23.03.2016

Tervepäevaseks kujunenud Coreper avaldas BEle kaastunnet nii leinaminutitega kui võttes ohates teadmiseks, et PRES otsustas homseks kokku kutsuda erakorralise JHA nii sise- kui justiitsministrite osalusel (selleks, et enamikust LRdest üks minister ikkagi tuleks). Päeva lõpupoole jagati juba homse avalduse esimest mustandit, kus kirjas kõik nüüd kiiremini ära teha tulevad asjad nagu reisijateinfo vahetuse direktiivi heakskiitmine EP poolt, võitlust radikaliseerumisega, Schengeni välispiiril EL kodanike süstemaatilise kontrollimise eelnõu jne. Aga ka uusi nagu viide COMlt nõutavale teatisele EL ja rahvusvaheliste sisejulgeoleku andmebaaside kasutamise ja ristkasutuse üle, pluss ootus, et 09.-10.06 JHAle esitataks juba konkreetseid ettepanekuid ses vallas – miski, mida me oleme juba aastaid nõudnud. Ettevalmistusse lubas NK sekretariaat kaasata ka eu-LISA agentuuri.

Peaaegu kobisemata kiitis Coreper heaks EL ühtsema piirivalve halduse ja korraldusega seotud sätted, hea. See on valdkond, kus potentsiaali pikkadeks piigimurdmiseks a la kes ikkagi halduskogule millise ettepaneku saab teha ja kes täpselt kinnitab ühe või teise otsuse jne. PRES loodab koguteksti 06.04 Coreperile esitada. Oleme graafikus, kui mõelda kohustust eelnõu juuni lõpuks EPga lõplikult kokku leppida.

ÜK järelmite punkti all on teinekord võimalus tugevdada mingit meile sobivat asja või taguda otsustatut, mille kohta kahtlus, et ei pruugi kinni jääda. 17.-18.03 ÜK puhul kiitsin ÜK eesistujat Tuski, avaldasin suurt rahulolu, et GR abistamise juhtimise ja koordineerimise protsess nüüd lõpuks kindlalt COM käes (kus on asutud tõesti äärmiselt operatiivselt tegutsema), ütlesin üle, et EE valmis enne nädala lõppu saatma 20 inimest appi ja avaldasin lootust, et ka 1:1 skeemi puhul jääb LRdele julgeolekukontrolliks 15 päeva, mitte nädal, nagu PRES esialgses ebapaberis.

Oma asi oli EEl ajada ka 30.03 toimuva EL-India tippkohtumise ettevalmistamise all. EEAS on läbirääkimiste Indiaga truuisti ajanud meie laevakaitsjate asja, ja meie kindlaks nõudeks on, et ühisavalduses märgitaks ära vajadus saavutada siin kiiresti lahendus. Viisimäärus võib muutuda, aga me ei saa olla nõus vaid India kohtu protsessidele viitamisega – selleks on see asi juba liiga kaua, 2,5 aastat, kestnud. Lisaks soovime koos rea LRdega Vene-Ukraina asjas tugevamat sõnustust. Nädal veel aega läbi rääkida.

17.-18.03.2016

Märtsi ÜK tegeleb tavaliselt majandusküsimustega, aga praegu pole tavapärane aeg. Pisut majandusest siiski räägiti, kes tahtis sisse sotsiaalsammast, kes tulevasi käibemaksuerisuste lubadusi, aga järelduste sellekohane osa jäi siiski napiks ja neutraalseks. Pisut ka välispoliitikast, sealhulgas Ukrainast, lendur Savtšenko vabastamise nõudest ja Krimmi annekteerimise 2. aastapäevast, mille kohta CFSP kõrge esindaja Mogherini tegi avalduse.

