25.05.2016

Täna tuli ECOFINis ministrit asendada. Arranžement oli seda ettevaatamatum, et arutlusel oli väga oluline eelnõu, maksude vältimise vastane direktiiv, kus ka EEl oma konkreetsed erihuvid. Mis tulenevad meie eripärasest ettevõtte tulu maksustamise süsteemist, lihtne näide: kui sa maksustad kasumit selle väljavõtmise, mitte tekkimise hetkel, siis kaotab mõiste “tax year” nagu mõtte. Pikki nädalaid oli PRES kõigile meie (ja teiste) ettepanekutele tuimalt “ei” öelnud, mis veelgi süvendas ebamugavustunnet. Täna sai siiski selgeks, et nende taktika oligi näidata oma päikselisemat palet just nõukogus, ministrite vahel, et luua paremat atmosfääri.

Sissejuhatavas ringis kandsid kõik ette oma erimured ja esimesena kommenteeriski NL rahandusminister Dijsselbloem kohe EE omi, lubades need pardale võtta. Samuti tuldi konkreetsetes küsimustes vastu UKle, ESle. Järgnevalt tehti kiire ring ka kaamerate ees (kuna tegu aruteluga seadusandliku teksti üle, siis peab see avalik olema) ja mindi kirjutama uut teksti. Selle saabudes oli rahulolu raske varjata – 6 pardale võetud parandusettepanekust olid 2 EE omad, meie tublide maksuekspertide sõnastuses ja veel 1 läks üldisemas, suuremas küsimuses täpselt meie soovitud suunda. Kokkuvõttes oli PRES väga hästi ette valmistunud, väga sihikindel; ka COM oli koostööaldis ja tänase põhjal võib üpris kindel olla, et 17.06 ECOFIN suudab sel ülitähtsal teemal kokkuleppele jõuda. Teema on tähtis, kuna – nagu Gondori kroonika lugejad teavad – võitlus maksudest kõrvalehiilimisega on praeguse aja üks läbivaid teemasid, kus eriti suured LR on väga aktiivsed ning ajavad asja erinevate G-de ja ka OECD raames; ja loomulikult toovad töö ka nii-ütelda Brüsselisse kaasa. Meil pole selle vastu muidugi sisuliselt midagi ja ka maksuasjades pahatihti hiilivad kõhklused riikliku suveräänsuse üle on ajaga tasanenud. Ei ole vaja igal pool tonte karta, iga kord, kui Brüsselis sõna “maksumäär” kasutatakse, toolilt üles hüpata. Aga nõukogus see-eest on vaja käia, kui tahta päriselt oma asju ajada. Täna läks õnneks, aga mitte niipalju meie, kuivõrd PRES huvide pärast.

24.05.2016

Hommikul käisin Ukraina asevälisministri briifingul viisavabaduse nõuete täitmise kohta nende poolt. Iseenesest on ju COM positiivne raport olemas, aga see ei tähenda, nagu ka altpoolt näeme, et asi tehtud oleks. Loomulikult peavad kõik viisavabaduse soovijad käima ja veenma LR (ning edasi ka EPd), et kõik on korras, ja kestlikult. Ukrainlaste jutupunktid päris head, aga muidugi põhiküsimus korruptsioonist selles riigis jääb EL jaoks üles veel pikaks ajaks. Oma kodanike jaoks muidugi enam ja kauemaks.

Sealt GACi ministrit asendama. 28.-29.06 ÜK ettevalmistusest on praegu olemas vaid kommenteeritud päevakord. Selge on, et poliitiliselt on peamine UK rahvahääletuse loodetavasti positiivne tulemus. Sisust tõin EE poolt välja siseturu, k.a. digitaalse siseturu tugevdamise, arendamise, süvendamise punktid – teenuste passi, andmete vaba liikumise, äriõiguse, start-up ettevõtete initsiatiivi. Rände alt on kindlasti olulisim, kas kokkulepe Türgiga (sellel ajal ikka) toimib pluss see, mis toimub Liibüas ja selle ümber. Venemaa-vastaste sanktsioonide poliitilise arutamise vajadust ÜKl (ega mujal) ei maininud täna keegi, küll aga palju toetust eesistuja Tuski soovile arutada ÜKl EL ja NATO suhteid.

