28.02.2016

Nädal enne järjekordset rändeteemalist erakorralist ÜK koos Türgiga on õpetlik lugeda mõttekoja ECFR analüütiku Mölleri artiklit DE võimalikest plaanidest ja valikutest. Kellelegi, kes rändekriisi jälginud, pole jäänud tähelepanuta EL suurima LR juhtkonna meele- ja poliitikamuutused alates 2015 augustist. Praegu väidab liidukantsler Merkel endal (ja EL-il) olevat kaks valikut. Esiteks, panna tööle Türgiga kokku lepitud tegevuskava. Merkeli mitmed viimase kuu väljaütlemised näitavad lausa ehmatavalt suurte lootuste panemist Türgile. Möller märgib õigesti, et kunagi pole ühel kandidaatriigil olnud EL üle nii suurt mõju kui praegu (president Erdogani) Türgil. Koos kõigi sellest tulenevate riskidega, arvestades Türgi mitte liiga stabiilset poliitilist olukorda, Süüria naaberriigiks olemisest rääkimata. Ent ka kui oletada, et Türgi variant on võimalik ja sealtkaudu Euroopasse jõudvate põgenike arv hakkab kahanema, tähendab see Merkeli enda sõnul vastutasuna EL-ülest juriidiliselt siduvat ümberjaotamiskava, olgu siis juba saabunute -paigutamise või otse Türgist -asustamise teel. Selleks on Merkelil vaja EL LR seast liitlasi, keda on õige vähe järele jäänud.

Möller arvab samas, et  Merkel valmistub ka plaaniks B. Mis on tema (Merkeli) puhul üpris haruldane, tal on tavaliselt pärast põhjalikku planeerimist ja analüüsi valmis üks ja õige lahendus, mille ka läbi surub. Plaani B on Brüsselis ja pealinnades juba mõnd aega on kahtlustatud, nimelt GR praktikas Schengenist väljalülitamine. GRl pole maapiire Schengeni riikidega, seega piisab BGl ja ametlikult pika nimega Makedoonial oma piir põgenikele kinni panna ja kõik tulnud ongi GRs lõksus. Sellel variandil on suured eelised: surve vähenemine transiidi- ja sihtriikidele, probleemi lokaliseerimine (koos EL abi fokuseerimise võimalusega), ideaalis ka Türgis ja mujal olijate tulemahakkamismotivatsiooni vähenemine. Aga riskid on ka tohutud. Esiteks solidaarsustunne – tegu oleks praktikas ühe LR väljaviskamisega Schengenist. Teiseks GR võimalikud vastusammud EL muudes küsimustes – peaminister Tsipras on sellega juba ähvardanud. Kolmandaks (tegelikult esiteks) humanitaarolukord GRs. Neljandaks, samuti mitte vähe olulisena – ükskõik kuidas, kelle ettepanekul, sellise otsuseni jõutakse, (Möller spekuleerib, et praegu nähakse Berliinis hea meelega AT aktiivsust) ikka saab tänases EL-is öelda, et DE/Merkel tegi. Seda ajaloolist riski pole viimane seni võtta tahtnud, nagu näitas eurokriis.

Ka Brüsselis on nähtud märke teise variandi võimalikkusest. COM algatatud GR Schengeni täitmise hindamise juures on nähtud DE kätt. Viimati koos Ankaras käinud EL ametnikud on imestunud, kui karme nõudmisi DE esindajad türklastele esitavad – kas tahetakse ka päriselt EL-Türgi tegevuskava jõustada?

EE kohati kandilise mõtlemise juures võib variant B isegi vastuvõetav tunduda (paralleelid ka eurokriisi ajaga). Siiski tundub ka siin, et LR ükskõik millisest koostöövormist väljaarvamise riskid kaaluvad plussid ikkagi üles. Solidaarsustunne, kindlus, et klubi seisab su eest, on üks tegur. Väljaarvatu solvumine ja võimalikud vastusammud (meile tuleb kohe meelde EL Vene-poliitika, näiteks) on teine. Humanitaarolukord GRs, inimlikud kannatused, kolmas. Tuleb kokkuvõttes vist ikkagi loota, et Türgi tegevuskava õnnestub tööle panna. Aga realiteedid, sealhulgas geograafilised, ei anna sellele liiga palju lootust. Nädala pärast, erakorralisel ÜKl, saame (natuke) targemaks, aga karta on, et õigus on neil, kelle meelest asi peab enne paranema hakkamist veel palju hullemaks minema.

