30.09.2015

Keeruliste aegade ja tundlike teemade valitsedes saab üha tähtsamaks töövormiks Coreperi istungi asemel hommikusöök, kus osalevad vaid saadikud. Formaat väiksem, nii ka lekkimisoht, ja toon vabam. Tänane hommikusöök kestis 3 tundi ja PRES eesmärk oli saada selgust, kuidas keerulisemaid rändeteemasid, eriti turvaliste lähteriikide nimekirja ja COM esitatud põgenike jaotamise kriisimehhanismi 08.10 JHAl käsitleda. Nimekirja puhul on praktikas ainus küsimus Türgis. Ühtpidi on selge, et tegu on võtmepartneriga, kus on ligi 2 miljonit Süüria sõjapõgenikku ja kelle võimuses on EL elu veel palju raskemaks teha. Neile põgenikele on Türgi turvaline riik, siin pole mingit küsimust, Türgi ei pruugi olla turvaline kurdi aktivistidele jm, aga sõjapõgenikele on. Teisalt on Türgi ja türgi teema mitmes LRs tundlik ja vastuoluline, ja olukorda raskendab veelgi fakt, et nimekiri tuleb lõpuks läbi rääkida ka EPga, kus inimõiguste valulävi alati põlvekõrgusestki madalamal olnud. Mitu Türgit nimekirjas mitte näha tahtvat LR lubas mõelda, olukord on ikkagi väga eriline. Aga selge, et 08.10 veel Türgiga nimekirja ei saa, ja kuna sama päeva õhtul on Lääne-Balkani ja Vahemere idaosa rändekonverents, kus ka Türgi kohal, siis selge ka, et 08.10 ei saa üldse nimekirja vastu võetud.

Kriisimehhanismi puhul, mida kõik lubasid mitte nimetada “alaliseks” (ka COM ettepanekus see sõna puudub) sai selgeks, et edasiliikumise signaal tuleb anda, aga väga ettevaatlik. Rõhutada tuleb juba tehtud otsuste nagu 160 000 põgeniku ümberpaigutamist jm elluviimise vajadust, vajadust vaadata, kuidas see tööle hakkab jne. On mitu suurema surve al olevat LR, kelle minister ei saa 08.10 koju minna öeldes, et midagi edasi ei tehta, see on arusaadav. Aga enamus LR, sealhulgas EE, on väga ettevaatliku liikumise poolt.

Loogiliselt jäid arutelud Coreperi ametlikul istungil sellevõrra lühemaks. 06.10 ECOFINi päevakord, nagu viimasel ajal ikka, erilisi kirgi ei äratanud. Üpris ludinal läks ka 08.10 JHA siseministrite osa, mille all pisut vaieldi tagasipöördumise tegevuskava üle. Küll aga tutvustas COM pikalt Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide mõju ja Vene vastusanktsioonide mõju. Põhisõnum: Vene majandusel läheb halvasti (mis pole küll vaid Lääne sanktsioonide tõttu), majanduslangust ennustatakse nüüd ka 2016ndaks, kapital lahkub ja reservid vähenevad, inflatsioon on kõrge ja palgad langevad. EL majandusele on mõju aga marginaalne, 0,1% SKT-st. Eksport Venemaale on küll vähenenud 1/3, aga kuna Vene osa koguekspordis vaid 7%, siis pole sedagi eriti tunda, ja alternatiivsed turud on leitud. Muide, ka Hiina eksport Venemaale on pea samal määral vähenenud. Muidugi, liikmesriigiti pilt pisut erineb, ja loomulikult on rohkem probleeme enam Venega majanduslikult seotud LRdel nagu Balti riigid, FI ja CY.

Ütlesin ka tänusõnad kõigile LR, EEASile ja EL institutsioonidele, kes rohkem kui aasta jooksul Eston Kohvri teemat nii avalikult kui oma kahepoolsetes kontaktides Venega üleval hoidsid. Rahvusvahelisel survel oli tähtis osa Kohvri vabastamisel.

24.09.2015

EE eesistumist ettevalmistav komisjon kinnitas erilise vaevata mõned standardid ja formularid – Coreperide ja PSC reiside oma, sisuteemade lehtede oma. Kiideti heaks ka avaliku teenistuse ja välisteenistuse seaduse muutmiskavad.