Toimus ka teine õigusriigi arutelu, seekord teemaks sisserändajate integreerimine ja põhiõiguste kaitse selle juures. Tegu on LR kompetentsi kuuluva alaga ja PRES oligi palunud kõigil lihtsalt tuua näiteid oma kogemustest ja probleemidest ses vallas. Hoolimata EE senisest ujedusest nii õigusriigi algatuse alt kui ka oma integratsiooniprogrammi laiarindsemal tutvustamisel leidsin, et jääb vale mulje, kui ükski Balti riik sel teemal ei osale. Rääkisin siis meie 25-aastasest ja ka muude mastaapide mõttes teiste omast erinevast kogemusest. Kuulati küll.

Pärastlõunane Coreper ei suutnud anda heakskiitu viisavabadusele Gruusiaga. Kaks suuremat LR kolmest mõne väiksema blokeerivat vähemust moodustaval toetusel nõuavad Gruusia otsusesse sisse kirjutamist, et see jõustub koos uue peatamisklausliga, mitte enne. Iseenesest vastab see seni lepitu vaimule, et peatamisklausel ja viisavabadus käivad koos. Aga kehvakene on, et see ei seo EPd, kes peab mõlemale heakskiidu andma. Eelmise peatamisklausli sisseviimine võttis parlamendilt üle 2 aasta; me ei saa võtta seda riski, et seekord (ja Gruusia viisavabadusega) samakaua või ka poole lühemalt läheb. Mõtlen kurjalt võimalike lahenduste peale, aga seni on jänesel kasutada vaid nüri väits, millega ta köit saeb, ja mitte üliteravad Hispaania habemenoad nagu mister Porknakesel. Tuju on vastav.

23.05.2016

FAC polnud raske mitte niipalju sisu, kuivõrd asjaajamise külje pealt. Üle hulga aja läks päriselt draftimiseks ja ka globaalstrateegia üks põhiküsimusi (eriti olukorras, kus ministritel teksti ees pole) oli protsess. Ministrite kohtumine idapartnerite kolleegidega oli poliitilises mõttes sündmustevaene. Asjaosalised rääkisid muidugi Mägi-Karabahhi konfliktist ja mitmed nõudsid kiiret edasiliikumist Gruusia ja Ukraina viisavabadusega. Aga muidu on ajastu nimi selge: alustame Riia tippkohtumise 4. leheküljelt, sealt, kus poliitiline osa lõppeb ja katsume elu viia konkreetseid majandus- ja kodanikuühiskonna projekte. Mida ma kuidagi ei taha vähevääristada, energia, transpoordi, IT-alal on teha ja ka EL raha kuipalju. Ent paraku on hiljemalt 2014. aastast kõigel idapartnerlusega seonduval juures geopoliitiline aspekt ja isegi energia-transpordiprojektid on pisut pika vinnaga – ehkki ülisisulised – et kohe praegu märgatavat jälge jätta.

Draftimiseks läks esiteks EL Sophia operatsiooni üle (mereväeoperatsioon Vahemere keskosas). Selle ülesannete hulka lisati 2 uut, olulisemana Liibüa rannakaitse ja laevastiku väljaõpe ja nendega info vahetamine. Aga Liibüa valitsuse kauaoodatud kirja abipalvega ei lubatud järeldustes ära mainida. Viidati irooniliselt, et selle tõlge inglise keelest araabia keelde on liiga konarlik (loe: kirja on tellinud mõned asjast rohkem huvitatud LRd). Olgu siis seekord, ehkki kõik teavad, et Liibüa vähegi stabiilne valitsus ja selle esitatav palve on igasuguse tõsisema tegevuse aluseks, et Vahemere keskosas rändevooge hallata. Sarnasel põhjusel – nimelt, et mõni LR, või üks konkreetne kriisihalduse kontseptsioon domineerib tekstis liigselt- läks ka vaidluseks rände välisaspektide üle. HU sai lõpuks suuresti oma tahtmise, ehkki sisu küll ei muutunud, uusi elemente ei lisandunud, aga mõni aktsent ehk siiski. Ja taas kord sai tõestatud, et kui ühel LR tõesti on otsustavust asja ministrite tasandile viia, sellel ministril piisavalt asjatundlikkust, et laua taga jooksvalt sõnastamises osaleda ja ka kodust piisavalt paindlik mandaat, siis ei sõideta sinust lihtsalt niisama üle küll. Eriasi on, et see peab sulle siis tõesti tähtis olema ja teised peavad ka aru saama, et ja miks just.