25.02.2016

Pidusest Tallinnast otse erakorralisse siseküsimuste JHAsse. Esimene päevakorrapunkt läks libedalt, seda enam, et eilne Coreper oli põhimõttelise kompromissi juba saavutanud. 6-kuulise üleminekuperioodi järel saab ka EL kodanikke hakata Schengeni välispiiridel regulaarselt ja süstemaatiliselt kontrollima. See on teema, mis tõsteti FR eelmise aasta terroritegude järel ja kiiresti ära tehti.

Aga rändekriisi haldamise hetkeseisu arutelu läks emotsionaalseks. Kõik kordavad: on kiire, kiire! Üpris ilmselt oleme sisenenud närvilisse faasi, kus panused kasvanud (GR Schengeni õigustiku täitmise uurimine, paljud kahepoolsed sammud, viimati AT omad), ja vähemalt mõnes LRs usk seniste lahenduste toimimisse kiiresti kahanemas. Leerid olid juba traditsioonilised: sihtriigid hoiatavad, et varsti enam nii ei saa, et nemad (eriti DE) lahendavad kõigi teiste tegematajätmisi. Lisaks kõlas ka otsene saboteerimisüüdistus 2015 septembris ümberpaigutamise otsusele vastu hääletanute suunas: te ei kavatsegi ühist otsust täitma hakata! On väga, väga hea, et EE pole seal grupis, aga seegi on nõudnud pingutusi. Selle grupi riigid räägivad juba suhteliselt lahtise tekstiga, et kuulge, see ümberpaigutamine ei hakka kunagi tööle ja seda tuleb tunnistada. Piiririigid selgitavad, et teevad kõik, kõik, mis kokku lepitud ja vaja ja süüdistavad teisi nende olukorra raskendamises oma ühepoolsete sammudega.

COM kordab detsembri ja veebruari ÜK otsuseid ja nõuab nende täitmist 07.03. erakorraliseks ÜKks, mis ilmselt ebarealistlik. Siiski võisid soovijad märgata pisikest nihet COM retoorikas: reaalselt ümberpaigutatute numbrite ees rõhutati LR poolsete pakkumiste arvu – kas tähendab see vaikset leppimist sellega, et GRs on potentsiaalseid ümberpaigutatavaid tõesti raske leida, kuna absoluutne enamus tahab kohe põhja poole edasi liikuda? Aga isegi kui nii on, tuleb EL-il, ka EEl ikkagi kuidagigi näidata ka ümberpaigutamise toimumist, et saada tegelda kõigi muude suundadega. COM esinemisest ei jäänud ka kahtlust, et nende meelest peavad Türgiga kavandatavas ümberasustamise skeemis osalema kõik LR.

Ainus hea uudis on eileöine kokkulepe Brüsseli teises servas NATO missiooni käivitamiseks.

23.02.2016

Pühadeeelsel päeval pidas koosoleku EE eesistumist ettevalmistav komisjon. Mitmes punktis jätkasime eelmisel koosolekul ülesjäänud asju (vt Gondori kroonika 26.01.2016). Suuremate ürituste ruumide leidmiseks viidi vahepeal läbi avalik päring, vastasid 5 firmat-asutust, nüüd tulebki nende vahel valida. Vähemalt ühes pole aga näiteks veel midagi ehitatud ja ühes on viimati õige ammu ehitatud. Keeruline ja vastutusrikas on see praktiline pool, mõnes mõttes on sisu järele hüüdjatele vähemalt praegu lihtsam vastata.

Kõrgeima tasandi ürituste ehk mitteametlike nõukogude soove oli praeguse tööversiooni nimekirjas 16. Komisjon otsustas valitsusele esitada mitte rohkem kui 12 (ja tore oleks, kui veel vähem, sest valitsuses, poliitikute käes saab see nimekiri kogu loogika järgi vaid pikeneda). Aga see nimekiri enam ise ei lühene, ministeeriumid ise enam maha ei võta, seega saigi ELS koordineeriva asutusena läbirääkiva ja ettekandva ülesande. Ministri tasandi üritustest tuleb mitteametlikele nõukogudele igal juhul eelistada eri teemaatiliste konverentside korraldamist, seal saab ise juurde kutsuda, kas näiteks idapartnerite ministreid, või suurte IT-firmade juhte vm gurusid, ja saab ka ise täpsemalt teemasid seada.