Põhiteemaks oli muidugi taas ränne, täpsemalt EL-Türgi koostöö. Kõigepealt kulus pikk õhtu EL ühispositsiooni kokkuleppimisele, kus LR põhimured olid 1:1 skeemi vastavus rahvusvahelisele õigusele, skeemi töölehakkamine (20.03, mis on pehmelt öeldes kohe), selle praktiline läbiviimine. CY muredega oldi suuresti juba arvestatud ja mitmelt poolt kostis kiitust ÜK eesistuja Tuski aadressil, kes käis Nikosias kohal ja tegi ka eile-täna sõna ja teoga kõik, et oleks selge: EL-il on 28 võrdselt olulist LR. Seega ei saanud EL lubada CY poolt poliitilistel põhjustel blokeeritud liitumiskõneluspeatükkide avamist, küll aga avatakse eelarvepeatükk. Viisavabaduse lubadus kehtib jätkuvalt alates juunist, samuti kehtivad kõigi tingimuste selleks – neid kaht asja on üliraske ühitada ja küllap me sellest veel kuuleme. Küll aga pühkis COM president Juncker eile ühe poliitilise probleemi selt teelt, öeldes, et Ukraina on kõik tingimused täitnud ja COM teeb aprillis ettepaneku viisanõude kaotamiseks.

See “jättis” ÜK ette “vaid” 1:1 skeemi praktilise elluviimise osa. Mis peaks toimuma hakkama juba ülehomsest. Kaks põhiteemat siin on GR abistamine, millesse peavad panustama kõik LR. Pakkumine algas juba ja vastavalt EE kiirele ja paindlikule inimeste-asutustevahelisele suhtlemisele saime olla esimeste hulgas (20 inimest nädala jooksul) ja sellega ka positiivset tähelepanu, väikesele riigile vajalikku kapitali. Teine, mitte sugugi vähem oluline, on selle abi koordineerimine ja igapäevane kriisijuhtimine. Lõpuks ometi anti see üheselt COMle üle, Juncker nimetas kohe ametisse koordinaatori ja juba homseks on esimene koordinatsioonikoosolek kokku lepitud. Nagu Gondori kroonika lugejad teavad, on ka EE nõrguke hääl neile asjadele kaasa aidanud.

See pluss Tuski ja Junckeri tänaennelõunased intensiivsed läbirääkimised Türgi peaministri Davutogluga tegid pärastlõunase 28+1 kohtumise lühidaks ja suhteliselt pidulikuks. Vastu võeti avaldus, aplaus ja siis mindi implementeerima. Päris vabale nädalavahetusele suundusid vist õige vähesed, nagu kriisiajale kohane. GR peab nädavahetusel veel oma seadusi muutma, et saaksid ebaseaduslikke immigrante Türki tagasi saata.

16.03.2016

Erakorraline Coreper valmistas ette 17.-18.03 ÜK. Täpsemalt, mitte Coreper, vaid alaliste esindajate erakorraline kohtumine, kuna tegelikult ei tohiks GAC ja ÜK vahel olla ühtki NK kohtumist, kuna ÜK ettevalmistamise ülesanne on just GACil. Aga nagu Brüsselis ikka, kui tahe on, siis leitakse ka juriidiline võimalus. Ja raha. Ehkki meie tänase istuskelu jaoks raha eraldi leida vaja polnud.

Jagati ülehomse EL-Türgi ühisavalduse mustandit. Mida siis EL riigijuhid arutavad homme õhtusöögil ja koos peaminister Davutogluga ülehomme. Tõotab taas kujuneda pikk päev, õnneks alustavad kohe hommikul.

Nagu ÜK eesistuja Tusk ka eile Nikosias ütles, oli võrreldes 07.03 ÜKga teksti tasakaalustatud ja ka täpsustatud. Läinud seega paremaks, aga muidugi on sees nii meelega kui ka mitte päris meelega jäetud ebaselgust. Põhiprobleemideks saavad poliitilise poole pealt viisavabaduse lubamine Türgile koos kuupäevadega, mis on vastu selle protsessi suuresti tehnilisele iseloomule, ja muidugi lubadusele töötada liitumisläbirääkimiste peatükkide avamise suunas. Mõlemad on eri põhjustel vastuvõetamatud paljudele LRdele ja ka meie saame neist argumentidest aru – pelk mõte võimalikust poliitilisest viisavabadusotsusest tähtsa suure partneriga? Praktilisema poole pealt on põhiküsimus; ja kogu selle EL-Türgi praeguse ühistegutsemise põhiküsimus see, kuidas neid otsuseid, skeeme ikkagi ellu viiakse? Millal see algab? Kuidas koordineeritakse GR abistamist ja GR-Türgi omavahelist koostööd? Kes otsustab, kellele mida ja kuhu? Laevu, tekke, telke jne? Taas kord saab selgeks, et EL-il ei ole akuutse operatiivse kriisihalduse keskust ega ka harjumusi. Nüüd on kriisi poliitiline pitsitus juba pea aasta nii valus, et peaministritelt-presidentidelt küsitakse ka konkreetsete detailide, mehhanismide, elluviimise kohta. Kuidas ka ei mõtle, COM peaks ikkagi mingi kriisistaabi looma.

