28.04.2016

Coreper algas, nagu NL ajal kombeks, saadikute omavahelise aruteluga hommikulauas. Teemaks nn horisontaalne lähenemine viisavabadusküsimusele ehk teisisõnu kas ja kuidas luua viisavaba režiimi peatamiseks mingi uus mehhanism. DE ja FR olid esitanud ühispaberi (nagu vanal heal ajal juba, mootor või nii). On selge, et mingist täiendusest päriselt pääsu pole. On aga oluline, et võimalik katkestamine saaks toimuda vaid kindlalt ja mõõdetavalt paika pandud kriteeriumite alusel nagu asüülitaotlejate arvu, pikemalt ebaseaduslikult riiki jääjate arvu järsk tõus jne. Ja uue mehhanismi väljatöötamine ei tohi toimuda nii, et nüüd jätame Gruusia ja Ukrainaga protsessi seniks seisma. Nii täna üldiselt ka arvati, ja kui nii, siis saame hunte toites ka oma lambukesed terveks jätta. Ruumis valitseb ka üpris tuntav arvamus, et COM ei peaks praegu EL asüülipoliitika aluseks oleva Dublini määruse muutmise ettepanekuga välja tulema. Iga variant sisaldaks tõenäoliselt mingit uut jaotusvalemit ja kellel seda praegu vaja? Türgi kokkulepe tuleb tööle panna hoopis, mitte omavahel vaielda.

Istungil tutvustas COM Vene-vastaste ja Vene sanktsioonide mõju. Ei midagi hirmsat. Mõju EL SKT-le on vaid -0,1%. EL eksport Venesse on 2015 vähenenud 28%, sealhulgas põllumajandustoodetel 39%. Põllumajanduse eksport üldse, muusse maailma, on aga hoopis kasvanud 6%. Selge on ka, et isegi kui Vene oma vastumeetmed homme lõpetaks, on nende turg rubla ja ostujõu languse tõttu tublisti muutunud.

Naaklesime pisut ka eelseisva EL-USA energianõukogu teemal. Täpsemalt, ruumis viibiva, torukujulise, nime ja numbrit 2 kandva elevandi üle. Nord Streami uus toru on pinnuks silmas paljudele, muide ka ameeriklastele. Kordame detsembri ÜK sõnastust selle üle, kuidas kõik energiaprojektid peavad täitma mitte ainult EL seadust, vaid ka EL energiapoliitika eesmärke, loe: allikate mitmekesistamine (vt Gondori kroonika 17.-18.12.2015).

Sõin lõunat NK peasekretäri Tranholm-Mikkelseniga. Juuni ÜK ettevalmistus, seesama Dublin, globaalstrateegia väljakäimine-heakskiitmine, Vene sanktsioonid (kus üllatusi ei pruugi ka seekord tulla). EE eesistumise ettevalmistusest, kus meid igati julgustatakse tulema välja mõne paberivaba asjaajamise piloot-näidisprojektiga. Nuputame siis.

20.04.2016

Poolepäevane Coreper ei saanud ka täna rändeta, PRES ja COM andsid enne homset JHAd ülevaate olukorrast Türgis ja GRs. Muutusi eelmise nädalaga võrreldes mitte eriti, vood maas, aga oodatakse 1:1 skeemi tõega käivitumist, kui GRs hädaga asüüli taotlenud inimesi eitava vastuse saamise järel Türki saatma hakatakse. Jätkuvalt vaja tõlke ja kiirendada ümberasustamist GRst. Homme kuuleme seda kõike uuesti ministrite juuresolekul.

18.04 FAC tagasivaate all avaldasin suunatud lootust, et CFSP kõrge esindaja Mogherini ühene toetav kokkuvõte Gruusia ja Ukraina viisavabadusega edasiliikumisest leiab õige resonantsi nii NK kui COM poolel. Esimene peab andma kiiresti heakskiidu Gruusiale ja teine tegelikult tegi meie istungi ajal ettepaneku anda viisavabadus Ukrainale. Mis ei pruugi muidugi ladusalt minna.