Ilma erilise draamata kinnitati lisakohad EE esindustesse rahvusvaheliste organisatsioonide juures (suurusjärk 20) ja Tallinna loodavad lisakohad (300 ja 350 vahel).

18.-19.02.2016

ÜK kujunes pikemaks ja ka kurnavamaks kui ette arvati.  Aega venitas UK küsimuse arutamine oma ohtrate kahepoolsete kohtumistega veel jäänud erimurede lahendamiseks ja öhe venitas kohtumise rändekriisi arutelu. 18.02 esimesed arutelutunnid olid pühendatud UK teemale, peaminister Cameron esines varasemast jäigemalt ja ka vastalised ei vaevanud end pehmusega. FR koos veel mõnega tegi suure linna ühtsetest finantsturgude reeglitest ja Visegradi grupp sotsiaaltoetustest. Neid muresid siis lahendati nii, et riigijuhtide kohtumiste vahel oli 18-tunnine auk reede ööst õhtuni. Kokku tuli euroopalik kompromiss kõigis 4 põhiküsimuses, ja hoolimata veninud graafikust tuleb tunnustada ka ÜK eesistuja Tuski läbirääkimisvõimeid, kui vaadata, mis positsioonidelt ööpäev varem lahingusse mindi. EE oli neis aruteludes paindlik, prioriseerides UK EL-i jäämist, igal juhul kokkuleppele jõudmist, muidu kaotavad kõik. Meie erimurede kohta: üha tugevama liidu kontseptsiooni jätkuva kehtimise, euroala otsustusmehhanismide ja ka sotsiaaltoetuste üle, oli juba ÜK alates selge, et need pole ohus. See võimaldaski võtta EL-peab-28-liikmega-jätkama-positsiooni. On ka selge, et selle nädala komade või ka aastanumbrite liigutamine Brüsselis ei evi UK rahvahääletuse tulemuste üle erilist mõju. Küsimus oli ikkagi selles, kas Cameron saab teksti, millega ta saab astuda oma rahva ette ja seda toetada soovitada. Sai ja juba ka toetas. Edasi on EL-il ja Brüsselil suhteliselt vähe teha (kui suudame kuni 23.06-ni jääval perioodil ära hoida kapitaalseid möödapanekud näiteks rändekriisi üle vms), tulemus on UK poliitilise eliidi vastutusel ja kodanike käes.

Arvatust keerulisemaks kujunes ka rändeteema käsitlemine. Kui veel kaks päeva enne ÜK tundus, et seekord tuleb tasapaks tekst ja põhifookus pannakse 17.-18.03 ÜKle (vt Gondori kroonika 16.02.2016), siis tõusis ikkagi torm, kahel põhjusel. Esimene oli AT üllatusotsus hakata riiki lubama vaid 80 asüülitaotlejat päevas, samm, mis vastuolus nii rahvusvaheliste lepingute, EL õiguse kui ka senise, peamiselt DE liidri Merkeli veetud EL kriisihaldusega. Loomulikult süütas see otsus ereda leegi nii GR, SI kui ka DE ohulambis. Teiseks põhjuseks oli Türgi terroriaktide pärast toimumata jäänud peaminister Davutoglu visiit, mille käigus kavatseti arutada vabatahtlikku ümberasustamisprogrammi, mis türklastele väga oluline. Ning ka Merkelile, kes on väga palju investeerinud (koos kaasaskäivate riskidega) Türgi-suhtesse ja -lahendustesse.  Nii kujuneski rändele pühendatud neljapäeva õhtusöök kärajateks, mis ei tahtnud ega tahtnud lõppeda. Järelduste teksti lisati tublisti registreerimist ja andmebaase, senitehtud sammude kiirendamist, viibutati näppu migrantide Balkanilt käeviibutusega läbilaskjate poole. Meie saime väga nõustuda NATO positiivse rolli märkimisega, see on suhe, mis on Brüsseli linna eri otses (mõlemas otsas, tegelikult) palju keerulisem, kui arvaks. Koolimatemaatika turvil oleksime saanud südamest tervitada ka ümberpaigutamise 10-kordistamise nõudmist enne märtsi ÜK – võiksime enda panust ka sajakordistada, tulemus oleks paraku ikka sama. Siiski jäid lähiaja numbrilised eesmärgid järeldustest välja. Kardan, et märtsis – esimest, erakorralist ÜK nõudis Merkel juba 2 nädala pärast – läheb korralikuks arveteklaarimiseks, ka süüdlaste otsimiseks.