15.03.2016

Asendasin GACil ministrit. Peateemaks 17.-18.03 ÜK ettevalmistamine. Järelduste kavand oli küll laiali saadetud, aga kuna põhiasja, kokkulepet Türgiga, saab Coreper arutama hakata alles pärast ÜK eesistuja Tuski naasmist homme õhtupoolikul, siis kujunes tänane arutelu järjekordseks lauaringiks teemal “Mida ma arvan rändekriisi hetkeseisust”. Tõsi, nüanssidega. COM andis eelvaadet oma homsele teatisele, milles kinnitatakse nn 1:1 tagasisaatmise-ümberasustamise skeemi vastavust rahvusvahelisele õigusele. Seda tervitati, sh EE, aga väljendasin ka diplomaatiliselt kõhklusi skeemi ellurakendatavuse üle reaalses elus. Päris mitmed avaldasid kahtlusi Türgiga peetud ja peetavate läbirääkimiste läbipaistvuse üle, aga kõik kinnitasid ka end aru saavat, et ega teist moodust piiri kinni saada pole kui koostöö Türgiga. Kriitikat nii liitumisläbirääkimiste peatükkide avamise lubaduse (CY) selgitas oma pikaajalisi positsioone) ja viisavabaduse lubamise (mitu LR viitas Gruusia ja Ukraina võrdse kohtlemise vajadusele) üle. Ja muidugi rahulolematus GAC rolliga ÜK ettevalmistamisel.

Seda viimast lubas PRES aga jõuliselt parandada, või, olgu, parandamist jõuliselt arutada aprillikuisel mitteametlikul GACil. Nii ettevalmistust, sidustamist Tuski meeskonnaga kui ka – mis väga vajalik – otsuste elluviimist. Sest tihti on nii, et kuna ÜK ei võta vastu seadusandlikke akte, aga EL tegevuse lõplik väljendus on ikkagi alati õigusakt, jäävad riigijuhtide poliitilised suunised siiski tarviliku tempo või täpsusega ellu viimata (kujutage ette, jah). Teisalt, kuidas suuresti aseministritest (ehkki on ka paar asepeaministrit ja välisministrit) koosnev GAC oma pealinnas tugevaid haruministeeriume alati rivistaks, pole kah kindel. Aga püüdma peab.

17.-18.03 ÜKl veel majandusosa, aga kriisidega kord on nii, et nende ajal jääb muu paratamatult tahaplaanile. Kasutasin siiski juhust ja toetasin digitaalse siseturu ja teenusteturu liberaliseerimise põhjalikumat arutamist 23.-24.06 ÜKl.

COM tutvustas ÜKP fondide planeerimise analüüsi. Kuna see meile nii oluline ühispoliitika ja kuna selle poliitika rahakulutamise lihtsustamise töörühma juhib enine COM asepresident Kallas, siis tuli ka siin nokk toetavalt lahti teha.

