28.-29.06.2016

ÜK oli arusaadavalt Brexiti-kohtumine. Kuigi järeldused sisaldavad palju kasulikke asju: tõdevad, et rändekokkulepe Türgiga toimib, nimetavad siseturu ja eriti digitaalse siseturu järgmisi vajalikke ettevõtmisi, EL-NATO koostööd (mis UK lahkumise järel EL-ist muutub veel olulisemaks). Vene sanktsioonide kohta ei lasknud ÜK eesistuja Tusk midagi teksti panna ja tundub, et lõplik konsensus pikendamiseks kuni 31.01.2017 on käes. NL presenteeris siis lõpuks (UK rahvahääletuse tõttu seni puudutamata) oma 06.04 referendumi järelmite küsimust, kus ÜK andis NKle ülesande kiiresti lahendusi leida – tõenäoliselt mingi selgitav deklaratsioon, igatahes ei nähta ette Ukraina leppe avamist ega uue ratifitseerimise vajadust ülejäänud LR ja Ukraina poolt. Tekkis pisuke vaidlus, kas NK leitavad lahendused peavad olema juriidiliselt siduvad või mitte – kuni sisu ei tea, ei maksa ka ette otsustada meetme kangust. Tõusev teema on paraku kaubandus. Lepe Kanadaga on valmis, aga valitseb kartus, et kui see läheks ratifitseerimisele LR parlamentides, ei jõustuks ta nähtavas tulevikus – ikka sellesama globaliseerumisvastase populismi tondi pärast, mis mööda Euroopat praegu ringi käib. Veel kordi vastuolulisemal TTIPil pole(ks) siis mingit šanssi. See on väga ohtlik, kõigepealt sisu ehk majanduse kui veel rohkem EL usutavuse mõttes nii partnerite kui oma kodanike silmis. Kaubandus on üks ala, kus EL on alati suutnud tulemusi saavutada. Praegu ei saa selles aga kindel olla. Oktoobri ÜKl lubati teema juurde naasta.

Aga Brexit. UK peaminister Cameron esitas oma vaate juhtunust. Arvas, et kui oleks 18.-19.02 ÜKl saadud kokkuleppes ette nähtud inimeste sissevoolu hädapidurit saanud kasutada, siis oleks rahvahääletuse võitnud. Võiks aga ka öelda, et kui selle riigi poliitiline eliit oma enamuses poleks kodanikele vähemalt 25 aastat EL suhtes kas viha või vähemalt piinlikkustunnet kuulutanud, oleks ehk ka saanud nüüd inimestele selgitada, et EL pole mitte vältimatu pahe, vaid tegelikult täitsa hea asi? Nagu lahkumisüritustel ikka (Cameroni, mitte UK oma, veel) kuulis varamineja palju häid sõnu enda ja oma riigi kohta. Meid stöörib pisut, et ta ei olnud valmis ütlema midagi 2017nda II pooleks kavandatud UK eesistumise nihutamise kohta. Meil hakkab kiireks minema, juuli jooksul tuleb selgus saada, kas peame enda oma pool aastat varasemaks tooma. Ehkki koridoridest kostis ka värskeid ja potentsiaalselt rõõmustavaid ideid. Muidu Cameronil ei muud uut. Tema ei käivita artikkel 50 ega tee ka muid liikmesust puudutavaid otsuseid.

Cameroni minema saatnud, tuli LR juhtidel pisut teine hääl sisse. Läbiv joon ja toon, viisakas ent jahe, oli: EL ei saa UKlt avaldust nõud (Brexiti toimumatajäämisest pole ka mõtet unistada). Mingeid läbirääkimisi, kompamisi, mitteametlikke diilimisi ei toimu enne, kui avaldus on esitatud, protsess ametlikult käivitatud. Mis aga kõige parem: EL tegi sisuliselt oma avakäigu läbirääkmistel, öeldes avalduses ka seda, et EL 4 vabadust on üksteisest lahutamatud. Tõmmates sellega ka ametlikult maha lootused saada kaupade ja teenuste, aga mitte anda inimeste vaba liikumist. Närvide mõttes on mäng sellega alanud. Pisut paradoksaalselt, lähiajalugu meenutades, ent igati tunnustustväärivalt oli just FR president Hollande see, kes juba ÜKle saabudes kõigile 4 vabadust meelde tuletas.