Globaalstrateegia puhul on küsimus selles, mis tasandil ja kuidas seda enne ÜKl heakskiitmist läbi vaadata. CFSP kõrge esindaja Mogherini ei taha draftimist (arusaadav, talle anti ÜK poolt mandaat tekst esitada ja komitee töömeetod strateegilist mõttelendu ei soosi). Samas, ilma LR nõusolekuta seda ka heaks kiita ei saa ja kuna tegu ÜK tasemel otsusega, siis on enamasti ka oma parlamendi mandaati vaja jne. Seega peavad mogeriinilased globaalstrateegia teksti iga LRga eraldi läbi rääkima, samas kogu teksti kogu aeg näitamata. Tean küll, et see kõlab pisut skisofreeeniliselt… aga mitte meile, Brüsseli mulli elanikele! Tänase ministrite omavahelise lõuna tulemusena on vähemalt niipalju selge, et Mogherini tahab kindlasti asja 28.-29.06 ÜK lukku lüüa. Õige muidugi, muidu jääb asi kuni 4 kuuks pideva muutmissurve alla. Aga kiiret heakskiitu ilma jube hea tasakaalustamiseta ja LR soovide pardalevõtmiseta ka ei tule. Väga põnev ent mitte järgimistvääriv protsess.

20.05.2016

Poolepäevane siseministrite JHA pidas kõigepealt rohkem kui 2 tundi tavapärast lauaringi rändekriisi hetkeseisust. Türgist praegu GRse palju ei tule. Seda enam räägiti olukorrast GRs – 8000 inimest saartel registreerimiskeskustes ja 46 000 mandril. On arusaadav, et COM surub kõvasti ümberpaigutamise kiirendamist, viibutades sõrme nii vähevõtnute (noh, tegelikult kõik on vähe võtnud) kui ka nende LR suunas, kes julgeolekukaalutlustel mõne pakutu tagasi on lükanud. Viimase asjaga on nii, et vastuvõtva riigi jaoks on see eeltingimus ja ka ühistes reeglites lubatakse seda teha; ümberpaigutaval riigi jaoks on see aga omakasupüüdlik valimine, Kasonde turg. Usun, et eeldusel, et me üldnumbrid normaalsed on, saame sellel rindel hakkama.

Pea sama pikalt viisapoliitikast. Viisavabaduse peatamismehhanismi üle on kokkulepe olemas, aga viisavabadusega Ukrainale ega ehk isegi Gruusiale ei ole veel korras. Muidugi, siseministrid ja -ministeeriumid on alati väga pikkade hammastega piire avanud – veel pärast seda, kui FI valitsus oli kevadel 1997 EEle viisavabaduse otsuse teinud, ütles mõni sealne kõrge ametimees avalikult, et see oli viga. Aga lubatud paralleelset protsessi ma praegu väga ei näe. Gruusia on küll 24.05 Coreperis, aga tänase lauaringi järel ei ole ma isegi täiesti kindel, et seal otsus tuleb. Ukraina kohta jälle tähendusrikast vaikimist. Loodame siiski ja jätkame survet. Loll olukord, kus 2 kriteeriumid täitnud riiki – Gruusia ja Ukraina – võivad jääda kahtpidi Türgi kokkuleppe pantvangiks. Ühelt poolt pannakse kõik ühte patta, öeldakse, et oi-oi, 125 miljonit uut viisavaba inimest, peame ikka tõsiselt mõtlema; ja teiselt poolt kardetakse, et kui me nüüd liigume kiiresti Ukrainaga ja Türgiga mitte, siis saavad türklased vihaseks ja kokkulepe lendab vastu taevast. Nagu ikka, sellistel puhkudel aitab vaid reeglite täpne täitmine – kui asjad tehtud, siis peab saama. Surume edasi.