Coreper tegeles mitme väiksema sise- ja justiitsküsimusega. Kriisiajal on muidugi see oht, et muid teemasid hakkad tüütuks kribu-krabuks pidama, mida nad tegelikult pole. Siisap mainingi, et arutasime ja võtsin ka EE poolt sõna andmekaitsedirektiivi kohta. PRES on sellega hästi edasi liikunud ja vast saab juba oktoobris eelnõu NKs vastu võtta ja alustada EPga trilooge kogu andmekaitsepaketi üle (andmekaitsemääruse kiitis JHA heaks juba juunis).

Kobisesin pisut, et EL-Korea tippkohtumise ühisest pressiavaldusest puudus Krimmi annekteerimise hukkamõistmine (EL-i esindanud ÜK eesistuja Tusk ütles selle küll omalt poolt pressikonverentsil maha). Strateegiliste partneritega peaks Krimmi alati päevakorras hoidma, ja kes seda veel peaks meelde tuletama kui ise mittetunnustamisepoliitikast kasu saanud riik.

Päeva lõpetuseks andsin õhtusöögi esimese eestlasena COM peadirektori positsiooni välja teeninud Henrik Hololei auks. Igati ära teenitud (positsioon, mitte niivõrd õhtusöök), kuna Henrik kehastab just neid omadusi, mida on vaja Brüsselis läbi löömiseks – võimet väga kiiresti infot töödelda ja võimet väsimatult suhelda kõigi vajalike inimestega. Ning seejuures sugugi mitte oma päritoluriiki unustades. Kahju vaid, et ta tulevane peadirektoraat (transport) Coreper-I alla käib. Päris lahe oli, kui meie laua taga rohkem kui üks eestlane.

 

23.09.2015

Erakorraline ÜK möödus vastu ootusi rahulikus atmosfääris nagu enamasti. Samas oli selge, et suuri otsuseid seekord teha ei saanud. Eilset paljudele valulikku hääletamist JHAl enam üles ei võetud – miks haavu lahti kiskuda? Pikem arutelu EL poliitikast rändekriisi lahendamisest ja ka ühtse rändepoliitika poole liikumisest tuleb 15.-16.10 plaanilisel ÜKl. Mõnevõrra räägiti EL ühtse piirivalve võimalikkusest või ideest, kuna näiteks ÜK eesistuja Tusk on välja öelnud, et Euroopa on kaotanud kontrolli oma piiride üle, mis on väga tõsine avaldus. On aga selge, et kui millegi sellise poole nagu ühtne piirivalve üldse liikuma hakatakse, on see väga pikk ja keeruline protsess. Palju räägiti nn hotspotide, põgenike esmase registreerimise keskuste kiire asutamise vajalikkusest surve all olevates piiririikides. Aga sellest on diplomaatide vahel räägitud juba nädalaid ja see on peamiselt nende LR enda tegutsemise taga. Muidugi rääkisid täna kõik Süüria rahukõneluste vajadusest, aga konkreetse tegevuse jaoks on siin vist EL diplomaatia kraenumber veel liiga väike. ÜK avaldus siin.

Tasub tähele panna COM tegevuse ajastust. Sobivasti just täna esitasid nad oma teatise rändekriisi lahendamisest, selle hulgas ka hulganisti ettepanekuid täiendavaks rahaeraldamiseks. Kokku lisati täna ÜRO jt programmidele Süüria naaberriikides 1 miljard eurot. COM kasutab osavalt oma tugevust – tuhandeid ametnikke ja EL eelarve haldamist, hästi teevad. Paraku sisaldub teatis ka rikkumismenetluste algatamist 19 LR, sh  EE suhtes EL asüülireeglite mittetäitmise pärast. Meie puhul on küll tegemist vaid mitte sisulise probleemi, vaid hilinemisega, mis saab küllap kiiresti korda aetud.