EL tulevik, mis 27 liikmega liidust edasi saab? Arutelu jäi põgusaks. Peeti küll mõned sõnavõtud sarjast EL-peab-just-selle-mulle-vastumeelse-asja-ära lõpetama. Sellest veel hullem, kardan, on sari EL-peab-nüüd-kiiresti-uusi-kodanikele-meeldivaid-asju-tegema, näiteks mõnele olemasolevale poliitikale sotsiaalmõõtme juurde pookima vms. Ma ei arva nimelt, et kodanikke on hetkel võimalik mingite kommipakkumistega ära osta, ehkki ametikuna ei iseloomusta mind gigantne vaist masside tunnetamisel. Aga riigijuhid jõudsid üpris maalähedaselt sinna, et lepingumuudatusi, konvente, suuri algatusi välja ei hüüta. 16.09 tulevad 27 uuesti kokku, seekord Bratislavas ning märtsiks, Rooma lepingu 60ndaks aastapäevaks tahetakse otsusteni jõuda. Mis otsusteni täpsemalt, ei tea praegu vist keegi. Aga majanduskasv, töökohad, (sise)julgeolek on kindlasti teemad, kus üheskoos edasiminekut hakatakse otsima. Muide, majandusest. EKP arvestuste kohaselt võib Brexit minna 3 järgmise aasta plaanis euroalale maksma kuni 0,5% SKT-st. EE puhul oleks see umbes 100 miljonit eurot. Pigem ei küsi, kas arvet saaks kuhugi saata.

Minu jaoks oli see (eeldatavasti) viimane ÜK praeguses ametis. Nostalgia ei valda, 5 aasta jooksul peetute arvu ega istutud öötunde ei tea, kaelakaarte ei kogu. Arvan, et alates sügisest ÜKl käimine ilma otsese vastutuseta kogu asja eest, saab olema palju vabam. Õnneks on protokollitöötajad Linnas ja Haage teinud kogu aeg asendamatult hästi tööd konkreetse korraldusega, mille eest olen tõesti väga tänulik.

27.06.2016

Tallinnas, kus hommikul nõupidamine ELSis Brexiti üle. Selge, et ka EE ametkond peab minema kriisirežiimile. Asekantslerite sissetöötatud formaadis, ELSi koordineerimisel, ühtses inforuumis. Esimene ülesanne on me endi seisukohtade kujundamine küsimustes nagu paragrahv 50 rakendamine, UK lahkumise otsesed järelmid EEle, EL tulevikudebati seisukohad, eri formaatides osalemine ja muidugi meie eesistumise aja võimalik muutumine. Varasemakstoomise otsusega praktilistel põhjustel (hanked, toimumiskohad jne) on väga kiire, mitte rohkem kui nädal-kaks. Siin loodame juba homselt-ülehomselt ÜKlt selgust.

Pärastlõunal valitsuse erakorraline kabinetinõupidamine. Teemade ring suuresti sama. EE ei kavatse osaleda (enese)süüdistamises ega hakka rääkima, et EL on kõike valesti teinud ja seetõttu otsustasid britid lahkuda. Meie pole need, kes kiirustavad UKd avaldust esitama. Ka lahkumise järel on meie huvides võimalikult tihe side EL ja UK vahel, paljudel majanduslikel ja julgeolekupõhjustel. Meie eesistumise kohta sama, mis eespool, ehkki mõtleme ka pisut loomingulisematele lahendustele, vaatame lähipäevil Brüsselis.

26.06.2016

27 LR šerpade kohtumine Brüsselis, 3 põhiteemat. Esiteks UKlt oodatav Lissaboni leppe 50. paragrahvi järgne lahkumiskõneluste käivitamine. Selge on, et EL-il (praktikas) puuduvad survevahendid, et mõjutada britte avaldust esitama. Ja nagunii ei tule jõupoliitika EL-il pea kunagi välja. Seega võib selles küsimuses hoida üsna maalähedast profiili. Täna ilmutasid 2 suurimat LR küll ses asjas märkimisväärselt erinevaid seisukohti. Mis pole ime, nii ajalooliselt kui fundamentaalsete suhtumiste tõttu siseturgu, kaubandusse jne kui ka koduse poliitilise reaalsuse pärast – kel on, kel (veel?) pole tugevat eurovastast parteid. Niisiis, EL saab survevahendina praktikas kasutada vaid põhimõtte, et enne avalduse saamist ei toimu mingeid varjatud, mitteametlikke läbirääkimisi, järjekindlat rakendamist.