Järgmise punktina arutasimegi 18.05 toimuvat EL-Ukraina tippkohtumist. Seoses NL referendumiga ei tule seal ühisavaldust, sest siis peaks kindlasti ütlema, mis nüüd Ukraina leppega saab; ja seda ei saa öelda vähemalt UK referendumini. Seda enam peab silma peal hoidma EL juhtide sõnumitele tippkohtumise järgsel pressikonverentsil. Coreper arutab neid veel eelneval nädalal. Igal juhul, tuleb julgustada Ukraina reformidele ja avaldada EL toetust neile; tuleb vältida “mõlemad pooled peavad”-retoorikat, sest Donbassis on ikkagi üks agressor ja teine rünnatu; tuleb toetada enamat rahvusvahelist kohalolu Ida-Ukrainas; tuleb korrata üle sõnumid Krimmi kohta. Ja midagi tuleb kindlasti öelda viisavabaduse kohta. Loodetavasti saab EL 18.05 raporteerida edusammudest COM ettepaneku heakskiitmisel, aga. Ukraina ja Türgiga viisavabaduse kehtestamisel annaks EL viisata sissesõidu õiguse pea 120 miljonile inimesele ja mitme LR valitsust haarab sellele mõeldes ilmne õõv. Juba kuuleme, kuulsime ka täna, juttu sellest, kuidas peab enne otsustamist ikkagi mingi pidurimehhanismi sisse seadma jne. Seda kuulates hakkab jälle teistel LR jube. Aastaid on soovijatele öeldud: need ja need on tehnilised ja seadusandlikud nõuded, mis tuleb täita; kui tehtud, siis saate. Loodan siiski, et nii Ukraina kui eriti muidugi Türgi on praegu nii kõrge poliitilise profiiliga kaasused, et õnnestub ikkagi senise sõiduplaani järgi asjad ära teha.

18.04.2016

FACile avaldas tugevat mõju päevakorra planeerimine. Arusaadav, et valikuid tuleb teha, aga Kolumbia rahukõnelustele tunni kulutamine pani imestama õige mitmeid (ehkki, tõsi, ES ja vähemal määral PT nurisevad tihti, et Ladina-Ameerikale pööratakse liiga vähe tähelepanu). Sisulisi aruteluteemasid siis kaks – ränne ja idapartnerlus, ja kummagi all polnud paraku liiga palju sisuliselt uut.

Rände välismõõtme alt on tegelikult märkimisväärne see, kuidas EL vähemalt püüab panna kokku oma eri poliitikaid. Traditsiooniliselt on EL välistegevuse osised jaotunud nii, et suured, rahamahukad alad on mitte lihtsalt COM, vaid COM tugevate iseseisvate peadirektoraatide käes – arengukoostöö, väliskaubandus jne, millele EEAS ja FAC püüavad siis mingit poliitilist konstruktsiooni pigem lisaks kui peale ehitada. Mitte alati edukalt. Näiteks puhtalt poliitilise loogika järgi ei tohiks riikide grupp, kes annab üle 50% maailma arenguabist, ÜRO-s kaotada ühtki hääletust. Ometi tuleb EL-il seda pehmelt öeldes ette küll, me lihtsalt ei kasuta arengukoostöö raha poliitilise surve vahendina – ja selles on ka oma diskreetne võlu, kui mõtlema hakata. Nüüd aga mõeldakse rände mõttes problemaatilised riigid ükshaaval läbi nii, et arvestatakse kõiki EL poliitikaid. Kas sellega nende riikide “päris” survestamiseni jõutakse, on veel vara öelda, aga vähemalt selline mõtlemine harjutab. Mitte et sellest täna välisministrite vahel liiga palju juttu oleks olnud, ikka rohkem sellest, kus endal praegu king pigistab.

Idapartnerluse Riia tippkohtumisest on kohe möödas aasta ja EL poolel pole hetkel uusi julgeid ideid selle poliitika edasiarendamiseks, see sai täna taas selgeks. Järelikult tuleb töötada, piltlikult öeldes, Riia deklaratsiooni lehekülgedega 4 ja edasi, nendega, mis räägivad konkreetsest koostööst ja mille jaoks EL-il on sadade miljonite ulatuses raha. Perspektiivikad tunduvad näiteks transpordi, ühenduste, miks mitte ka IT-ala. Pluss kodanikuühiskond. Poliiitliselt nähtavama poole pealt nõudsid pea kõik sõnavõtnud (keda küll kokku vaid poole jagu LRdest, paraku) viisavabaduse kiiret otsust Gruusiale ja COM kiiret ettepanekut samaks Ukrainale. Ka CFSP kõrge esindaja Mogherini kokkuvõte oli ses suhtes ühene. Ülehomme käime Coreperis veel üle, kui vaja, aga usutavasti sai PRES täna sõnumi kätte.

