28.-29.10.2016

Osalesin SK mõttekoja GLOBSEC korraldataval nn Tatra Summit-konverentsil. Ülimalt interaktiivne, küsimusi sai esitada ja kommenteerida ka Twitteri kaudu. 3 läbivat teemat: EL tulevik, euroala olukord ja MFF. Brexit on muidugi esil igal pool, hakkab muutuma viiendaks mõõtmeks.

Kõigpealt austati DE kauaaegset rahandusministrit ja veel kauaaegsemat Euroopa-mõtlejat Schäublet. Kes ütles, et on kogu oma poliitilise karjääri mõelnud Euroopa maja ehitamise peale, aga tegelenud peamiselt majale remondi tegemisega. (mis muidugi on ses mõttes loogiline, nagu iga majaomanik teab, et maja küljes on kogu aeg midagi nokitseda). Schäuble oli saksalikult kriitiline euroala reeglite järgimise suhtes nn poliitilise COM poolt, öeldes, et ta iseenesest föderalistina toetab COM muutmist EL valitsuseks, aga sel juhul tuleb reeglite järelevalve anda üle mõnele sõltumatule institutsioonile, näiteks teha ESMist midagi Euroopa Valuutafondi laadset.

See aga leidis vasturääkimist järgneva paneeli poolt, kus Schäublega nõustus vaid SK rahandusminister Kažimir. IT Padoan, FR Sapin ja COM rahandusvolinik Moscovici väitsid vastu, et alati, alati tuleb arvestada ka poliitilist konteksti – näiteks ESs pole aasta otsa valitsust olnud. Näiteks tehakse suuri reforme, milleks vaja investeeringuid jne. See arutelu kuvas taas kord põhimõttelist vastuolu (peamiselt) FR ja DE vahel – üks ütleb, et eelarve(reeglid) on nii oluline asi, et mitte kunagi ei saa valimata tehnokraadid selle üle otsustada; teine jälle, et reeglite üle peavad valvama sõltumatud ametnikud. Kažimir väitis, et väikesele LRle on reeglid ekstra tähtsad, Schäuble polnud kade ja tõdes aplausi saatel, et muidugi pole FR või IT kunagi samamoodi koheldud kui SK ja see pole Euroopa vaimule kohane. Huvitav oli Moscovici põhjendus, et COM pole küll demokraatlikult valitud, aga seal on ikkagi ka endisi peaministreid. Ja üldse, lõpuks teeb otsuseid ikkagi NK.

MFF teema alt on tõusev trend tugev toetus paremini sihitud investeeringute poole ja muidugi (EFSIle (vt ka Gondori kroonika 25.10.2016). Iseenesest kõlab hästi. Aga värske analüüs näitab, et EFSIst on praeguseks 91% rahast kasutatud 15 LR poolt (amüsantsel kombel liidriks siin UK), ja ülejäänud 13, sh EE, siis 9% jagu. Selle fondi puhul peetigi väga oluliseks, et geograafilise tasakaalu põhimõtet ei järgitaks. Nii on EE jaoks kujunemas tanner traditsioonilise ÜKP kaitseks. Kust on muidugi vaid üks samm ÜPP toetamiseni, sest need kaks poliitikat lähevad sujuvalt “vanade rahaneelavate poliitkate” kategooriasse, millele seatakse vastu “hästi suunatud investeeringud.” Õnneks on meil selles liitlasi, ÜKP riigid ja mingitpidi ka EP, mille eelarvekomitee juht Arthuis tõstis MFF reformimise kinnituseks esile just seda, et muidu tulevad erifondid ja muu. Muide, üks majandustaustaga mõttekodalane väitis, et kui Euroopa pangandussüsteem toimiks, poleks EFSIt üldse vajagi.

Euroopa tuleviku, täpsemalt Bratislava protsessi üle arutasime mitteametlikul lõunal rea mõttekodalaste ning SK ja HU kolleegiga ja ka avalikus paneelis. Loomulikult on “Brüsseli mulli” asukatel ja seda linna hästi tundvatel inimestel kole kihk hakata mõtlema institutsionaalsete ümbermängimiste ja lepingumuudatuste peale. Aga seda muidugi ei tule, ükski poliitiline liider ei riski praegu potentsiaalselt läbikukkuvate rahvahääletuste lainega. Ideid aga oli huvitavaid, ÜKle oma aparaadi ja järelevalveõiguste andmiseni. Realistlik kokkuvõte aga on, et EL peab lähitulevikus tegema konkreetseid asju oma kodanike hüvanguks, eriti põletav on vajadus turvalisuse alal, piirikaitse ja rändekriis laiemalt, terrorismivastane võitlus. Kaubanduse alal on vaja hoopis paremini inimestega rääkida, Kanada leping sai küll tehtud, aga see on vaid peaproovi poeg TTIP jaoks. Ebameeldivalt huvitaval kombel ei rääkinud keegi siseturu süvendamisest, see roll koos digituru kiitmisega jäi siis mulle. Nagu ka EL potentsiaali tõdemine hübriidohtudega võitlemisel.