Teine põhiteema oli 28.-29.06 ÜK sisu. Esimesel õhtul kuulatakse peaminister Cameron ära ja teisel päeval ollakse 27-kesi. Tahetakse kindlasti anda sõnumit 27 ühtsusest, säilinud suunatajust ja sellest, kuidas nüüd nii UK kui EL-iga edasi minna. UKga pole vast veel erilist öelda, avaldust pole ja nii saab ära jätta ka naaklused selle üle, milline EL institutsioon lahkumist läbi rääkima hakkab. Mingi loogika oleks COM, kes ju peab ka liitumisläbirääkimisi, aga Brexiti asi on nii tugevalt Chefsache, et ei usu, et ÜK ja selle eesistuja Tusk tahavad siin eesõigust loovutada. Seda enam, et Brexiti, nagu ka rändekriisi haldamise alal tundub Tuski liin nii sisu kui narratiivi poolest COM presidendi Junckeri omast peale jäävat. Muide, Tuski kabinetiülem Serafin kinnitas täna ka, mis väga hea kuulda oli, et Tusk kohtub kahepoolselt paljude riigijuhtidega, aga ei osale üheski laiema formaadi kohtumisel (27.06 planeeritud näiteks DE, FR ja IT tippkohtumine ja muudki tahavad praegu jõuliselt grupeeruda.

Siit kolmanda põhiteemani. Kuidas, kelle juhtimisel ja mis formaadis toimub järelemõtlemisprotsess EL tuleviku üle? Ja kuidas tasakaalustada ühelt poolt vajadust tunnistada, et midagi on kapitaalselt valesti läinud ja teiselt poolt kinnitada, et ei, see pole lõpp, töö jätkub (näiteks ÜK järeldused sisaldavad hulka kasulikke asju eriti siseturu vallast).  On aga täiesti selge, et ilma tunnistamata, et midagi vaja uuesti või ümber mõtestada, edasi ei saa. Aga kuidas? Ideid on välja käidud alates konvendist kuni 6 asutajaliikme välisministriteni – ja siin peitub tohutu oht 27 ühtsusele. Ka ses asjas olid Tuski inimesed täna väga kindlad – vaid ÜK ja ei keegi muu saa seda protsessi suunata-juhtida. Teine, isegi suurem oht 27 ühtsusele peitub selles, kui praegu (ja see on juba alanud) tõuseb üks LR teise järel püsti ja kuulutab: Nüüd on selge, et see-ja-see mulle mittesobiv asi on valesti tehtud, tuleb muuta! Ilmsed kandidaadid sellisteks asjadeks on kasinuspoliitika (tegelikult aga kogu SGP reeglistik), rändekvoodid jne. Kui see nokkimine laiemalt levib, on oht üldiseks laialivalgumiseks suurem kui varem, nii poliitiliselt kui praktikas kui moraalselt. Loodan väga, et 29.06 annab ÜK kollektiivselt siin väga tõsise lubaduse sellele libedale mitte minna.

P.S. Väike samm EL-ile, suur samm meile oleks UK otsus mitte teha oma 2017nda II poolaastasse planeeritud eesistumist. Koos järelmitega järgmistele, aitäh ka selle eest. Eeldatavasti teeb Cameron selle kohta juba 28.06 mingi avalduse. Ses asjas on selgust vaja kiiresti.