14.03.2016

FAC võttis kõigepealt Iraani-poliitika, arutelu kokkuvõte võiks kõlada: ettevaatlik optimism. Ja siis mitmetunnine Vene-arutelu. Mille toon oli rahulik ja kus eriarvamusi esines tunduvalt vähem, kui oleks ehk kartnud. Aeg-ajalt on hea selline mõtteharjutus läbi teha ja see oli EEAS poolt ka hästi ette valmistatud. Üldine konsensus valitseb järgmistes punktides: tänase Venemaaga ei saa ajada asju nii, nagu enne 2014 aeti; me peame hindama Venemaad tema tegude, mitte mingi soovmõtlemise järgi; EL suurim tugevus on tema ühtsus, mis täna säilis ja tugevnes; EL senised sanktsioonid on kehtestatud õigetel põhjustel ja on mõjusad; Krimmi annekteerimise mittetunnustamispoliitika peab igal juhul jätkuma; strateegiline kommunikatsioon on ülioluline. Väikeseid eriarvamusi oli selles, kas CFSP kõrge esindaja Mogherini peaks Moskvasse visiidile minema või mitte – ta ise rõhutas, et see polnud tänase arutelu teema (ja ega Mogherini ei vajaks selleks ka eraldi luba või soovitust, ta saab oma visiidid ise otsustada) ja et sisu kõigepealt, siis sümbolid nagu visiidid. Paar LR ütlesid ka, et sanktsioonide järgmisele pikendamisele peab eelnema sisuline arutelu (see võib olla ka välisministrite katse saada teemat pisutki ÜK käest “tagasi”). Kõige olulisem tulemus on aga 5 EL Vene-poliitika juhtpõhimõtte (guiding principles) üksmeelne heakskiit, mille Mogherini pressikonverentsil ka maha ütles:

  1. Ükskõik milline võimalik EL poliitika muudatus saab tulla alles pärast Minski lepete täielikku täitmist Vene poolt;
  2. Suhete tugevdamine idapartnerite ja Kesk-Aasia riikidega;
  3. EL enda vastupanuvõime tugevdamine, eriti energiajulgeoleku, hübriidohtude ja strateegilise kommunikatsiooni alal;
  4. Valikuline koostöö (selective engagement) Venemaaga aladel, kus see on EL huvides;
  5. Tihedam suhe ja EL toetus Vene kodanikuühiskonnale ja inimestevahelistele kontaktidele.

Need on üpris, üpris head põhimõtted. Esimene paneb meie suhte viimaste aastate õppetunnid õigesse fookusse. Teine … pärast 25 aastat, mil Lääs keskendus vaid Venele ja jättis vahepeal asuvad riigid üpris vähesele tähelepanule, on see tohutu samm. Kolmas samuti – EL tunnistab, et Vene avaldab meile mitmel alal ebasõbralikku survet. Neljanda puhul tuleb silmad lahti hoida, et valikulise koostööga (mis nagunii toimub ja on kogu aeg toimunud ja peabki toimuma) ei kaasneks valikuline EL väärtuste järgimine ja et valikuid tehtaks täpselt. Viies on arusaadav, inimlik ja arukas.

Juba 2014 kevadel ütles mulle mu tark IT kolleeg, et EL on ju nüüd oma suhetes Venega võtnud üle meie poliitika. Ega ma siis teda kaugeltki ei uskunud. Aga usk tugevneb pisitasa. Kui mõelda, milline muutus on viimase 2-3 aastaga läbi tehtud, siis … kolleegil oli ikka õigus. Ainult et olen üpris kindel, et ka IT saab seda poliitikat praegu palju rohkem omaks pidada kui 2014. Kõigega harjub, eriti õigete asjadega ja selle õigeks pidamisega, mida iga päev teed.

11.03.2016

JHA justiitsosa möödus veel vaiksemalt kui eilne siseosa. Euroopa prokuratuuri asutamise arutelu oli rahulik (sest liiga konkreetsesse faasi pole veel jõutud) ning terrorismidirektiivi üle peeti küll lauaring, aga see oli ette teada vastuoludeta. Ka EE osalus oli konstruktiivne.