Last but not least – kõlas arvamusi, et Bratislavas 16.09 alanud järelemõtlemisperioodil peab kindlasti tulema ülesehitavaid ideid ja ettepanekuid ka Kesk- ja Ida-Euroopa LRdest. Kui PL ja HU räägitud “kultuuriline kontrrevolutsioon” ja Višegradi grupi õnnetu “paindliku solidaarsuse” mõiste kõrvale jätta, siis mina eriti midagi rohkem kuulnud pole. Olen küll arvamusel, et EE jaoks oleks siin sobivam rühm Põhja-Balti oma. Peaks vist midagi mõtlema, kõlab riigiametniku loov, ülesehitav, kaugeleviiv kokkuvõte.

27.10.2016

Hommikul kohtusin Tallinna külastava COM julgeolekuvoliniku Kingiga. Julgeolekuteema on eriti praegu EL-i jaoks äärmiselt oluline. Brexiti- jm kriisiatmosfääris vajatakse kangesti näiteid selle kohta, kuidas EL oma kodanike jaoks vajalikke asju teeb. Ma ei jätnud kasutamata võimalust kinnitada, kuiväga EE on huvitatud tööst hübriidohtude tõrjel, kus EL-il ja eriti COMl pädevusi, oskusi ja inimesi.

Julgeolekumure eriti terrorismi pärast on paljude LR kodanike jaoks hetke tähtsaim probleem. Kingi portfelli välispoliitiliste teemade jaoks nagu välisvõitlejad Lähis-Idas jäävad EE käed pisut lühikeseks. Aga paljudes siseküsimustes nagu lennureisijate andmete vahetus, sisejulgeoleku andmebaaside ristkasutus ja -kasutatavus, kõik IT-süsteemid, on meie huvi ja meie maine päris kõrge, nii ka ootused meie eesistumisele. COM on kokku kutsunud kõrgetasemelise töörühma suurte sisejulgeoleku andmebaaside ristkasutuse probleemide üle, seal arusaadavalt nii tehniline – kuidas andmeid vahetada ja kuidas neid seejuures kaitsta – kui poliitiline mõõde: miks me peame teistega midagi vahetama, ega see ei pane ohtu meie julgeolekut või suveräänsust? EE toetab muidugi jõuliselt ristkasutust, aga siin põrkume samale probleemile, mis muu tehnohipinduse juures: kuidas veenda teisi riike ja kodanikke, et andmete turvalisus on kaitstud? Igatahes, King lubas meiega väga tihedalt konsulteerida, tuua töörühma raporti välja kahes osas, et saaksime ehk mingeid samme planeerida, mingeid protoplatvorme välja pakkuda vm. Siin on loodetavasti tugev roll ka Tallinnas paikneval eu-LISA agentuuril.

Lõuna, kohtumine ja valitsuskabineti väisamine NK peasekretäri Tranholm-Mikkelseni (mu endine DK kolleeg) ja tema asetäitja Cloosiga. Peamiselt Brexitist ja ettevalmistustest EE eesistumiseks; ja vahepeal lõhestasid vestlust teated BE regionaaldemokraatia tandrilt. Jätkuvalt suudavad 27 hoida kindlat joont, et läbirääkimisi UKga ei toimu enne lahkumisavalduse esitamist. NK sekretariaadis käib samas muidugi töö läbirääkimisprotsessi kavandamisel. Tundub, et takistusi Coreperi ja ka GACi kooskäimiseks 27-kesi ei ole ja vast hakkabki protsess nii välja nägema, et ÜKle antakse aru just seda liini pidi. Kõigepealt tuleb muidugi välja töötada läbirääkimiste EL-poolne mandaat, märtsi ja arvata mai vahel. Novembris NK sekretariaadi kahepoolsed kohtumised šerpadega.

Eesistumise ettevalmistuste alt saime praktilisi näpunäiteid ja kogemusi operatiivse faasi (mis ka meil läheneb) juhtimiseks. Valitsuskabinetile Tranholm-Mikkelseni ja Cloosi tehtud briifingus Gondori kroonika püsilugeja jaoks eriti midagi uut polnud, valitsusliikmete tähelepanu aga suurem kui varem. Läheneb.