24.06.2016

GAC algas mitteametliku lõunaga, kohal ka UK minister. Põhipunktid: kahetsusväärne ja üllatav, arvestades viimase nädala siiski positiivset trendi. Tüüpisilim ei-hääletaja on vanem kehvemini haritud valge mees – globaliseerumisest kaotaja. Peaminister Cameron astub tagasi, aga ametlikku taotlust käivitada lahkumisläbirääkimised Lissaboni lepingu paragrahv 50 järgi pole oodata enne uue valitsuse moodustamist, ehk oktoobris. LR reaktsioonid kokkuvõttes sellised: oleme kaua olnud UK sisepoliitika pantvangid, laske nüüd EL-il tegutsema hakata, et usaldusväärsust ja kindlust taastada – esitage oma avaldus kiiresti! Ma arvan küll, et kui välised tegurid siin ei mõjuta (majanduse turbulentsid, pinged riigi äärealadel), siis ega nad taha esitada; ja kuni UK on teistega võrdne LR, siis sundida ka ei saa. Kohe käivitatakse aga 27 LR koostöö – 26.06 kogunevad 27 šerpat ja ÜK teine päev, 29.06, on samuti 27 riigipea-valitsusjuhi päralt. Seal soovitakse küllap, peale vaidluste tulevaste läbirääkimiste modaalsuste üle, rääkida ka UK kannustamisest kiiremale tegutsemisele.

Täna ei rääkinud pea keegi sellest, et ülejäänud EL peab nüüd tegema jõulise integratsioonihüppe, ja õige ka. Ei saa praegu usutavalt öelda, et ühes suuremas LRs tegid kodanikud vale otsuse, aga me teame paremini ja läheme jõuliselt teises suunas. Kardan, et LR oma erihuvide ajamist tuleb selles protsessis veel palju. BGl ja EEl lisaks erimure tulevase eesistumise pärast.

GAC istungi osas ratsutati läbi ÜK järeldused, ei draftitud – polnud ka kellelgi erilist isu siseturu või EL-NATO kohta midagi targutada. Ainus teravus tekkis, kui EEAS järsku teatas, et plaanivad UK rahvahääletuse pärast mitte esitada globaalstrateegiat – miks?

COM 2017 tööplaani ettepanekud paluti esitada kirjalikult, mida kindlasti ka teeme. NL truuisti aetud läbipaistvusinitsiatiivile tuli mõni toetus, sh ka EElt, aga ei olnud täna kellelgi tuju liiga palju muid EL asju ajada, mis arusaadav. On päevi, mil Gondori eest võitlemine kuidagi lihtsalt ei tule. Homseni.

22.06.2016

Lühike Coreper kviteeris eile öösel triloogil saavutatud kokkuleppe EL ühtse piirirvalve üle. Lõppfaasis lisati (või taastati) uue agentuuri nimesse “ja rannavalve”. Pisut nuriseti õigusloome kvaliteedi üle. Nojah, kui tavaliselt läheb vähegi suurema EL õigusakti vastuvõtmiseks 2 aastat, siis sellega läks vastavalt ÜK suunistele alla poole aasta. Kriis, mis teha; ja sarnaseid näiteid on veel.

Teiseks, nagu isegi eelnõuvaesel ajastul PRES lõpunädalatel, kiirustasime õigusabi direktiivi viimistlemisega, mille NL soovib homme (jaaniööl, kui nad vaid teaksid!) triloogil kokku leppida. Mis ühtlasi võib tähendada 24.06 GACieelset lühikest Coreperi Luksemburgis. Eesistumist on teinekord raskem pidama kui vedama saada, aga eestlasi sellega muidugi ei üllata.

21.06.2016

Poolepäevane Coreper saatis kõigepealt PRES viimasele triloogile ühtse piirivalve eelnõu üle. Mõni pisitäpsustus ja -nagin, EP otsib endale rolli uue agentuuri juhi määramisel, aga üldiselt võib täna õhtul-öösel kokkulepet oodata.

Seejärel lauaring 28.-29.06 ÜK järelduste mustandi üle. Põhiküsimuse ehk UK rahvahääletuse üle arusaadavalt veel ei miskit. Esimene EL arutamise foorum on 24.06 seks puhuks just pärastlõunal kogunev GAC. Sama päeva ennelõunal aga kogunevad-koordineerivad 4 EL institutsiooni juhti oma (EL) seisukohti.