22.09.2015

Coreper sõi hommikust CFSP kõrge esindaja Mogheriniga, teemaks EL uus julgeolekustrateegia, uue nimega globaalstrateegia. Juuni ÜK andis Mogherinile mandaadi see aasta jooksul koostada ja nüüd oli ta välja pakkunud selle struktuuri. Teema- mitte regioonipõhise. Võib ju proovida, aga välispoliitika reaalsus paraku on, et tegeled riigiti-regiooniti, sest seal on reaalsed toimijad ja partnerid. Mogherini koostab strateegiat ise, ei püüa alustada 28 LR vahel konsensuse otsimisest, kuid tallegi on selge, et LRd kui EL tegelikud legtiimsuse allikad tuleb algusest peale pardal hoida. Sealt see tänane hommikusöök Coreperi ja järgnenud lõuna PSCga. Hoolimata pakutud ülesehitusest viis Mogherini ise kohe jutu naabrusele, Euroopa regioonile, ja tõsi, kogu välispoliitika algab alati naabritest. EE poolt pidasin samuti naabrust tähtsaks, pluss et julgeolekupaber algab alati ühtsest ohuhinnangust, mida 28 LR vahel tuleb veel harmoneerida. Muud meile tähtsad märksõnad on Krimmi annekteerimisest ja Vene agressioonist Ukraina vastu tulenev, hübriidkonfliktid, strateegiline kommunikatsioon. Kõike seda tuleb korrata, nii kõnes kui kirjas, see on ainus viis väikese riigi jaoks Brüsselis oma asju läbi saada.

Järgnes Coreperi istung 120 000 ümberpaigutamise otsuse teemal. DE oli oma seisukohta muutnud (mitte esimene kord selle saaga jooksul) ja lubas, et ei pretendeeri nn HU 54 000-lisele kontingendile. Tõdesime rõõmsalt, et siis lähevad kõik 120 000 IT ja GR kasutusse… mis taastekitas PL jaoks probleemi, kuna neil on valimiseelsel ajal vaja näidata, et mingigi paindlikkus on plaanis sees. 54 000 otsustatigi ümber paigutada aasta pärast, mitte kohe (ehkki nagunii on skeem 2 aasta peale). Üldse peab ütlema, et PL on selles asjas olnud ehk kõige suurema pinge all suurima Ida-Euroopa LRna ja südamest tuli kolleegilt umbes üleeile: mul pole aega siin teiega läbi rääkida, ma pean oma valitsusega läbi rääkima. Sama kindlasti mitme, mitme kolleegi puhul, kuna rändeteema on kord nii keeruline ja tundlik.

Ja siis algaski JHA. Otsus tuli, suhteliselt vähese aruteluga, aga paraku polnud osa LR otsusega nõus ja nõudsid hääletust. Tulemus oli ülekaalukas, vaid 4 LRHU, SK, CZ ja RO olid vastu ja FI erapooletu. Täiesti kindlasti (minu meelest) oli kas kõigil 4-l või vähemalt mõnel neist ilmne kaalutlus pigem Brüsselis alla jääda kui kodus pehmena paista. Hääletus sellises asjas on igal juhul väga halb ja potentsiaalselt ohtlik pretsedent. Lisaks on nimekirjastki näha, et nn Ida ja Lääne mõõde on vaataja silmade jaoks ilusti olemas. Palju sõltub ka sellest, kuidas täna-homme meedia asja kajastab. Igatahes saavad riigijuhid homsel erakorralisel ÜKl nüüd keskenduda pikemaajalistele ja laiematele teemadele. Kui soovi, jaksu ja visiooni on.

21.09.2015

TervepäevaCoreper tegeles peamiselt 120 000 ümberpaigutamise otsuse eelnõuga. Alustasime vaid saadikute vahel, kus PRES palus kõigil rääkida poliitilistest probleemidest, mis võiksid selle eelnõu vastuvõtmist takistada. Üldpilt on ühtpidi nagu julgustav. Eri tugevusega “ei” tänase seisuga tuli vaid umbes 4-5 LRlt, aga siin on nüansse, lõplikust tekstist sõltub ka ja mitmel saadikul pole hetkel veel kindlust, mis ta siseminister või valitsus homme lõpuks otsustab. Mõnes LRs on poliitiline eliit asunud mängima “kvoodivastustamise” mängu ja kvoodina defineeritakse iga paber, kus on ühes tulbas LR nimi ja teises võetavate põgenike arv.