25.10.2016

Kohtusin Brüsselis COM regionaalpoliitika peadirektori Lemaitrega. ÜKPst, mida regionaalpoliitika peadirektoraat kureerib, tuleb enamus EE rahaülekandeid Brüsselist. Rääkisime peamiselt 2017ndal, meie eesistumise ajal ja ajaks tulevast ja ka 2021-2027 MFF perspektiividest. Kuuldu väga rõõmsaks ei teinud ja tegi reljeefselt selgeks vajaduse nende teemadega intensiivselt edasi töötada.

ÜKP pole kunagi liiga populaarne olnud, mh sest sisaldab otsest rikkamate-vaesemate LR mõõdet, erinevalt näiteks ÜPPst, millest saavad palju ühtlasemalt kasu kõigi LR põllumajandustootjad. Praegust MFF kokku leppides, eurokriisi haripunktil, oli peamine kriitika see, et kuidas ikkagi on 30 aastat kestnud rahakulutamine GR, PT ja veel mõne LR taristusse aidanud nende (toonaste kriisi)riikide konkurentsivõimet tõsta? Praegu on probleemiks tõusnud ka COM sisene kirg EFSI-tüüpi rahastute ja rahastusmudelite vastu – pole ime, kui teada, et ahvasuus on EFSI hüüdnimi “Junckeri fond”. Edasi, mitu Ida-Euroopa LR on ÜKP raha reeglitekohase ärakasutamisega väga jännis, see tõmbab samuti kogu poliitika mainet alla. Lisaks solidaarsuse küsimus – suur hulk ÜKPst kasu saajaid on Ida-Euroopa riigid, kellest nii mõnigi on näiteks rändeteemal näidanud üles märgatavat isekust – miks peaks rändekriisis tugeva surve all olevad suured netomaksjad nagu DE, NL, AT, SE väga vastutulelikud olema? Ja ka sellel eelarvega seotud alal on tugev mõju ühe suure netomaksja ehk UK lahkumisel.

EE ÜKP-eriküsimus on meie SKT kasv 75%-ni EL keskmisest. Enim regionaalpoliitika raha saavad nn vähimarenenud regioonid (EE puhul on kogu riik üks regioon), kel SKT alla 75%. Kuna aga ükski EL-toetus ei saa niisama, järsult, ära lõppeda, siis on tekitatud 75-90% vahele järgmine kategooria, nn üleminekuregioonid, kes saavad vähem raha ja karmimatel tingimustel (vähem asfalti, rohkem ajudesse jm). SKT-d mõõdetakse siin 3 viimase aasta keskmisena ja EE kõõlub praegu täpselt 74 ja 76 vahel. Me pole teinud trikki, mida mitmed harrastavad, nimelt eristada pealinnaregioon (meie puhul saaks kõne alla tulla Tallinn ja Harjumaa) ja jätta ülejäänu siis “turvaliselt” vaeste hulka. Läheme üle lati ja uhkelt. Ega ma väga ei ironiseeri seda öeldes – ÜKP eesmärk ongi ju elatustaseme ühtlustumine ja meie elujärje kasv on tugevasti seotud olnud ka EL rahaga. Lisaks vajab ÜKP ka nähtavaid edulugusid ja siis astumegi mängu meie. Aga ikkagi oleks hea kähku teada, kummal pool 75% piiri me ikkagi 2017 oleme – siis algab uue MFF planeerimine, mille osaks ka suurte raha neelavate poliitikate reformid.

2017. aasta on täis ka muid ÜKP-teemalisi arenguid. COM peab esitama kogu  ÜKP toimimise aruande, lisaks makromajandusliku tingimuslikkuse (SGP täitmise sidumine EL fondide väljamaksetega) aruande ja piiriüleste projektide aruande; ja seejärel siis kogu ÜKP kava uueks eelarveperioodiks. On ülim aeg ka meil hakata nii asja sisule rohkem mõtlema kui eesistumise üritusi planeerima, koordineerides COMga.

24.10.2016

Kohtusin NK sekretariaadis asepeasekretäri Cloosi ning direktori Ivaniga, viimasega ka lõuna. Teemadeks NK peasekretäri Tranholm-Mikkelseni ja Cloosi 27.10 Tallinna-visiit, kus esinevad ka valitsusele, GACide sisu ja kalender EE eesistumise ajal ning muidugi Brexit.

Tallinnas-käigul antakse ministritele juba päris täpseid juhiseid selle kohta, kuidas oma nõukogude istungeid ette valmistada, kuidas sidemeid luua. E-postist ega koridorivestlusest ei piisa tõelise koostöösideme loomiseks, alla õhtusöögi võtmepartneritega nagu volinikud, ei saa. Jaanuaris lähevad MT ministrid EP komiteedesse oma eesistumisprioriteete tutvustama, ma väga soovitaks meie ministritel seda kohapeal õppida. Täiesi eri teema on rahvusvaheline avalik esinemine, eriti Brüsseli väga arvuka ja asjatundliku pressikorpuse ees. Kõige selle õppimiseks hakkab aeg käes olema, läheb soojemaks, soojemaks.