18.05.2016

TervepäevaCoreper, viimasel ajal haruldus. Kraaklesime päris korralikult viisapoliitika üle. PRES kavandab 20.05 JHAl viisavabaduse uue peatamismehhanismi heakskiitu, aga viisavabaduse üle vaid põhimõttelist arutelu. Varem lubati aga “paralleelset protsessi”. Olgu, Kosovo ja Türgi pole kõiki tehnilisi kriteeriume täitnud, aga Gruusia ja Ukraina on. Üpris ilmselt on PRES olukorralugemine – ja tänane Coreper ka kinnitas seda – et Gruusia suhtes on üksmeel olemas, aga Ukraina üle veel pole. Gruusia peaks tulema 24.05 Coreperi kinnitamiseks, aga Ukraina alles 2 nädala pärast ekspertide töörühmas. Kas me jõuame niimoodi juuli EP kinnitamiseks valmis? Tuleb pidevat survet jätkata. Peatamismehhanismiga ei läinud nii libedalt, nagu varem lootsin. Puhtalt tehnilistele kriteeriumitele nagu asüülitaotluste või riigis viibimise režiimi rikkumiste järsule kasvule hakati ikka juurde keevitama ka “selle riigiga seotud kuritegevuse” kasvu. Siin tunnistas isegi PRES, et sõnastus pole täpne, ka COM nurises selle üle, aga paremat ei tulnud ka kellelgi pähe. Läheb 20.05 siseministrite poolt heakskiitmisele ja siis loodame (kas ka põhjendatult?), et triloogidel EPga leitakse täpsemaid sõnastusi.

Lõunal oli COM peasekretär Italianer, kes tutvustas selleaastaseid LR aruandeid ja riigipõhiseid soovitusi. Põhiasjad on uudistest läbi käinud – IT sai kõvasti fiskaalset liikumisruumi, ES päästsid ennetähtaegsed valimised ja PT sai aasta lõpuni lisaaega puudujäägi allatoomiseks. Ühe sõnaga öeldes: poliitiline COM oli taas oma otsustes poliitilisem, kui reeglite järgimist väärtustavate LRde meelest hea ja õige on. Aga samas, praegu on kerge öelda, et vaevleme rändekriisi käes, mis eriline olukord; ja ega see ju päris vale ka pole.

28.-29.06 ÜK ettevalmistus praeguses faasis veel kiretu. Tore ja toetamistvääriv on eesistuja Tuski kava arutada eelseisva NATO tippkohtumise kontekstis EL-NATO koostööd, mida EE on alati toetanud, nii ka täna. Ja muidugi ei saanud ma siseturu all jätta märkimata ka digitaalse siseturu tähtsust. Vene sanktsioonide pikendamise teemast täna veel vaikiti kombekalt.

Vastu õhtut, aga mitte ootusi toimus kõvem sõnavahetus maksuküsimustes. PRES tahab 25.05 ECOFINil heaks kiita ettevõtte maksudest kõrvalehiilimise direktiivi. Peamine sisu on tõmmata maha võimalusi makse riigist riiki, riikde vahel mängides optimeerida. Ilus põhimõte, mida kõik toetavad, ja üldse on see praeguse aja üks läbivaid teemasid, nagu Gondori kroonika lugejad teavad. Samas on tempo olnud väga kiire ja 28 maksusüsteemi ühitamine ka väikeses osas on väga vaevaline. Lisaks otsustatakse maksuküsimusi ühehäälsusega. EE on teadagi ettevõtte tulumaksustamisel oma eripära, mida riikliku kui mitte suveräänsuse, siis vähemalt identiteedi osaks arvame. Kui seda selle direktiivi kontekstis ühese tõlgendusega tunnistataks, siis saaksime muudes asjades olla võrdlemisi konstruktiivsed või vähemalt mitte üksi. Oma asjas aga oleme üksi ja eks jätkame punnitamist ka ECOFINile eelneva nädala jooksul. Tänase arutelu põhjal ei tundu PRES soov 25.05 kokkulepet saada küll üldse realistlik.

 

12.05.2016

Asendasin ministrit arenguFACil. Nende nn kõrvalnõukogudega on see eripära, et nad toimuvad harva, enamasti kord eesistumise ajal ja kuna arengupoliitika eest vastutab enamikus LRs eraldi (ase)minister, siis kujuneb neist kergesti omaette ja oma teemadega entusiastlik klubi. Nii ka täna, päevakorra kõiki punkte arutati suure kaasaelamisega ja vastu võeti ports järeldusi. Asjatundmatu kuulaja oleks kergesti võinud punkte ka segi ajada – vist kõigi all korrati vajadust uue(ma) kõikehõlmava lähenemise järele, et saavutada paremaid tulemusi ja kutsuti EIBd appi. Ehkki ma ei taha iroonilisena kõlada, EL annab siiski üle poole kogu maailma arenguabist ja see on ülioluline valdkond maailma pisutki paremaks muutmisel.