Eelnõu sisu puhul sai lahenduse nn väljaostmis- või kompensatsioonimehhanism: see on nüüd praktikas vaid võimalus osa ümberpaigutamisest edasi, mitte tagasi lükata. Sedagi sel juhul, kui LR on ise praktikas juba nii hullu irregulaarsete migrantide sissevoolu olukorra lävel, et peab ise hakkama EL-ilt abi küsima. Hea. Teine põhiküsimus, nn HU kontingendi, “üle jäänud” 54 000 jagamise asi läks aga üha keerulisemaks. Eile jõudsime sinna, et 54 000 jääb reservi, mida võib vajadusel jagada ka muude hättasattunud LR vahel, mitte ainult GR ja IT. Täna kemplesime pool päeva selle kohal, kuidas see jagamine välja võiks näha. Kui mõni suur LR, näiteks DE, seda reservi kasutada tahaks, tõstaks see teiste LR osa nii kõrgele, et valitsuste senisest mandaadist 120 000 ärajagamiseks ei jätkuks kaugeltki. PRES ja COM üritasid siin väga loovaid lahendusi leida, et neile LR, ka EEle, garantiisid anda. Kui aga lagi peale panna, siis ei pruugi 120 000 lõpuks kokku tulla. Vaatame, homme veel enne JHAd järgmine ring. Kogu asja juures teeb ärevaks veel üha tugevam tunne, et mõne LR valitsus võib olla tulnud järeldusele, et neile on sisepoliitiliselt kasulikum lasta end maha hääletada, mitte ise järele anda ja nii kodus pehme paista. Oleks äärmiselt halb, kui sellises küsimuses hääletama hakataks, ükskõik kumba pidi tulemus lõpuks kukub.

ÜK eesistuja Tuski kabinetiülem käis rääkimas 23.09 erakorralisest ÜKst. Eeldus on muidugi, et siseministrid lepivad homme 120 000 jagamises kokku. Siis saavad riigijuhid arutada välispoliitilisi asju, mille hulgast üha reljeefsemana tõuseb esile koostöö Türgiga, ning rahaasjadele, seda nii EL eelarve kui LR panuste mõttes rahvusvahelistes programmides. Lisaks oodatakse avameelset (nimetati koguni “brutaalselt avameelset”) arutelu EL tulevase ühise rändepoliitika üle. Loodetavasti ei minda väga tülli – põhjust üksteisele näpuga näitamiseks on ikka küll ja veel – ja loodetavasti, nagu ma ka üpris selge suunaga märkisin, lõpetatakse eri EL poliitikate üksteisega sidumine, mida on ilmselt Ida-Euroopa LR poole viibates teinud nii mõnigi juhtpoliitik nii mõneski juhtivas LRs.

20.09.2015

Pühapäevapärastlõunane Coreper draftis 120 000 ümberpaigutamise otsuse teksti, põhjalikult. Mõneti paradoksaalselt tekitab hetkel suurimaid vaidlusi küsimus, mida teha 54 000 põgenikuga, keda COM planeeris ümberpaigutatavaks HUst, aga see riik ei taha, et neilt kedagi ära viidaks, arvavad, et küllap lähevad ise, keegi HUsse ju jääda ei taha. Oleks lihtne lahutada 54 000 120 000-st, saaks palju väiksema jagatavate numbri. Ei midagi, arv 120 000 on hakanud oma elu elama, kõigil on selge, et ära jagada tuleb just niipalju ja mitte vähem. Aga kust nad siis ümberpaigutada? Meie koos pika rea LRga arvasime, et GRst ja ITst, kuna just sedakaudu põgenikud ELi sisenevad. Teine rida LR, keda toetas ka COM, arvab, et tuleb jätta võimalus lahti, et ka mõni muu LR võiks sellest skeemist kasu saada, eriti kui olukord peaks radikaalselt muutuma. Viidatakse DEle, kes ju saab kaugelt kõige suurema pagulastearvu endale kaela. Aga siis tuleb kõigil teistel nende osa omavahel jagada, ja mida see siis konkreetsete LR panustele tähendab, kui suurim panustaja ise abi vajab? PRES jätkab sõnastuse peenhäälestamist, jätkame homme väga ebatavalisel vaid saadikute vahel toimuval arutelul, kus kindlasti ka vabatahtlikkuse-kohustuslikkuse teema ees.