GACi kohtumisi planeerime 4 või ka 5 korda, eks palju sõltub ka selle nõukogu rollist UK lahkumisläbirääkimistel. Kui peaminister May poolt maha öeldu peab (ja tema konkreetsed lubadused tavaliselt peavad), ja lahkumisavaldus 2017 märtsi lõpuks esitatakse, siis küllap koguneb millalgi mais erakorraline 27 LR ÜK, et panna paika EL-poolne mandaat, suunised ja küllap ka protsess. Ehk siis on lootus, et meie eesistumise ajaks on vähemalt rööpad maas. Aga vestluspartnerid olid täna ennustamisel äärmiselt ettevaatlikud, põhjuseks nii praktilised kui juriidilised raskused formaatide kavandamisel 27 LR osavõtul. 27 ÜK jah, probleeme pole, see lausa Lissaboni lepingus sees. GAC kui ÜK ettevalmistav nõukogu, vist jah. Aga töögrupid, Coreper? Mingi loogika nagu viitab, et šerpade kooslust kui igal juhul mitteametlikku on nagu lihtsam 27-kesi käsitleda.

Muudest GAC teemadest, mida me seni pole osanud karta, võib ikkagi ka meie eesistumise aega tulla MFF, seda puhuks kui UK lahkumine paistab reaalne juba 2019, 2 aastat enne praeguse MFF lõppu – siis tuleb eelarvemäärus avada, auk jääb liig suur. Kui paistab (reaalne). Üldse soovitati meile valmistuda olema võimalikult paindlik – aga kuidas sa selleks ikka niiväga valmistud? Siin ei aita muu, kui võimalikult heade sidemete loomine ja hoidmine – tundmatuid teemasid pole võimalik ette selgeks teha, aga inimesed, kellega koos neid lahendama hakata, on Brüsselis ja teiste LR pealinnades igal juhul juba olemas.

20.-21.10.2016

ÜK eel toimus kahepoolne kohtumine UK peaministri May ja peaminister Rõivase vahel. May esitas oma valitsuse juba teada olevaid seisukohti, lisainfokildudena ehk lahkumisavalduse võimalik ajastus 2017 märtsi lõpuks või igal juhul 2017 esimeses kvartalis ja ilmne eelistus, et lahkumisläbirääkimistel oleks NKl, LRdel oluline sisuline roll ka kui COM igapäevaselt neid peab. UK diplomaadid on kuluaarides igatahes ülimalt murelikud, ehkki (või kuna) ka neil pole palju rohkem infot, sest May võtab väga palju teavet sisse, välja aga antakse arusaadavatel põhjustel väga vähe. Igatahes, kui Brexit means Brexit umbes selliste liinide järgi nagu May kõnes tooride konverentsil (vt Gondori kroonika 09.10.2016), siis tähendab see lahkumist nii siseturult kui ka tolliliidust, mis tähendab tariife, piiri Põhja-Iiri ja IE vahel jne, jne. On juba praegu selge, et kõige olulisemaks saab nn ülemineku- või vaherežiim ajaks, mis jääb väljaastumise jõustumise ja lõpliku tulevikusuhte lepingu jõustumise vahele – on selge, et seda viimast ei jõuta 2 aastaga läbi rääkida. UK kaubanduspartnerid ja investorid lobivad valitsust, mis jaksavad, aga kogu selles Brexiti protsessis prevaleerib ikkagi sisepoliitika. Ja kui UK parlamendis asja venitama-lahjendama hakatakse, võib May esile kutsuda erakorralised valimised ja loota tugevat enamust “rahva tahte elluviimiseks”.

ÜK ennast on ajakirjandus juba nimetanud tulemusteta tippkohtumiseks. Tõsi, ootused olid nii Kanada kaubanduslepingu CETA heakskiitmise kui ka jõulisema reaktsiooni suhtes Venemaa tegutsemisele Süürias. CETA puhul saadi siiski maha BG ja RO vastuseis, kuna Kanada lubas neile alates 01.12.2017 viisavabaduse anda. Aga BE Valloonia piirkonna parlamendi “jah” on saamata, ehkki valloonidega töötatakse nii COM, Kanada valitsuse, mitme LR juhtide ja – nagu kuluaarides ironiseeriti – koguni BE keskvalitsuse poolt. Siiski on lootus, et enne 27.10, kui peaks toimuma EL-Kanada tippkohtumine, lahendus leitakse ja lepingu saab allkirjastada. Tõsi, see protsess ei näita EL-i kui partnerit heast küljest. Praeguse olukorra põhjus on, et varem on kõik kaubanduslepingud olnud EL ainupädevuslepingud (kaubandus on nimelt ainupädevuses), aga viimastel aastatel on nendesse lepingutesse nõutud üha enam ka poliitilisi klausleid. See aga laiendab lepinguid aladele, kus nn segapädevus ehk ka LR pädevus, mis omakorda tähendab ka ratifitseerimise vajadust LR seaduste järgi (mis BE föderaalsüsteemis eeldab ka piirkondade heakskiitu). Poliitilised klauslid antud juhul aga – on absurd avaldada kahtlusi näiteks inimõiguste ja demokraatia järgimise üle Kanadas!