13.04.2016

Ka täna oli nii, et Coreperi istungist tähtsam oli mitteametlik lõuna. Istung ise võttis kiiresti läbi Türgi tegevuskava hetkeseisu – kokkulepe momendil töötab, töötab ka GR-Türgi kahepoolne tagasivõtulepe. Aga GRs üha kasvab ümberpaigutatavate hulk ja 1:1 skeemi päriselt rakendamiseks Türgiga peab ka valmis olema. Kõigil LRl paluti ümberpaigutamise ja -asustamise kohad valmis ja oma abijõude GRs kauem hoida. Olgu.

18.-19.04 FACil on idapartnerite kõrval olulisim teema kaitseministrite formaadis arutatavad hübriidohud. COM on oma paberiga välja tulnud, hea, eriti arvestades, et 2 aastat tagasi tehti seda sõna (hübriid) kuuldes Brüsselis enamasti lihtsalt “möh” – praeguseks aga tunnistab kogu EL, et ohud olemas. Nüüd on siis kaitseFACil planeeritud lühikesed protseduurilised järeldused. Mis on iseenesest meile sobiv, seda enam, et seal nimetatakse ka EL-NATO koostööd, ja hübriidohtude tõrjumine on teema, kus EL-il on rohkem asjatundmist ja ressurssi kui NATO-l. Aga päris töö nendest järeldustest alles algab, ja siin on nagu iga uue asjaga, teda on raske kuskile struktuuri paigutada, üht vastutajat määrata. Selge on igatahes, et COMl on EEAS kõrval või pigem ees oluline roll, kuna teemad nagu energia, kaubandus, piirid jne on ju COM teemad.

Edasi pikale lõunale. PRES pani kõigile sissejuhatuseks südamele, et Türgi tegevuskava täitmine hakkab lähinädalatel päriselt pihta ja LR peavad selleks valmis olema, kiire panustamisvalmidusega. EE on. Teiseks soovisid PRES ja COM teada LR esialgseid reaktsioone, suuri poliitilisi probleeme COM pakutud EL ühtse asüülikavaga. EE poolt on kõige olulisem, et asüülitaotluste menetlemist reguleeriva Dublini määruse põhimõtted peaksid paika jääma, lisades vaid kriisimehhanismi (küllap on tõsi, et ükski LR poleks üksi hakkama saanud sellise immigrantidevoo kasvuga nagu 2015 IT ja eriti GR tabas), et kriisimehhanismi saab käivitada NK, mitte COM, et ükski võimalik mehhanism ei tohi ümber jaotada illegaalset immigratsiooni ja et igasugune võimalik jaotusvõti peab põhinema vaid SKT ja rahvaarvul. Arutelu kokkuvõte on siiski see, et automaatsele mehhanismile (kõik EL-i saabujad lähevad suurde ühtsesse loosirattasse) pole NKs enamust loota, aga selle poolt on mitu suurt ja mõjukat LR, nii et läheb vaevaliseks, ei usu, et hobune pääseb siin vaid kerge ehmatusega. 21.04 arutavad asja siseministrid ja mai alguses tahab COM päris-eelnõuga välja tulla (eelpool viidatu oli vaid arutelupaber variantidega). Loodan väga, et COM kuulab LR siin ülimalt ergu kõrvaga – rändeteemal on EL-sisest arusaamatust juba piisavalt olnud.

07.04.2016

EE eesistumist ettevalmistav komisjon käsitles mitut õige erinevat teemat, mis tuletab taaskord meelde, kui suur see ülesanne on. 23.02 istungil otsustati (vt Gondori kroonika 23.02.2016), et ELS peab ministeeriumitega läbi rääkima kõrgetasemeliste ürituste arvu vähendamise 12-ni. Said ilusti hakkama, koguni 10 peale. Mis muidugi ei tähenda, et 2 on nagu maast leitud, saba võib valitsuses veel tagasi kasvada ja mõnel puhul on tegu ka mitteametlike NK ühendamisega, mis tähendab pea kahekordselt osalejaid koos kulutustega. Aga siiski vähematega kui eraldi ürituste puhul. Suurürituste korraldamise kohta otsime vastavalt protseduuridele edasi, valikut 5-lt siiski oluliselt ahendanult.