Rände välismõõtme üle käib peenhäälestus. Udusem on vaid rahastuse osa, sest LR isu COM uudsete skeemidega kaasa minna pole suur. Siseturu ossa sai EE sisse viite e-valitsemise tegevuskavale ja saame sellega rahul olla. Nagu ikka, käis siseturu üle jõulukuuse kaunistamine, paljud tahtsid sisse neid huvitavaid teemasid. Üldse aga tuleb siseturu sisulise käsitlemise eest tänada NL eesistujat, kes juba sügisel andis ÜK eesistuja meeskonnale teada, et see on üks ja ainus asi, mida nad muidu erapooletuina tahavad – mõtlemisainet ka EEle meie valmistudes 2018ndaks.

Välisteemade alt proovisin veel tuua EL-NATO suhete juurde hübriidohte, mõni isegi toetas, aga see asi on paljude mittekuulujate jaoks nii tundlik, kohati põhiseaduslik; ja põhisisu, ka meid huvitavad sünkroniseeritud õppused jm, tulevad alles juuli alguses EL-NATO heaks kiidetavas ühisavalduses, seega polnud siin täna väga võimelda.

Coreper kiitis aruteluta heaks Vene majandussanktsioonide pikendamise kuni 31.01.2017. Kinnitamiseks on vaja veel ministrite heakskiitu, ükskõik milliste, kuna kõik NKd on võrdsed (mäletame, kuidas keskkonnaminister Pentus “fooliumimütsileppe” ehk ACTA koos pahaaimamatute kolleegidega pahaaimamatult protseduurilise punktina heaks kiitis). Küsimus on, kas seda saab teha juba 24.06 GAC või tuleb rituaali pärast oodata üle ÜK, ja siis tuleks ka ÜK järeldustes üks rida sanktsioonide kohta öelda. Viimast soovib mõni LR, umbes 5, ja üldiselt on siiski tegu enda positsioneerimisega järgmisteks, sügisesteks aruteludeks. Eks Tuski meeskond peab nüüd kinnitamise kuupäeva lahendama ja nende sihikindluses selle tegemisel pole põhjust kahelda. Aga sisu üle ei vaidle keegi.

20.06.2016

FACil Luksemburgis oli põhiteema tegelikult Saheli piirkond, kuna seal on rändekriisi suure osa algpõhjused – kliimamuutus, halb riigivalitsemine, sõjalised konfliktid. EL püüab regiooniga nüüd laiemalt tegelda. Üsna sama kehtib laiema tegutsemise kohta Arktikas (samuti järeldused), kus EL on aastaid püüdnud Arktika nõukogu vaatlejaliikmeks saada, aga alguses ei lasknud seda Kanada, nüüd Venemaa. Sõna võtsid vaid põhjapoolsemad LR (sh EE, tuues välja ka remilitariseerimsie aspekti), mis mõnd päris arktilist LR pahandas.

Arutati ametlikult pika nimega Makedoonia poliitilist kriisi. Täpsemalt, suurt ei öeldud peale selle, et EL ja USA juhitud kriisihaldusele pole alternatiivi. Samas kujutab see riik mõnes mõttes EL välispoliitika lakmustesti – kui või kuna laienemispoliitika on EL venitamise tõttu usaldusväärsust kaotanud, siis millega veel saame olukorda naaberriigis mõjutada? GR ja BG vastuseis liitumiskõneluste alustamisele on teada ja nad põhjendavad seda, aga selge on, et kui Makedoonias või mõnes muus Balkani riigis peaks mingi tõesti tõsine kriis tekkima, jääb see EL õlgadele, vaevalt keegi kolmas enam tuleb. Sel teoreetilisel juhul on vähe kasu teadmisest, et kunagi oli suhte mõni aspekt naabritega problemaatiline.

5 LR, sh EE soovil oli päevakorras Gruusia viisavabaduse välispoliitiline aspekt. Toon oli muidugi välispoliitilisem kui siseministrite arutelul. EL usaldusväärsus on kaalul ja ka vastu olevad LR saavad sellest aru. Eriti sobiva ajastusega on DE välisministri visiit Gruusiasse 01.07, küll OSCE eesistujana, aga siin näedki, kuidas siseriiklikud seisukohad piiravad riigi toimimisvõimet ka rahvusvaheliselt – võib olla üpris kindel, et Kaukaasia piirkonna julgeolekuprobleemide asemel peab seal selgitama peamiselt viisavabaduse asja. Meie aga hoiame survet, kuluaarivestlustes kuuldul ei puudu perspektiiv.