Järeldustesse lisati ka Süüria-punkt. Kus oli laual ka tugevam, Vene rolli nimega nimetav versioon. Siiski jäi lõpuks “Süüria režiim ja tema liitlased”, kõigile asjatundjatele küll selge. Aga see osutab taas ohtudele, mis varitsevad olukoras, kus koosolekud on pikalt veninud, laual on palju teemasid… ja siis tuleb lõpus välispoliitika, kus mõne otsusekindla LR tahe võib üht- ja teistpidi palju korda saata, kuna muud väsinud, juba lahkunud, pealiskaudsed.

 

16.02.2016

GAC peateemaks oli 18.-19.02 ÜK ettevalmistus. Isegi pisut kahju, et PRES võttis eelmise ÜK otsuste elluviimise ja järgmise ettevalmistuse koos – esimene võiks täiesti olla selle nõukogu uus ja oluline ülesanne. UK küsimuse kohta ei midagi uut. Rände teemal isegi pisut kahtlane leebus (või vaikus enne tormi?), keegi eriti ei kisanud mingit konkreetset kriisihalduselementi nõudes või rõhutades. Ehk vaid COM oli keskmisest nõudlikum: miks LR pole ühiseid otsuseid ellu viinud? EE sai koos veel mõne LRga tervitada NATO osalemist Egeuse merel. Lisaks, tänaseid uudiseid vaadates, DE juhtkond tundub olevat väga palju lootusi Türgiga-koostöö peale pannud, mh koguneb 18.02 enne ÜK jälle Türgist ümber asustada planeeriva umbes 11 LR grupp. Mis kõik pole kaugeltki riskideta.

Nüansina tuleb mainida ka mõne LR soovi arutada regulaarselt õigusriigi olukorda LRdes, mida südamlikult nimetati “Kopenhaageni kriteeriumite järelkontrolliks”. Need on teadagi laienemiskriteeriumid ja ainuüksi sel sõnastusel on juba ilmne maik või viibutus juures. Pole ka raske aimata, et mõned PL uue valitsuse sammud on arutadasoovijate arutamissoovi vaid tugevdanud.

15.02.2016

FAC peateemadeks olid Süüria, Moldova ja Valgevene. Viimase puhul lõpetati lõviosa sellele riigile kehtestatud sanktsioonidest, jäid vaid relvaembargo ja 4 isiku vastased sanktsioonid. On selge, et Valgevenest pole saanud ei inimõiguste ega muude heade tavade majakat ega isegi järgijat, aga samas, mingeid samme on nad ju teinud ja geopoliitiline olukord väärib seda, et praegu neile mingi sõnum või isegi võimalus EL-suunal anda. Illusioone pole samas küll kellelgi ja nii ongi arukas välispoliitikat teha. Sama kehtib Moldova arutelu puhul, kus võtmesõnadeks olid frustratsioon (riigi vähese stabiilsuse ja valitsuste kiire vahetumise üle) ja olukorraga leppimine, et ei saa enam nimetada Moldova valitsust EL-meelseks. Aga kas on vajagi, kandku oma rahva eest hoolt, sellega tööd küllalt. Siiski oli huvitav jälgida, kuidas mõnigi suurem LR lääne poolt rääkis sellest, et EL-il on ikkagi ka vastutus assotsieerunud riigi käekäigu pärast – just see, mida me oleme aastaid rääkinud. Kas peavad aga asjad enne nii hulluks minema, kui seda üldiselt nii võtma hakatakse, või on tõesti asi selles, et mõne idapartneri suhted EL-iga on assotsiatsioonilepingutega jõudnud mingisse uude järku? Saab näha.