Muudest teemadest täna. Karmimaks tehti nn kompensatsioonimehhanismi ehk võimalust end teatavatel tingimustel pagulaste võtmisest vabaks osta. Teatavaid tingimusi lisati niipalju, et vabaksostmise võimalus muutub üsna teoreetiliseks. Mille vastu meil küll midagi pole, nagunii on see nii moraalselt kui sisuliselt kahtlane asi, võiks ka päris välja visata. Üritati veelgi karmistada abisaavate LR kaasatöötamise kohustust. EL abi ei tule kunagi ilma koormavate vastukohustusteta abisaajale, mis loogiline, tegemist kokkuvõttes teiste LR maksumaksjate rahaga. Šveits ja IE teatasid, et osalevad 120 000 ümberpaigutamises – teretulnud uudis. Samuti IT teade, et 17.09 avati esimene pagulaste registreerimiskeskus, nn hotspot. See on abiandvatele LR väga oluline osa abisaajate kodutööst.

17.-18.09.2015

Tavapärane Coreperi reis eesistujariiki LUsse kujunes pisut tavatuks, sest seda lühendati päeva võrra, pühapäevase Coreperi ja muidugi eelseisva nädala JHA ja ÜK pärast. Kahe päevaga näidati meile siiski sellist Luksemburgi, mida keegi poleks eeldanud. Ei ühtki lossi ega viinamäge. Vaid hoopis Luksemburgi ülikool, mis asutatud nii hilja kui 2003, varem läksid noored välismaale õppima ja jäid, nüüd tulevad välismaalased ja jäävad, koos omadega muidugi. Uskumatult kihvti arhitektuuriga, ülimoodsad kompleksid istutatud tohutute vanade terasetehaste vahele. Meile räägiti tööstuslikust innovatsioonist, mis üks ülikooli prioriteete ja kus EL oma positsioone maailmas kaotama kipub.

Edasi üks suur andmeladu. Mõtled, et mis seal ikka on; ja ega ju polegi, tohutud hooned täis juhtmeid ja servereid. Aga kuulates esitlust saad aru, et nad ei müü mitte teenust, vaid Luksemburgi – stabiilset, turvalist, kõrge oskusteabega, kindlustatud energiavarustusega kohta. Hästi müüvad. Kultuuriprogrammiks (jälle vanas terasetehases) fotonäitus Ameerika suure depressiooni aegadest, mis piltidega Oklahomast Kaliforniasse pagejatega tuletas ebameeldivalt meelde hetke rändekriisi; ja õhtul linna fisharmoonia. Meid viidi ka riigipea, suurhertsogi juurde, mis diplomaatidele teadagi alati, noh, oluline.

Muidugi oli ainus kuluaarivestluse teema rändekriis. Ekspertide töögrupp on vahepeal kõvasti tööd teinud ja optimism kasvab, et 22.09 erakorralisel JHAl võidakse siiski tulemusele jõuda ja 120 000 põgeniku ümberpaigutamine ära otsustada. Siis saaks ÜK päev hiljem anda poliitilise jõulise suunise kogu muu paketiga jõuliselt edasi minna. Peaministrid põgenikenumbreid paika panemas, see on diplomaatide õudusunenägu – sest selle käigus on võimalus kapitaalselt tülli minna. Aga enne JHAd tuleb veel kõvasti tööd teha, meil 2 Coreperi. Pea kõik kolleegid räägivad, kui tõsist tööd tehakse praegu oma pealinnaga – kes veenab, et kuulge, ei saa nii jonnakas olla või et kuulge, LR X ei ole nii jäigal eitaval positsioonil, pole mõtet teda koduses ajakirjanduses kodustel põhjustel sarjata.