Igatahes, räägiti Euroopa arengukonsensuse uuendamisprotsessist, kaubanduse-erasektori-kestliku arengu suhetest, EL ja LR poolt antava abi ühisest planeerimisest ning arengupoliitika ja rände suhtest. EE osales aruteludes vajalikku miinimumi tehes, heinalise õhtust tunnet otseselt pole.

11.05.2016

Brüsseli moodi pikad pühad möödas. Hommikul käisin EEAS raha- ja haldusküsimuste peadirektori Di Vita juures. Meie soovid ei ole ju suured: säilitada 2 EL delegatsioonijuhi kohta, saada ka peamajas mõni kõrgem koht, ja kõik, mis puudutab idasuunda, kus meil on kahel käimasoleval konkursil väga head kandidaadid välja pandud. EE rahastab praegu 2 ja on valmis lisama veel 1 EEAS diplomaadikoha rahastamise – täiesti soliidne panus meie suuruse kohta. Ja siis pole ju palju, kui küsime endale 1 aastaks eesistumisele appi ühe EEAS ametniku. Teised EL institutsioonid teevad seda kogu aeg, välisteenistusele oleks see esmakordne, vaatame, kuidas nad hakkama saavad.

Coreper kiitis PRES oskuslikul navigeerimisel heaks otsuse lubada 5 riigil – DE, AT, DK, SE, Norra – jätkata ajutisi piirikontrolle Schengeni sisepiiridel. Seekord on vaja NK luba; ja 20.05 JHA selle me tänase töö tulemusena ka annab. Võib küll toriseda, et miks lasta edasi kontrollida jne, aga asja tuleb vaadata hoopis niipidi, et see kõik toimub praegu ikkagi Schengeni õigustiku raames ning eesmärgiga piirikontrollid 6 kuu pärast kaotada ja Schengeni süsteem säilitada.

Lauaring toimus tulirelvade direktiivi muutmise üle. Meile problemaatlised esiteks tulirelvade kategoriseerimise küsimus, mida PRES praegu üritab lahendada hoopis salve defineerimise kaudu; ja kardan, et lõpuks edukalt. Teiseks teatava kategooria tulirelvade keelustamine tsiviilkäibest. Viimases oleme koos rea LRdega tugevamal pinnal, ehk õnnestub isegi liikmesriigile piisav paindlikkus kätte saada. See direktiiv jääb nüüd tõenäoliselt kuni 09.06 JHAni Coreperi päevakorda, kuna PRES tahab tulemust saada ja iseenesest arusaadav, kuna selle ajendiks olid ju 2015 terroriteod FRs, millest aega läinud juba ka.

 

04.05.2016

Hommikul käis Gruusia kolleeg, mureks teadagi viisavabadus. Andsin niipalju infot kui sain, ja tegelikult saab päris palju, sest tegelikult on enamus asju ju avalikud. Sõjajärgse Lääne-Saksa välisluure looja Gehlen kirjutas oma mälestustes, et ka Stalini-aegses N. Liidus oli 95% vajalikust infost avalikest allikatest kättesaadav – mis me siis tänasest Brüsselist. Sain väljendada oma kindlat veendumust, et tuleb see viisavabadus ja täitsa varsti. EL ei saa lubada oma maine kahjustamist, mis praegu venitama hakkamise puhul raudselt juhtuks. Eriti et COM (erinevalt muljest, mis jäi nädalatagusel Coreperi hommikusöögil, vt Gondori kroonika 28.04.2016) esitas täna siiski ka viisavabaduse uue peatamisklausli, esmapilgul päris mõistliku. See võimaldab kogu asjaga kiiresti edasi minna, tempo on muidugi PRES määrata, aga eks me ka kiirusta neid vajadusel.