Kõige kurvem oli muidugi Süüria-arutelu. Paljud ministrid tulid otse Müncheni julgeolekukonverentsilt, kus USA ja Vene juhtpoliitikud teemat nii sõna kui teoga käsitlesid. Frustratsioon Vene tegevuse üle – relvarahuga otsekui leppimine, samas pommitamise jätkamine – oli üpris lai, tuletati meelde Minsk-II ja vaherahu kokkulepimisele järgnenud Debaltsevo vallutamist. Aga tänase arutelu praktiline järelm on kindlasti see, et kuna 18.-19.02 ÜK langeb ajaliselt just sinna, kus lõppemas see nädalane tähtaeg, siis arutab ka ÜK kindlasti Süüria olukorda. Ka humanitaarset, aga muidugi ka sõjalist olukorda.

Hommikul andis ilma eriliste fanfaarideta EL-iga liitumise avalduse üle Bosnia-Hertsegoviina. Fanfaare võinuks minu poolest olla – julgustav ju, kui nii raskes olukorras uniooni ikka keegi sisse tahab astuda. Aga ajastu vaim on laienemisleige, sinna pole parata. Kõik sellega seonduv edeneb väikeste arglike kukesammude kaupa.

12.02.2016

ECOFINi hommikusöögil anti, nagu tavaliselt, ülevaade eelmisel õhtul eurorühmas arutatust. Kus ülevaade COM talvisest majandusprognoosist, mis liiga optimistlik pole ja GR ning PT eelarvekavast. Viimane on iseloomulik näide kasinus(programmi)vastaste loosungitega võimule tulnud valitsusest, milliseid Lõuna-Euroopas nüüd juba rohkem kui üks, ja kelle esimesi asju on asuda nähtavasse vastasseisu COMga eelarve-eesmärkide üle. Samal ajal kui PT riigivõlakirjade intressid tõusevad viisil, mis hakkab vaikselt meenutama eurokriisi süngeid päevi. Hommikusöögil veel UK küsimus, kus mitu rahandusministrit tuletas meelde, et kui rahvahääletuselt peaks tulema “ei”, siis on tohutu ebastabiilsuse risk nii riigi enda kui ka ülejäänud Euroopa majandusele ja turgudele. Mida teised LR saaksid teha, et UK valitsust aidata? Ärge (palju) muutke ÜK eesistuja Tuski poolt välja käidud ettepanekuid, vastas briti rahandusminister.

ECOFINi istungil kinnitati terrorismivastase võitluse järeldused, mis eriti tähtsad FRle, räägiti nii 2014 kui 2017 eelarvest. Tutvustati COM äriühingu tulumaksu vältimise vastast maksude algatust, nn anti-BEPS-i. Siin soovitakse infovahetusega ülikiiresti ja muu paketiga väga kiiresti edasi liikuda. EEl pole seisukohad veel lõplikult kujundatud. Nagu olen Gondori kroonikas varemgi kirjutanud, maksud on tõusev teema ja meil tasub seda väga täpselt jälgida ja ka pisut laiema pilguga selle peale vaadata.

Omavahendite kõrgetasemelise töörühma esimees, endine IT peaminister ja COM volinik Monti andis ülevaate oma töörühma senistest tegemistest – ei midagi liiga konkreetset, veel. Ajastule iseloomulikult pidasid aga mitme netomaksja LR rahandusminister vajalikuks märkida, et tuleb vaadata ikka ka eelarve kulude poolt, ainult tulude analüüsimisest ei piisa. Ehkki Monti töörühma mandaat käib ainult eelarve sissetulekute kohta. Ootan juba hirmuseguse huviga, kuidas 2021-2027 MFFis hakatakse (hakkame) põhjendama ÜKP kulusid.

 

11.02.2016

Teine šerpade ja alaliste esindajate koosolek UK teemal. Kui eelmise järel kirjutasin (vt Gondori kroonika 05.02.2016), et olukord suhteliselt rahulik, siis täna tuli teksti muutmise ettepanekuid rohkem. Põhjused kah loogilised: mõjule on tekkinud vastumõju, UK soovide juures siin-seal eristuda tahavad teised vastu panna oma kinnituse seniste lähenemiste juurde jääda. Seda eriti üha tihedama liidu, ever closer union juures. See tekstiosa pandigi praegu nn virtuaalsetesse nurksulgudesse. Siin on loomulikult oluline, et kogu praegu heaks kiidetav pakett jääks vaid UK-spetsiifiliseks, sest õige mitu LR võiksid tegelikult ka tahta oma nokka niisutada, sotsiaaltoetuste asjas vms.