Õhus on sel nädala toimuma pidav Vene sanktsioonide pikendamine, rohkem küll selle formaalsused kui sisu. Venelased on viimastel päevadel teinud mingeid vastutulelikkusega sarnanevaid samme, nagu varemgi, täpselt ajastades. Aga küllap mängivad praegu nemadki pigem järgmise pikendamiskorra peale. Meie aga võtame sammu korraga.

EE eesistumist ettevalmistav komisjon arutas aga samal ajal eesistumise sisuprogrammi koostamise kontseptsiooni. Edeneme mööda rööpaid.

17.06.2016

ECOFIN kujunes arvatust kiiremaks. Oma osa on kindlasti ka reedesel päeval Luksemburgis, kust Brüsseliga võrreldes veel varem sättima peab hakkama. Isegi ime, et mõjukad rahandusministrid alati päev varem kohale tulevad, et eurorühma koosolekut pidada. Välisministritega sarnane asi ei õnnestunud, kui CFSP kõrge esindaja Mogherini oma ametiaja alguses üritas neid juba õhtusöögiks kohale saada, et pisut mitteametlikumalt ka rääkida saada. Igatahes, maksude vältimise vastase direktiivi üle saavutati NL tõhusal juhtimisel, võib öelda, kokkulepe. Vaid BEl polnud mandaati täna ühe kuupäevaga nõustuda, sai aega 20.06 keskööni ja küllap seks ajaks saab. Tekst muutus veel meile sobivas suunas, nii et siin saavutasime vist küll maksimumi nii laiema sisu kui EE eripärade arvestamise mõttes.

Muude teemadega läks üpris kiiresti. CZ oli maksudirektiivile nõusoleku andmise sidunud ühe pöördkäibemaksustamise asjaga ja sai oma tahtmise. Mitte et avalik sidumine ja COMlt kirjalike garantiide nõudmine EL-is laua taga päris igapäevane oleks. Pangandusliidu ehk ühtse hoiustetagamise skeemi puhul jäi ära oodatud naaklemine, kuna PRES esitas vaid senist asja käiku kirjeldavad järeldused. Tagasihoidlik arutelu tekkis rändekriisi halduse rahastamise üle, aga ka seal ei midagi erilist. COM fantaasiarikka lähenemisega – “meie” paneme EL rahast poole ja “teie” ehk LR klapite ülejäänu kokku – aga NK poolel lihtsalt minema ei hakka. EIB president Hoyer märkis tänuväärselt ära ka idasuuna kohustuste täitmise vajaduse.

Paraku pea ilma igasuguse aruteluta kinnitati SGP protseduurid ja riigipõhised soovitused LRdele. Siin on “poliitiline COM” paljude, ka eurorühma presidendi Dijsselbloemi meelest (intervjuus Financial Times’ile) oma kohustusi pisut kas unarule jätnud või üle tõlgendanud. Aga täna debatti ei tekkinud.

15.06.2016

TervepäevaCoreper maadles eeldatust pikemalt maksude vältimise vastase direktiiviga (vt Gondori kroonika 25.05.2016). Varasem põhivastane IE oli konstruktiivsus ise, ka EEl pole pärast kahe meie ettepaneku sissevõtmist enam suurt kobiseda, paar tehnilist ja takistuseks mittesaavat asja vaid. Muude LR parandusettepanekute-rahulolematuseväljendamiste arv oli muljetavaldav, kuid see ongi  keeruliste juriidiliste tekstide puhul enamasti nii – püütakse viimseni iga koma enda moodi väänata. PRES kuulas rahulikult ära ja avaldas lõpus kindlat veendumust, et 17.06 ECOFINil saab ikkagi kokkuleppele. Usun ka.

Seejärel kuulati ohates ära PRES ettekande triloogidest [[EP]ga Euroopa ühtsema piirivalve eelnõu üle. 200 lehekülge parandusettepanekuid ja selgitusi. Ei välista, et peame selle eelnõu pärast NL eesistumise ajal veel erakorraliselt kokku tulema.