16.09.2015

Coreperis võeti ohates teadmiseks info 22.09 kokkukutsutud erakorralise JHA kohta ja kahe ettevalmistava Coreperi kohta (üks neist pühapäeval 20.09). JHAl on vaid üks ülesanne – leppida kokku 120 000 ümberpaigutamise üle. Mitu käredamat LR nõuavad otsuse tegemist igal juhul, vajadusel ka hääletades. Mis ei oleks kuskilt otsast hea, ei asjale endale ega Euroopa sisemisele sidemele ega mitme LR valitsusele. Kindlasti tehakse veel nii PRES kui DE jt suuremate-huvitatumate LR poolt tugevat tööd, et siiski üksmeelset otsust saavutada. Samal ajal tahab mitu LR, nende seas ka DE, umbes 23. või 24.09 kokku kutsuda ka erakorralise ÜK, et arutada muid rändekriisiga seotud teemasid. Neid muidugi tulebki arutada, aga kardan, et kui siseministrid teavad, et kohe järgneb valitsusjuhtide koosolek samal teemal, siis see vähendab oluliselt nende motivatsiooni kokkuleppele jõuda. Ülespoole delegeerimine on nähtus, mis pole sugugi omane vaid ametnikele.

RO ja BG tõstsid nende Schengeni ruumiga liitumise teema, mida on 2011. aastast blokeeritud. Ka täna küsisid kaks suurimat LR, et kas praegusel poliitilisel foonil on ikka õige aeg rääkida Schegeni laiendamisest. Ma ei saanud jätta seepeale märkimata, et kui EE 2011, euroala kriisi haripunktil, euroga liitus, nähti selles just julgustavat sõnumit – hea asi järelikult, kui keegi tahab liituda. Soovi korral võib ka Schengeni laiendamist niimoodi vaadata.

Kiitsime heaks otsuse, mis GRl hõlbustab ÜKP vahendite kasutamist. Juba varem vähendati kriisiriikide kaasfinantseerimise määra, nüüd viidi see [GR]] puhul 0%-ni (kõne all küll vaid eelmise, 2013 lõppenud MFF-perioodi vahendid). Lisaks saab ta 2015 ja 2016 mingid vahendid kergemini-kiiremini kätte. Nii et otse raha juurde GR ei saa, aga kokku hoiab hea mitu miljardit (nende 7-aastane ÜKP plaan on umbes 20 miljardit eurot, et anda aimu suurusjärkudest).

Sõin lõunat COM Tallinna esinduse juhi Rummi poolt tänuväärselt Brüsselisse toodud EE arvamusliidrite grupiga. Nagu ka eile ajakirjanikega kohtudes – lähenemine asjalik, küsimused murelikud. Teemaks peamiselt ränne, aga ka, et kuidas EE selles ja muuski kriisis hakkama saab.

15.09.2015

Hommikul kohtusin 4-ga 6-st EE MEPist. Ainsaks aruteluteemaks ränne, kus parlamendi poolt muidugi frustratsioon eilse NK suutmatuse üle 120 000 ümberpaigutamise üle kokku leppida. Praeguseks on teada, et PRES on 22.09-ks uue erakorralise JHA kokku leppinud ja välistatud pole ikka ka erakorraline ÜK selle järel. Või, täpsemalt, kui ka 22.09 120 000 otsust ei saa, siis tuleb kindlasti ÜK.

Siis paar kohtumist EE ajakirjanikega, Raadio-2 ja Postimehest. Väga asjalikud (off-the-record) küsimused, siirad ja murelikud. Huvitav või kurb oli teistpidi kuulda, et lugejakirjade põhjal on EE ajakirjandus oma põgenikekriisi suhtes üpris mõistlike seisukohtadega kellegi (valitsuse, siis vist?) poolt ära ostetud. Pean aga ka omalt poolt kiitma, et EE peavoolumeedia on seda kriisi käsitlenud tõesti vastutustundlikult.

14.09.2015

Hommikul vara Coreper, mis tegeles eilse arutelu  järel ümberkirjutatud järeldustega. LU kui väga kogenud eesistuja oli teinud suurepärast tööd ja leidnud rahuldava sõnastuse õige mitmes keerulises kohas. Ühele põhiküsimusele, nimelt kuidas nimetada COM 08.09 rändepaketti ja eriti kas sealt midagi esile tõsta, oli lahendatud nii, et tervitatakse mitte paketti, vaid selle kõikehõlmavust, laia haaret ühesõnaga. Aga peamine jäi õhku: 120 000 ümberpaigutatava küsimus.