Mitmed kinnitusettepanekud ka euroala tiheda koostöö kohta, mis kokkulepitud peavool ja mitte miski, mis Briti teksti taustal kuidagi erisusena välja näeks. Saadi mitu kasulikku täpsustust-kinnitust lastetoetuste indekseerimise ja tööturutoetuste võimaliku mittemaksmise ehk nn hädapiduri praktiliste külgede kohta. Viimase puhul peab olema selge, et rakendamine saab toimuda vaid ajutiselt, nii-ütelda ühekordselt kompenseerimaks seda, et toonane UK valitsus ei rakendanud 2004 laienemise järel võimaldatud üleminekuperioodi tööturu avamisest uutele LRdele.

18.-19.02 ÜKle jäävad kindlasti arutamiseks lubadus seoses tulevaste lepingumuudatustega, hädapiduri kasutamise pikkus. Kindlasti esinevad paljud ka poliitilisemate sõnavõttudega selle kohta, kuidas ülejäänute jaoks pühendumus ja eesmärgid samaks jäävad. Finantsteenuseid ja pangandusliitu puudutav võib üles tulla, nagu ka ikkagi mingil kujul ka sotsiaaltoetused.

08.-09.02.2016

Tallinnas, kus täiendavad poolaastakohtumised ja nõupidamised välisministeeriumis ning esinemine siseministeeriumi EE eesistumisega seotud inimestele. Teemad, nagu viimasel ajal igal pool, peamiselt rändega seotud ja rõõmustada pole ei EL ega EE poolt. Esinemisel siseministeeriumis, kus pidin rääkima Brüsseli töö eripäradest, ei suutnud end tagasi hoida ja kritiseerisin meie kriisihaldust ja suhtumisi niipalju, et see küllap varjutas eesistumiseks valmistumise põhisõnumid. Ongi närvilised ajad, paraku, kuna olulised osad kriisihaldussest võivad varsti minna ülevaatamisele ja need arutelud ei pruugi minna meile meeltmööda suunas.

Välisministeeriumis siiski pikemalt ka Vene ja Ukraina teemadest, kus poolaastale võib vastu minna küllalt tugeva teadmisega, mida ja milleks teeme. Kolmas kriisiaasta algab ka ja kogemust juba on. Sanktsioonid olgu jätkuvalt seotud Minski lepete täitmisega, mida samas aga ei paista. Krimmi mittetunnustamispoliitikas tuleb võtta pikem vaade, millega aktiivselt praegu tegelemegi. Sel poolaastal valmiva EL globaalstrateegia puhul on Vene-osa seal pea ainus laialt lahti olev teema, ülejäänutes hakkavad vähemalt suunad paistma.

05.02.2016

Šerpade ja alaliste esindajate koosolek UK küsimuses möödus peaaegu kireta. On selge, et ÜK eesistuja Tuski 3 päeva tagasi avaldatud ettepanekud on UK peaministri Cameroni kui ka õige mitme muu EL juhtpoliitikuga hästi kooskõlastatud. Ega Cameron muidu poleks kohe ettepanekute avaldamise järel praktiliselt hõiskama hakanud. Lisaks, kui koosoleku ajal tulevad uudised Varssavist, et PL sisuline liider Kaczynski kiidab Cameroni ja ütleb, et tema (Kaczynski) LR on kokkuleppest palju võitnud, siis kui ägedaks saanuks inimeste vaba liikumise vaidlus ikka minna? Anti juriidilisi selgitusi, küsiti poliitilisi ja keelelisi. Läänepoolsemad LR rohkem euroala ja -väliste LR suhte, idapoolsemad rohkem vaba liikumise üle. Ainus, kus hetkel klaarilt eriarvamust väljendati, oli, kas regulatiivkoormuse vähendamise eesmärk peaks olema vaid kogu EL-ile, või ka igale LRle eraldi. Ma küll päris lõpuni olla ei saanud, aga julgen tänast sündmust sellegipoolest ebasündmuseks pidada.

Mis ei tähenda muidugi, et 18.02 ÜKl libedalt peaks minema. Tekstis sisaldunud nurksulud toetuste piiramise aastate ja lepingumuudatuste võimaluste kohta on algusest peale mõeldud jääma riigijuhtidele otsustamiseks.