Coreperi istung oli kiire ja mitte liiga sisukas. Pikemalt naageldi liitumiskõnelustel Serbiaga kohtusüsteemi ja põhiõiguste peatüki avamise üle, mida venitab HR. Üpris arusaadavate argumentidega kusjuures, aga siiski. Kui SI oli EL-i saanud, tekitas ta tõsiseid probleeme HR kõnelustel, nüüd siis viimane omakorda – paralleel on kuidagi ilmne. Ei taha mõeldagi hüpoteetilisele hetkele, mil Serbia ja Kosovo läbirääkimised mitteparalleelselt käima hakkavad. Täna jäi igatahes kokkulepe saavutamata, aga survet HRle (nagu SIle omal ajal) oli küll.

Rääkisime ka 12.05 arengu-, 13.05 kaubandus- ja 23.05 tavaFACi päevakorrast. Viimasel kavatseb CFSP kõrge esindaja Mogherini välisministritega arutada uut globaalstrateegiat. Lõunal, kus vaid ministrid. Teksti pole selleks ajaks LRdega jagatud, küll on aga neile näidatud, mis tähendab, et tuleb ka surve draftimissessiooniks. Ministrite vahel, ilma ühegi ametnikuta – diplomaadi õudusunenägu. Mu FR kolleeg märkis tabavalt, et ilma infota ei tule ka omalust selle dokumendi suhtes. Küllap saab sellest aru ka Mogherini.

 

02.-03.05.2016

Pea kõigi EE ministeeriumite kantslerid ja riigisekretär Loot Brüsselis, nagu traditsioon juba 13ndat aastat. Põhiline teema, peale üldisema hoole EL pisut mureliku olukorra pärast, on lähenev eesistumine. Nagu teada, ükski suur asi avalikus sektoris ei lähe muidu kui ministeeriumi tippjuhtkond, minister ja kantsler, peavad ütlema, et kuulge, inimesed, see on meie absoluutne prioriteet. Kantslerite kaasamine EL-asjadesse on pisut problemaatiline ses mõttes, et neil, olgugi ministeeriumi tippametnikud, pole EL-is oma formaati, kui nad just ise mingi konkreetse teema suured huvilised pole (enamasti pole). Ministreid nad nõukogudes asendada ei saa, EE seaduse järgi; ja töögrupis eksperdiks käimiseks on positsioon liiga kõrge. Jäävad eneseharimise visiidid Brüsselisse, nagu see praegune; ja mitu neist käib tegelikult iga aasta omal käel ka, mis hea.

Esinduse juhid andsid ülevaate olukorrast unioonis (võrdlemisi pessimistlik) ja ettevalmistusest meie eesistumiseks (optimistlikum, eeldusel, et ministeeriumid saadavad oma inimesed piisavalt vara kohale). COM transpordi peadirektor Hololei rääkis talle omase laia haardega nii transpordipoliitikast – Rail Balticul hoitakse käsi väga hoolikalt pulsil – kui ka Brüsseli klatši. COM asepresident Ansipilt lõuna kõrvale põhjalik ülevaade digituru kõigist teemadest pluss arvamusi olukorra kohta meil ja mujal. NK asepeasekretär Cloos andis ülevaate sekretariaadi poolt eesistujale pakutavast ning pani südamele, et on aeg hakata ministritel Brüsselisse-Strasbourgi käima hakata; ja et koosolekute kõrval on Euroopas parim viis sidemeid luua lõuna- ja õhtusöökide vormis. Õige on. Vt ka sissekande algus – oleme jõudnud faasi, kus ministrid peavad hakkama end likku panema, täiega panustama. Ja meil tuleb endale teadvustada, et eesistumise tegemiseks ei piisa iseenese tarkusest, Brüsselis ja Strasbourgis ei saa kõiki asju Eesti moodi teha.

Kõigil oli kiiduväärselt ka kahepoolseid kohtumisi. Välisministeeriumi kantsler Saks esines oma ministeeriumi inimestele esinduses ja kohtus EEAS peasekretäri Le Royga. Viimasega paar konkreetset punkti EL globaalstrateegia kohta, mis lubati ka pardale võtta – idapartnerluse ja laienemise kohta – ning personaliasju. Meil on päris mitu diplomaati praegu kandideerimas ja oleme oma suuruse kohta väga hästi saatnud ja saatmas meile olulistesse kohtadesse diplomaate ka oma kulul.