Kaubanduspoliitika muu osa kinnitab EL jätkuvat pühendumust vabakaubandusele ja rõhutab kaubanduse rolli töökohtade ja võimaluste loomisel. Aga läbiv lisanarratiiv on siin, et EL ei tohi ka naiivne olla – meie partnerid kaitsevad oma turgu ja me ei tohi end pügada lasta. Kaitsemeetmete osa pehmendati pisut, meiegi soovil läks välja otsene viide nn väiksema tollimaksu reegli reformile, aga kogu kaitsemeetmete pakett peab järelduste järgi olema 2016 lõpuks vastu võetud. Tulevad suured vaidlused.

EL Vene-poliitika arutelu oli äärmiselt asjalik ja rohkem kui üpris üksmeelne. Muidugi on siin alati teatavaid eriarvamusi ja ikka veel on mõni, kes kuulutab, et põhimõtteliselt ei usu sanktsioonidesse kui välispoliitika eduka tegemise vahendisse. Aga. EL hoiab ÜK eesistuja Tuski juhtimisel kurssi ja Vene teema juurde naastakse 15.-16.12 ÜKl, eeldatavalt peamiselt 31.01.2017 aeguvate majandussanktsioonide pikendamise küsimuses. Täiendavate sanktsioonide kehtestamise võimaluse mainimine Aleppos toime pandavate kohutavate tegude eest jäi ühe LR vastuseisu tõttu ära (sama LR, kes juunis praegust arutelu nõudis ja oli üpris rahulolematu selle üle, et Süürias toimuv välistas igasuguse suhete parandamise võimaluste arutamise seekord). Aga teksti jäi siiski, et EL kaalub kõiki võimalikke meetmeid president Assadi režiimi ja tema toetajate, eriti Venemaa suhtes. Märkimisväärne oli ka 3 suurima LR ühtne karm seisukoht neis asjus. Vene-arutelus pöörati peaminister Rõivase sisse juhatades tähelepanu ka hübriidohtudele ja loodetavasti tuleb nüüd ka lahendus EEASis üle aasta edukalt – ent puhtalt LR, sh EE rahastusel toimiva – strateegilise kommunikatsiooni rakkerühma finantseerimise küsimusele.

Amüsantse teemana arutati eesistuja Tuski juhtimisel ka ÜK töömeetodite üle. Aegu on kurdetud öiste istungite (ka eile saime hotelli 1.30) ja öiste “idiootlike” pressikonverentside üle. Nüüd siis proovitakse alustada 12.30 ja õhtuks hakkama saada. See tähendab aga igal juhul ühepäevaseid tippkohtumisi – riigijuhid ei taha jääda Brüsselis vaba õhtut veetma, et järgmisel hommikul taas kohtuda. Eks näis, kuidas see välja kukub, traditsioonidesse-harjumustesse tooks see küll suure muutuse ja sedalaadi asjad on alati harjunutele valulikud.

Rändeteemadel tõdeti teatava ettevaatlikkusega, et teatavat edu on saavutatud, eriti enam-vähem pidava Türgi leppega. See võimaldab tegelda ka muude marsruutidega nagu Kesk-Vahemere oma ITsse ning lähteriikidega, peamiselt Aafrikas, ning Jordaania ja Liibanoniga, kes koos Türgiga kannavad Süüria põgenike majutamise põhiraskust.

Täna hommikul allkirjastasid EE ja FI võrguettevõtted COM presidendi Junckeri ning 2 peaministri valvsate silmade all Balticconnectori gaasitoru rahastuslepingu. Kaua tehtud, nagu ülepiiri taristuprojektid ikka, aga tehtud ta sai.

18.10.2016

Luksemburgis GACil, sedapuhku koos ministriga. Algus venis üle 4 tunni, kuna eelnevalt vaidlesid kaubandusministrid Kanada kaubandusleppe ehk CETA üle. Seal saadi 27 LR toetus taha, ehkki BG ja RO on selles olukorras, kus ütlevad, et lubagu Kanada neile kõigepealt viisavabadust ja siis nemad toetavad lepingut; kanadalased ütlevad täpselt vastupidi: raha hommikul, toolid õhtul. BE andis lootust, et nädala lõpuks peaksid nad oma probleemile lahenduse leidma – ja belglastel on sama või isegi loovamad juristid kui EL-il.