Pärastlõunal kogunes aga erakorraline Coreper, et valmistada ette 17.-18.03 ÜK Türgi-osa. ÜK eesistuja Tuski meeskond oli ette valmistanud paberi peamiste 07.03 kokkuleppe osade üle. Jättes küll puudutamata viisade ja liitumiskõneluste peatükkide osad. Täpsustatud oli nn 1:1 tagasivõtu-ümberasustamise skeemi, mille kohta siiski saadi esitada umbes 130 juriidilist küsimust. Praegu ei kavandata midagi, mis ületaks EE valitsusel olemasolevat mandaati vastuvõetavate arvu osas. Lisatud oli Türgi kohustus võtta meetmed võimalike alternatiivsete marsruutide kinninöörimise kohta, kui GR saarte kaudu enam ei peaks saama. Lisaraha numbrit polnud, aga on alust arvata, et summaks pakutakse 3 miljardit ja maksma hakataks alates 2018. Kindlas sõnastuses oli lubadus, et kui vood GR saartele päriselt lakkavad, siis käivitab EL vabatahtlikkuse alusel ümberasustamisskeemi Türgist – miski, mida DE on detsembrist saadik püüdnud kokku panna, seni eduta.

LRd esitasid peamiselt juriidilisi küsimusi. Sama hästi võib küsida ikkagi selle 1:1 skeemi teostatavuse üle reaalses elus. Mitu LR valvavad väga hoolikalt, et ei tuleks lisakohustusi vastuvõetavate näol ja mitu küsib, miks me juba uut raha hakkame määrama. Mitu, sealhulgas EE, rõhutas ka viisavabaduse (mida Türgi osas iseenesest  toetame) protsessi tehnilise iseloomu ja usutavuse üle – aga aastaid pingutanud Gruusia ja Ukraina?! Kardan, et see praegune 07.03 ÜKl ikkagi üsna kindlalt antud lubadus võib lisanduda EL-Türgi suhetes viimasel aastakümnel ohtralt esinenud väärarusaamade, täitmata lubaduste ja pettumuste nimekirja. Lihtsalt seekord on EL positsioon nõrgem kui varem, kas me ikka saame endale selliseid asju praegu lubada?

Tusk jätkab läbirääkimisi türklastega ja Coreper jätkab aruteluga 16.03 pärastlõunal, ÜK eelõhtul. Milline EL võimas liider samal ajal kellega kebabi sööb, on veel teadmata, aga ei jää muidugi saladuseks.

10.03.2016

JHA siseosa. Enne lõunat ootasime ühtsema piirivalve eelnõu arutelu, aga räägiti hoopis rändekriisi hetkeolukorrast, täpsemalt sellest, kuidas siseministrid 07.03 erakorralise ÜK tulemustest aru said. 2,5 tundi nagu maast leitud. Samal ajal tõuseb rahvusvahelises meedias – rääkimata NGO-dest ja ka ÜRO põgenike ametist – pahameel Türgi kokkuleppe, täpsemalt suure hulga põgenike Türki tagasisaatmise mõtte üle.

PRES tegi efektiivsed ringid tulirelvadirektiivi 5 probleemküsimuse üle. 3 puhul, nimelt meditsiinikontrollide, alaealiste ning kollektsionääride-muuseumite osas on vajalik enamus olemas. Internetimüügi ja eriti EEle olulise poolautomaatrelvade kategoriseerimise üle peavad veel eksperdid arutama.

09.03.2016

TervepäevaCoreper alustas ühtsema piirivalve ehk Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti loomise eelnõuga. Kõige vastuolulisem osa on kiirreageerimisreservi loomine, mis peab olema valmisolekus kriiside puhuks. COM oli algses ettepanekus pakkunud, et välispiiriga LRde puhul oleks see 2% piirivalve koosseisust ja välispiirita LRdel 3%. Unustades siiski ära, et piirivalveta riigilt ei saa protsenti võtta, nii, nagu EE sai hiljuti kibeda huumoriga oma panust ümberpaigutamisse 10-, mis, isegi 100-kordistada – 0 korrutamisel on tulemus sama. Ühesõnaga, PRES võttis asja teistpidi ette ja rääkis kõigiga ilma mingi metoodikata mingi numbri läbi ja sai nõutud 1500 kokku. Olgu seekord nii, kõik nõus, siis sai ka EE nõustuda, aga kui seda reservi on vaja suurendada – eelnõu räägib minimaalselt 1500-st – siis tuleb samasugune läbirääkimiste ring, kui mingit valemit, võtit all pole.