Uus 43-leheküljeline personalistrateegia kiideti pea küsimusteta heaks. Kesksest eelarvest rahastatakse 335 ajutise lisakoha loomist. See olgu siis proportsioonis selle “eesistumiseks võetakse tuhandeid juurde”-müüdiga. Alanud on ka inimeste koolitamine ja esimesed õppetunnid saadud: inimesed ikkagi (arusaadavalt) ei kujuta päris täpselt ette oma tulevast rolli ja teiseks, ekspertidel jääb kohati puudu laiemast vaatest. Lisaks, neetud, on osalemine Tallinnas, kus asendusvõimalused jm suuremad, osalemisprotsent madalam kui Brüsselis! Õudne mõelda, kui veel ministrite koolitamiseni jõutakse.

Minu lemmikseadus, avaliku teenistuse seadus, läheb praeguste kavade kohaselt muutmisele vaid ajutiselt, eesistumise lõpuni ja minimaalselt. Muutustega antakse vabaks neid kohti, kus end oma halvimaid traditsioone järgides oleme seadusega kinni kirjutanud: ametissenimetamist, tööaja piiranguid, lisatasu maksmist. Haljaks osutus elu kuldne puu, aga miks see peaks kedagi üllatama?  Katsugu keegi Brüsselis  ATS-i järgi elada ja töötada, ka nn rahuajal.

Pärastlõunal käis uus Ukraina kolleeg end tutvustamas. Aktuaalseks teemaks muidugi eilne NL rahvahääletus, millest praegu ei saagi keegi rohkem öelda, kui et NL valitsus peab kõigepealt oma töö kodus, ka oma parlamendiga ära tegema ja siis arutatakse asja EL-is ning Ukrainaga. Hämmastust tekitab see aga küll, kuidas sajandeid nii kaubandusele avatud rahvas sellise lepingu vastu on. Vist on aga nii – jättes kõrvale kogu muu, mis alati, ka selle, referendumite puhul kaasas – et rahva toestust on tänapäeval ükskõik kus ükskõik millisele kaubandusleppele raske saata. Mis on kurb ja ka ülimalt ohtlik, mõeldes, kui sügavalt ja tagasipööramatult globaliseerunud tänapäeva maailm on. Ja sellele, kuipalju konkreetselt EE on sellest võitnud. Kirjutan sellest ehk mõni päev pikemalt.

06.04.2016

Lihavõttevaheaeg möödus COM ja GR inimestel EL-Türgi tegevuskava elluviimist valmistades, ühesõnaga: neil ei mingit puhkust (GRs nagunii ülestõusmispühad teise kalendri järgi). Coreper sai endale siiski lubada luksust alles täna kokku tulla, peateemaks muidugi ränne ja Türgi kava. Ja ka nüüd surus PRES istungi poolepäevaseks. Eesistujatel ongi igaühel oma stiil, praegune töötab palju kahepoolselt LRdega, mis täna kõlas peaaegu nagu ähvardus: kui Türgi skeemi ja GRst ümberpaigutamise jaoks kohti-pakkumisi kiiresti ei lisata, tuleme te kõigiga individuaalselt rääkima! 2 nädala pärast, kui 1:1 skeem Türgiga päriselt tööle peaks hakkama, on vaja saata GRst edasi 100 inimest päevas. Lisaks on GR abistamisel suur puudus araabia, kurdi, puštu keele tõlkidest, ja ses osas ei saa EE küll õlga alla panna. Aga täna tõdesid mitmed, k.a. PRES ja DE, et tundub, et Türgiga on midagi liikumas. Tore, kui nii.

Pea ilma aruteluta kiitis Coreper heaks EL ühtsema piirivalve eelnõu (vt ka pressiteade). Nüüd EPga läbi rääkima, vastu peab ÜK suunise järgi (mis parlamendile küll otseselt siduv pole) juuniks. 21.04 erakorraline JHA tegeleb ka meile ülioluliste teemadega nagu e-piirid ja sisejulgeoleku andmebaasid.