Siiski vaieldi kaubanduse üle ka GACi selles osas, mis keskendus 20.-21.10 ÜK ettevalmistustele (vt NK eelinfo). Küsimus selles, kui täpselt kaubanduse kaitsemeetmeid ja eriti nende uuendamise vajadust märkida. EE koos umbes 10 LRga toetab siin arusaadavalt lakoonilisemat lähenemist. Ja lisan veel kord, olles ka täna koosolekumajja sisenenud läbi CETA vastu protestijate, et ma väga loodan, et riigijuhid ÜKl võtavad laiema vaate kui vaid “kaubandus põhimõtteliselt hea; ja ärge muretsege, kodanikud, me tasakaalustame seda kaitsemeetmetega”. Üks LRdest näiteks soovib, et ÜK tekstis mainitaks ära ka vajadus kaubandust arendades siiski säilitada ka avalikku moraali. Miskipärast ei usu, et selline kinnitus inimesi veenaks.

Rände alt rõhk nii välisaspektidel kui ka illegaalse immigratsiooni vastu võitlemisel, meie huviks e-piiride pakett. Jälle läks veidi ütlemiseks “paindliku solidaarsuse” mõiste üle. EL-is on pingeid praegu piisavalt palju, uute mõistete sissetoomise ja semantiliste aruteludega pole tõesti mõtet tegelda.

Vene-arutelu puhul, nagu tihti välisteemade all, teksti ette ei antud. Ühe asja aga panin veel tähele. Või maha. Nimelt, Vene-aruteludes on see osa LRdest, kes soovib rõhutada rohkem dialoogi kui sanktsioonide poolt, tavapäraselt kasutanud retoorikat a la Me peame mõtlema ka keskpika ja pika perspektiivi peale vm. Kuna praegune EL Vene-poliitika meile aga hästi sobib, ütlesin ma selle peale, et peame jah mõtlema pikemalt, vastavalt 5 juhtpõhimõttele ja senist kurssi hoides – leidis toetust mitmegi LR poolt.

MFF vaheülevaatega nii nagu eelarvearuteludega ikka – töö tehakse ära diplomaatide poolt töögrupis ja Coreperis, ministrid peavad poliitilisemaid lauaringe; ja mitte vähe. COM prioriteetidele avaldati laialt toetust, aga liikumist netomaksjate poolt ei toimunud. Eesistujal oli kokkuvõte ette valmis kirjutatud – PRES esitab väga varsti uue ettepaneku, töö tagasi diplomaatidele.

Lõpetuseks esitles PRES 2017. aasta seadusandliku töö kava kokkuleppimise kava COM ja (peamiselt muidugi) EPga. Jälgime seda tavalisest hoolikamalt, sest järgmisel aastal peame seda ise tegema.

12.10.2016

Asendasin ministrit Riigikogu väliskomisjonis, teemadeks 17.10 FAC ja 18.10 GAC, viimane vaatega 20.-21.10 ÜKle. FACil globaalstrateegia järeldused ja selle edasised rakenduskavad. Strateegia on CFSP kõrge esindaja Mogherini opus magnum ja küll ta hoolitseb ka selle eest, et järeldused saaksid konsensusega kokku lepitud ja ka rakenduskavad kinnitatud. Neid viimaseid on õige mitmel alal ja õige konkreetsete tähtaegadega. LRd võivad ju tahta ja tahavadki mõnd teemat või aspekti enam rõhutada või kiirendada – kaitseteema üks sellistest – aga küllap siingi kõik kirja saab. FACi muude punktide all: Tuneesia puhul noogutatakse Araabia kevade ainsa helgema laigu poole, rände all kuulatakse ülevaadet 5 lähteriigiga sõlmitavatest lepetest. Süürias muutub olukord eriti viimasel ajal kiiresti, ja traagilisemas  suunas. Kindlasti tuleb kõne alla ka eri osapoolte vastutus Aleppo kohutava olukorra eest.

ÜK teemadest on ülikeeruline väliskaubandus. Praegu tundub minevat sinnapoole, et valmis või töösolevaid leppeid (Kanada ja TTIP, aga ka Jaapan) püütakse nn päästa sõnumitega vajadusest kasutada (ka uusi) tasakaalustavaid meetmeid dumpingu vastu jne. Kas see aga veenab inimesi, kes on vabakaubanduse vastustamisest endale religiooni teinud? Tõenäoliselt on siin ikkagi vaja mingit uutmoodi dialoogi kodanikega. Ka ÜK arutab Süüriat ja loomulikult on päevakorras ka Vene-poliitika arutelu. Ent nagu ikka jõuavad järelduste välispoliitikaosad LRdeni vahetult enne ÜK, mis ka loogiline, kuna olukord neil aladel võib kogu aeg muutuda. Siiski on praegu raske näha EL Vene-poliitika olulist muutmist, või isegi sellesuunalisi katseid järgmisel nädalal; aga  ÜKni ka veel 9 päeva aega.