EL LRle humanitaarabi andmise määrus saigi tänu me nõunike ja eelarvenõunike heale tööle heakskiidu. Praegu käib see vaid GR kohta, aga ots jäeti lahti skeemi tulevikus võimalikuks laiendamiseks (või siis lõpetamiseks). Raha tuleb MFF sisejulgeoleku rubriigist.

Nagu arvata oligi, läks 07.03 erakorralise ÜK pärast korralikuks ütlemiseks – kuidas nii, et suurem osa LRdest saabub tippkohtumisele, teadmata, mis neid ees ootab? Osalesin ütlemises minagi, sest institutsioonid ja kodukorrast kinnipidamine on need asjad, mis kaitsevad väikeste LR huve, ei lase neist suurte poolt päris üle sõita. ÜK eesistuja Tuski meeskond kaitses end, vapralt seejuures, sest tegelikult oleksid võinud ka nemad (avalikult) nördinud olla viisi pärast, kuidas see nn Türgi lepe neile nina ette visati. Meedias ilmub aga järjest lugusid sellest, kui utoopiline ja rahvusvahelise õiguse vastane on selle plaani tagasisaatmise osa, kui ohtlik on lubada niisama lambist viisavabadust jne (õnneks tegi COM täna ettepaneku Gruusiale viisavabaduse andmiseks ja Ukraina on loodetavasti ülivarsti järjekorras). Olukord on hetkel aga see, et Tuskil on üleeilsest mandaat, mille piires Türgiga läbi rääkida ja loodetavasti suudab EL seekord oma läbirääkijat usaldada. Natuke rääkisime ka mandaadi sisust, enamasti sooviti (nii minagi) rohkem selgust 1:1 valemi järgi toimuma hakkama pidava tagasivõtu-ümberasustamise praktilise poole kohta. Mida hetkel keegi ju vastata ei oska.

14.03 FAC ettevalmistamisel meie jaoks olulisim Venemaa arutelu. EEAS poolt välja käidud EL Vene-poliitika põhiprintsiibid on arukad, nagu oleks ise sule pihku võtnud, nii et tuli teenistust kiita. Järeldusi Vene kohta ei tule, küll aga ühised jutupunktid pressile. CFSP kõrge esindaja Mogherini kavandab ka avaldust Krimmi annekteerimise aastapäeval, piisavalt jõulise tekstiga.

08.03.2016

Lühike ECOFIN, mille ainus sisuline punkt maksualase teabevahetuse direktiiv. UKl (veel) reservatsioon, seega jäi täna vastu võtmata. Euroopa semester oli päevakorras, aga kuna riigipõhised soovitused ja eri korrektsiooniprotseduuride eelnõud olid sel hetkel COMlt veel tulemata, ei tekkinud rahandusministrite vahel ka erilist arutelu.

Eileõhtune eurorühm kuulutas CY abiprogrammi praktikas lõppenuks – tundub, et see programm osutus üpriski edukaks. Osalt on põhjuseks kindlasti ka inimeste majandusraskuste väljakannatamise võime, mis suure naabri läheduses ja osaliselt okupeeritud riigis ikkagi kuidagi stoilisem kui mõnes hellikumas ühiskonnas. GR programmiga siiski samuti edu märke, mispeale tõstetakse alati kohe üles ka võla reprofileerimise pall. Mille omakorda eurorühma esimees Dijsselbloem jättis maha löömata, vaid hoopis mängu, öeldes, et tuleb hakata arutama. Mahalöömine jäi seega DE võimsa ministri Schäuble hooleks. Aga temagi on sunnitud nentima, et arutelu on avatud. Muidugi, reporofileerimise alla käivad ikkagi ka veel muud asjad, ei ole ainult võlasumma vähendamine.

07.03.2016

Hašekit parafraseerides on riigipeadest ja valitsusjuhtidest kujunenud omaette kast, kelle isemeelsusel pole mingeid piire. Samal ajal kui Coreper eile heas usus avaldust sõnastas, olid DE ja NL juhid kuuldavasti koos Türgi peaministri Davutogluga muid plaane teinud. Nii tuligi Davutoglu täna ÜK ette uute ettepanekutega, mis leidsid nimetatud riikide liidrite toetuse. Ostlusnimekiri oli ambitsioonikas – viisavabadus juuniks 2016, 4 peatüki avamine liitumisläbirääkimistel, 3 miljardit eurot lisaks (alates 2018, seni kulutataks esimest 3-e) ning raskesti arusaadav ja ettekujutatav skeem põgenike GR saartelt tagasi Türki viimiseks ja siis iga viidu eest ühe põgeniku Türgist ümberasustamiseks. Selle eest lubas Türgi tagasi võtta kõik ebaseaduslikult GR jõudnud migrandid.