Vahepeal asendasin ministrit GACil, kus juhtus nii, et eeldatud põhipäevakorrapunktis, COM tööplaanis 2016-ks, ei tekkinud mingit arutelu. Millest on kole kahju, sest just see on koht, kus mõjutada COM kui praktikas seadusandliku algatuse ainuõigusega institutsiooni tegevust. Küll aga tehti peaaegu lauaring 15.-16.10 ÜK päevakorra üle (ja-jah, vaid päevakord, lahtikirjutamata). Teemaks loomulikult ränne, ja kõik Euroopa ministrid-riigisekretärid kasutasid juhust korrata omalt poolt üle jutupunktid, mida nende riigi siseminister paar tundi hiljem nagunii rääkima pidi.

Kell 15 algas erakorraline JHA. Või päris 15 ei alanud, FR, DE, HU, GR, IT ja COM pidasid erinõu. Hea, et pidasid, säästab teiste aega ja närve. Taas kord ministrite lauaring, mis kordas enam-vähem teada-tuntud seisukohti, kuni läks järelduste heakskiitmiseks. Järelduste kiituseks tuleb öelda, et need sisaldavad palju rohkem vajalikke, sealhulgas pikemaajalise mõjuga elemente – tugevam välispiiride kaitse, rohkem abi Süüriale. Välistegevus nagu sõjaline operatsioon, Lääne-Balkani riikide aitamine, koostöö Türgiga. 40 000 ümberasustamine “koputati” ka ära, ehkki, NB! see vaid juriidiline raamotsus, 8000 põgenikku tuleb veel ära jagada. Tegelema hakatakse ka teisese rändega, mis mh meie jaoks suur küsimus. COM 08.09 paketi kohta ülalmainitud elegantne sõnastus, mille järgi siiski lubab NK paketi osadega kiiresti tööle hakata – samas ei öelda siin, et sisuga nõus ja viime kohe ellu.

Aga 120 000 täiendava ümberpaigutatavaga ei läinud mitte. Kuidas PRES ka ei püüdnud: “lepiti põhimõtteliselt kokku”, “liikmesriigid lubasid osaleda”, konsensust ei saavutatud. 2-3 LR (ma ei nimeta neid, põhimõtte pärast, aga usutavasti on see info juba praegu meedias väljas) jäid endale kindlaks: Pole hetkel mandaati võtta lisapagulasi ja miks pole tekstis öeldud, et kohustuslikke kvoote ei tule? Kõik veenmine, et skeemi kallal tööleasumine ei too hetkel lisapagulasi ja et kohustuslikke kvoote ei sisalda juba COM ettepanek 120 000 kohta, seega pole vajadust seda eraldi ka tekstis mainida, langesid kurtidele kõrvadele. JHA järelduste asemel tulid PRES järeldused, mis teadagi kohustab millekski praktikas vaid PRES ennast. Kui sedagi. Siiski tõdeb PRES seal, et ümberpaigutamist toetab valdav enamus LR. PRES lubas 08.10 JHAl kindlasti konsensust taotleda. Kas niikaua kannatab, et tea, ja eesistuja Tusk on ka viibutanud võimalust erakorralise ÜK kokkukutsumiseks.

Kummal siis nii-ütelda õigus on? Loll lugu on mõlemalt poolt vaadates. Ühtpidi on kogu selle ülimalt keerulise rändeproblemaatika, õigemini selle lahendamise, õnnestumise avalikkuses riputamine vaid ühe naela, ümberpaigutatavate arvu külge, ilmselt ettevaatamatu ja sisuliselt pealiskaudne. Teisalt on EL-is ikkagi nii, et kui valdav enamus on nõus, ja mitu LR palub solidaarsust, siis näidatakse ka üles suuremat empaatiat kui praegu need mõni LR teinud on.

Kui hullusti asjad tegelikult on? Kas see on Schengeni lõpp ja Euroopa solidaarsus on kadunud? Ega ole. Schengen püsib, ehkki viimased päevad on näidanud, kui kiiresti võib tekkida ahelreaktsioon sisepiiridel kontrolli taastamisel. Kuid usutavasti hakkame nüüd rääkima Schengeni remondist, võib-olla isegi kapitaalremondist. Siin mängib sama, mis eurogi puhul – Euroopa integratsioonis pole kunagi tehtud sammu tagasi ja poliitiline künnis esimeseks on tohutult kõrge. Solidaarsusega on mõnes mõttes keerulisem – tundeküsimus; ja täna seda tunnet ruumis palju polnud.