Sõin lõunat IE saadikuga Tallinnas. Kui veel aasta-paar tagasi võidi küsida, miks on väikesel kaugel LRl teises samasuguses saatkond, siis praegu seda küsimust enam pole – niipalju rohkem on keerulisi sisulisi küsimusi julgeolekust Brexiti ja EL tulevikuni. Brexitist on IE kõige enam otseselt mõjutatud LR. Ühine liikmesus on sisse kirjutatud mitte ainult igapäevasse läbikäimisse IE ja UK vahel, kaubavahetus, vaba liikumine jne, vaid ka Põhja-Iiri rahuprotsessi dokumentidesse. Täiesti selge, et ollakse väga mures, samas: mida “kõvem” Brexit paistab tulevat, seda suurem mure on ülejäänutel EL27 ühtsuse ja tuleviku pärast. Jutuainet jätkus.

09.10.2016

Maineka mõttekoja Bruegeli juhataja Wolff on vast parimini refereerinud UK peaministri May 05.10 peetud kõne tähendust EL-ile. Ühe sõnaga: nn pehmet Brexitit ei tule.

Kui May ütleb, et UKst saab taas suveräänne riik, mis võtab ise vastu oma seadusi ega alluta end mingile riikideülesele jurisdiktsioonile ega institutsioonidele, siis tähendab see praktikas, et EL siseturule jäämist loota pole. Ühisturu toimimiseks nimelt on igal juhul vaja ühiseid poliitikaid, standardeid, reegleid ja ka nende järgimise kontrollijaid (EL-is selles rollis COM) ja rikkujate karistajaid (Euroopa kohus). Riik, kes end selle korralduse alla ei painuta, ei saa ka turul osaleda.

See jätaks EL ja UK tulevikusuhte aluseks vabakaubanduslepingu. Need ei hõlma aga suurt osa teenuste sektorist, kus UK (finantsteenused, City of London) eriti tugev. UK ekspordist läheb EL-i pea 48%, samas ei ole UK osakaal ühegi EL LR puhul üle 14%. See tähendab, et kes on läbirääkimistel tugevamas positsioonis? Ja sedalaadi läbirääkimised kestavad aastaid – nii pole ka heatahtliku EL27 puhul kindel, et kokkulepe kiiresti sünniks.

May poolt pakutud seadus, millega kogu EL õigus võetakse UK õigusse üle ja hakatakse siis suveräänselt otsustama, milline osa tühistada, tähendab samas, et seni kehtib EL õigus, mida UK peab täpselt järgima. Kasvõi selleks, et mitte tekitada õiguslikke katkestusi, et osata hinnata seaduse tegelikku toimet. Mis teeb suveräänsusest üpris illusoorse, lõpetab Wolff.

06.10.2016

ELSi ja EAO juhtkonna iga-aastane õppereis Brüsselisse. Esinejateks COM presidendi Junckeri ning volinike Moscovici, Georgijeva ja Šefcoviči kabinetiülemad. Loomulikult ka põhjalik ülevaade digitaalse siseturu teemadest asepresident Ansipilt.

Brexiti-järgsest EL27 olukorrast saime erinevaid vaateid. Ühelt poolt lähenemine, et tegelda tuleb vaid kiirelt tehtavate eelnõudega ja muidugi rõhuda juba tehtud otsuste elluviimisele. Aga on ka neid, kes kompavad võimalusi mõnel alal tihedama integratsiooniga edasi minna. Esimene on realistlikum, teine jälle ka kuidagi lugupidamist vääriv lähenemine. Saab näha, kumb jääb peale 2017 märtsis COM poolt planeeritavas EL tuleviku “Valges raamatus”. Igatahes peab COM silmas pidama, et seda kohe LR poolt alla ei tulistataks. Saime (taas kord) teada, kui loominguline on poliitiline COM reeglite tõlgendamisel. Saime paraku teada, kuidas ka kaubandusküsimustes alati edumeelne COM peab praegusel ajal vajalikuks vabakaubandust tasakaalustavate meetmete ajamist. Kas või kuipalju sellest abi, näeme 20.-21.10 ÜKl, kus kaubandus üks aruteluteemasid. Kardetavasti võime oma ühinguõiguse alased plaanid unustada. Meie lipusoovi, andmete vaba liikumise puhul tõsteti esile ka uute andmekaitse reeglite täieliku karmi rakendamise vajadust.