Selle nimekirjaga tekkisid kahte (vähemalt) sorti probleemid. Üks on sisu. EL ei saa niimoodi viisavabadust anda, seal on rida tehnilisi tingimusi ja neil omakorda põhineb kogu protsessi usutavus. Meie ja mitmete teiste jaoks on kohe küsimus ka, et mille pärast Gruusia ja Ukraina siis on aastaid punnitanud? Läbirääkimispeatükke võiks meie poolest avada, aga on väga hästi teada, et CY (ja ka mõne muu) jaoks on see poliitiliselt üliraske teema. 3 miljardi kohta tuleb tõdeda, et Brüsselis on odav kõik, mida raha eest saab, see on kindlasti tehtavaim punkt. Aga mingi 1:1-le migrantide vahetus? EL-il on juriidilised kohustused kõigi ees, kes kohale jõuavad ja asüüli taotlevad. Kuidas ikkagi praktikas näeks välja nende inimeste tagasi viimine (ja enne seda kinni hoidmine)? Lisaks tekkis mitmel LRl kohe hirm, et kas nüüd suurenevad nende kvoodid? Pluss et riigijuhid peavad ikkagi tegelikult olema võimelised ruumist välja tulles selgitama, mis asjaga sai nüüd nõus oldud. Selle skeemi olemus seda küll nii hõlpsalt ei võimaldanud.

Teine probleem on asjaajamine. ÜK eesistuja Tusk käis eelmisel nädalal põhjalikul visiidil regioonis ja kohtus nii peaminister Davutoglu kui president Erdoganiga. Ja nagunii on tema ülesanne ja eesõigus tekste, ettepanekuid esitada, panna ette kompromisse. Sedalaadi kõrvalttulemine (mitte et Tusk oleks olnud täielikus teadmatuses, et ja mis tuleb) ei tekita klubis kunagi midagi peale frustratsiooni. Igatahes, Davutoglu käis oma ettepanekud lõuna kõrvale välja, siis arutas EL seda omavahel ja siis pidas Tusk kahepoolseid kõnelusi muude istuskledes pool päeva üsna tegevuseta. Alles pärast kella 23 koguneti uuesti avaldust arutama.

Kõik Türgi nõudmised olid teksti jõudnud, ka kui osalt pisut pehmendatud kujul. Täiendavaid rahavajadusi arutatakse. Tagasivõtmise ja ümberasustamise skeem hakkaks tööle juba võetud kohustuste raames (loe, kvoodid ei suurene, Türgi peale kasutataks ära 2015 septembris nii-ütelda üle jäänud 54 000-ne varu). Viisavabadus ja peatükid ikka sees. Lisati ka Türgi ammune soov kehtestada Põhja-Süürias turvatsoon (mida pole ilma USA tugeva reaalse toetuseta võimalik teha). Kõik see kuulutati Tuski mandaadiks tema läbirääkimistel türklastega, millest peab 17.-18.03 ÜKle aru andma.

Selleks ei tasunud riigijuhtidel kindlasti kokku tulla. “Basaar” oli kuluaarides enim kuuldud sõna. Aga kasutati ka muid b-tähega algavaid võõrapärase kõlaga sõnu. Töömeetodite ja klubitunde mõttes oli päev kohutav. Kas ja kui kaugele türklastega 10 päevaga jõutakse, pole kindel. Kinnitust sai aga tõsiasi, et ühel kandidaat- (või ka lihtsalt naaber-) -riigil pole kunagi olnud EL peale nii suurt mõju kui Türgil praegu. Ja et rändekriis on närvid väga püsti ajanud ka kunagi rahu ise olnud riigijuhtidel.