Enamuse pärastlõunast võttis enda alla 28.-29.06 ÜK ettevalmistus. Põhiküsimus ehk UK rahvahääletuse tulemus on arusaadavalt lahti. Rände alt oodatakse olemasoleva konsensuse kinnitamist ja ettevaatlikku edasiarendamist, eesmärgiga näidata endale ja teistele, et EL-il on ühine vaade ja tunne kriisihalduse sisust ja suunast. Selle oluline osa on muidugi Türgiga sõlmitud kokkuleppe pidamine. [[COM] eelmise nädala ettepanekud tulevad küllap ÜK järeldustesse üldiselt, eriti rahastuse osas. Aga ka täpselt sihitud uute partnerlusraamistikega rände lähte- ja transiitriikidega – saame veel reaalses elus näha, kuidas EL seda suudab. Toetasin EL ja NATO koostöö arendamist, eriti hübriidohtudeks valmistumisel ja harjutamisel. Kuna siseturu osa oli pikemalt lahti kirjutatud, siis toimuski selle peatüki puhul täpne draftimine. EE kui siseturu ja eriti digitaalse siseturu suur toetaja ei hoidnud oma ambitsiooniküünalt vaka all ja näiteks e-valitsuse tegevuskava mainimisele järeldustes saime kokku 10 LR toetuse – loodetavasti piisab.

Lõpetuseks 20.06 FAC päevakava. EE ja teiste samameelsete toel sai sisse Gruusia viisavabaduse välispoliitiliste aspektide punkt. Isiklikus plaanis (ja isiklike mälestuste turvil) avaldasin väikest kahetsust, et EL Arktika-poliitika järeldused ei sisalda murenooti selle piirkonna militariseerimise üle. Aga, nagu DK kolleeg õigesti märkis, absoluutskaalal on Arktika siiski (veel?) madala intensiivsusega piirkond.

14.06.2016

Umbes poolega Coreperist lõuna järgmise eesistuja SK juures. Põhiteema muidugi UK rahvahääletus 23.06. Enne seda (ja kas ka pärast?) ei saa õieti millestki mõistlikult rääkida. Kuna kohal ka UK kolleeg, siis saime päris hea ülevaate hetkeolukorrast. EL-i jäämise pooldajad veel paanikas pole, aga taevas pole sugugi pilvitu. Ent iga referendumi puhul on UKs nädal-kaks enne toimunud jõnks muutuse suunas, et siis status quo poole tagasi valguda. Seda loodetakse ka nüüd ning sel nädalal on juhtroll jah-kampaanias hoopis opositsiooniliste tööparteilaste käes. Eelmine peaminister Brown, kelle aega ses ametis küll kuidagi õnnestunuks ei saa pidada, on, nagu ka enne Šoti referendumit, tõusmas riigimehelikesse kõrgustesse.

Muudest teemadest. 2017 eelarvega läheb kole kiireks, kui COM kavatseb selle alles juuni lõpus esitada ja PRES 20.07 Coreperis NK ühispositsiooni saavutada. Lisaks kardetakse, et EP võtab 2017 MFF ülevaatuse pantvangiks (loogiline, paraku). Vene sanktsioonide pikendamine tundub olevat lähedal, aga oktoobri ÜKl võiks toimuda suhete laiem arutelu – seda on aeg-ajalt ikka vaja. Rände alt loodab SK vaikselt edeneda; või siis igatahes vaikselt. Tõuseb kaubanduse teema. See on ala, kus EL on seni alati suutnud tulemusi saavutada. Nüüd on aga Kanada leppega tõsised probleemid, kardetakse, et segalepinguna jääks ta mitme LR poolt ratifitseerimata; ja kui Kanada lepe jääb tulemata, näeme TTIPi nagu surnud eesli kõrvu. Fakt on, et mitmes LRs on (vaba)kaubandus saanud sõimusõnaks ning nii EL-il kui väikesel avatud majandusel nagu EEl on sellest trendist vaid kaotada.

Pärastlõunal NK peajuristi juures kontrollimas, kas meie planeeritav skeem euroministri rolli täitmiseks võiks vett pidada. Võiks, nüanssidega. Lähemalt ajalehtedes.