Maksuteemad on globaalsel taustal jätkuvalt tiheda tähelepanu all. COM tuleb peatselt välja ettevõtte tulumaksubaasi (mitte määrade!) ettepanekutega, lisaks initsiatiivid nn maksuparadiiside, piiriüleste maksuvaidluste lahendamise ja käibemaksu kohta.

MFF puhul on seotud teemad praegune ülevaatus ja uue, 2021-2027 raamistiku ettepanek. Kui NK ei suuda paindlikkust praegusse eelarvesse juurde tuua, võib ülevaatusest põhjalik tulla. Pisut hirmutav on, et praeguse perioodi struktuurifondide kasutamise algus on olnud aeglane, see tähendab lõpupoole kuhjumist, milleks jällegi paindlikkuse ammendudes raha ei pruugi jätkuda. Eelarve tulupoolel oodatakse 2016 lõpuks IT endise peaministri Monti juhitava töögrupi ettepanekuid.

Brexit, ka enne läbirääkimiste algust, on muidugi läbiv teema. Sellesama MFF juures suure netomaksja ja NB! suurima tagasimakse saaja lahkumisega muutuda kogu dünaamika tagasimaksetes laiemalt ja tegelikult kogu tulupoolel. Eelseisvatest läbirääkimistest anti meile muidugi COM vaade – kahtlen, kas see ÜK/NK poolel päris niimoodi läheb.

04.10.2016

Mõjuka mõttekoja Centre for European Reform juhataja Grant on teinud tuuri LR pealinnades ja kirjutanud kainestava artikli 27 LR tõenäolistest positsioonidest tulevastel läbirääkimistel UKga. Osalt kommenteerib ta ka Bruegeli kontinentaalpartnerluse (vt Gondori kroonika 05.09 ja 27.09.2016)  ettepaneku elujõulisust.

Kõigepealt, 27-l on õnnestunud (vist brittide pisukeseks üllatuseks) hoida oma joont, et enne artikli 50 järgse lahkumisavalduse esitamist ei peeta mingeid paralleel- ega eraldi läbirääkimisi. Kui avaldus esitatud, läheb käima kell, mis mõõdab 2 aastat. Aeg töötab teadagi lahkuja kahjuks – neil, rohkem kui jääjatel, on vaja kokkulepet. Mitte ainult lahkumise, vaid ka üleminekukokkulepet, mis määraks EL-UK suhte kuni uue kaubandusleppe sõlmimiseni (sest nende läbirääkimine võtab aastaid). Lisaks peab UK nende 2 aasta jooksul saama WTO tavaliseks liikmeks.

Grantile avaldas muljet see, kui üksmeelsed ollakse 27 LR pealinnades. Ta käis kindlasti Pariisis ja Berliinis, rohkem konkreetseid riike ta ei maini. Siseturu 4 vabadust käivad koos ja punkt. Bruegeli või ükskõik kelle analüüs võib tõestada, et inimeste liikumine pole majanduslikult siseturu toimimiseks vajalik vms, aga 4 vabadust on EL ja tema LR liidrite poliitiline mantra ja kõik. Kellelegi eristaatust anda ei taheta, kartes omaenda populiste – lahkumisotsuse hind peab olema kõrge.

Bruegeli paberi autorid – ja paljud Briti poliitikud – tunduvad eeldavat, et kuna majandused on nii läbi põimunud, siis on 27 huvitatud võimalikult tihedatest tulevikusidemetest. Kui mulle kogemus diplomaatiast ja poliitikast on midagi õpetanud, siis on see: ära kunagi midagi eelda, never assume anything. DE võib vabalt loota investeeringute liikumist UK asemel neile, kui UK siseturul ei osale jne. Sama loogika järgi näitab Grant, miks USA või kantsler Merkeli toetusele lootmine ei pruugi õigustatud olla – lõpus loevad enda huvid ja ka 27 huvid ja ameeriklaste puhul suhe 27, mitte UKga.

Lõpuosas näitab Grant UK poliitikute ebapiisavat või eelarvamuslikku EL-tundmist. Näiteks kurtmine rände üle ei tähenda mandril samasugust muret EL-sisese migratsiooni pärast nagu UKs, palju suurem probleem on hoopis illegaalne immigratsioon EL-ist väljast. Lisaks tuleks brittidel Granti järgi lõpetada rusikatega lauale tagumine ja 27 ähvardamine. Kui tahta häid suhteid, tuleb oma partnereid hästi tunda ja pingutada ka hästi käituda – oleks arvanud, et maailma ajaloo ühe edukaima diplomaatilise ajalooga riigi valitsusele pole seda vaja meelde tuletada. Nende ühe targema mõttekodalase meelest on.