missioonide (ilma relvakasutamise eesmärgita, näiteks treeningmissioonide) jaoks. Muude kaitsemõõtme tugevdamise meetmete üle oodatakse eri LR poolt erineva intensiivsusega tööd ja raporteerimist 22.-23.06 ÜKle. Pikemalt räägiti Lääne-Balkani osast, mis samuti eilse FACi päevakorras oli. On selge, et EL perspektiiv ja senine laienemispoliitika ei toimi piirkonna riikide jaoks piisavalt motiveerivalt ja asjad sealses poliitikas liiguvad mõne erandiga halvemuse poole. Lisaks Venemaa aktiivsed naasmiskatsed piirkonna asju mõjutama. Ei julge ennustada ülehomset riigijuhtide arutelu sisukust, aga ohud Balkanil tugevnevad ja EL-il oleks arukas laienemispoliitikale värsket hoogu anda – samas on see paljude LR jaoks väga problemaatiline.

Käisin ministriga kaasas EP kohtumistel arengupoliitika komitee ja välisasjade komitee esimehega. EE eesistumisprioriteetide tutvustus ja ootused meile. Väliskomitee esimehe McAllisteriga samuti pikemalt Lääne-Balkanist, kus vaadete kokkulangevus meiega täielik.

Vahepeal kasutasin oma 15 minutit soovimatut kuulsust ja kohtusin off-the-record paari Brüsselis tegutseva ajakirjanikuga Brexiti teemadel. Spekuleerimine UK valitsuse ajakava üle, COM ja NK koostöö üle ja brittide võimalike katsete üle eri LRdele erinevaid suupäraseid asju pakkuda. Sain nn Brexiti-ministri Davise Tallinna-visiidi põhjal (vt Gondori kroonika 20.02.2017) kinnitada, et seni meile küll mitte.