29.06.2015

Olin varahommikul kutsutud LU, järgmise eesistuja juurde, teemaks teadagi rändeküsimus. Sõnum ühene: LR on selle asja nüüd üle võtnud, seega ka meie vastutus, seega peavad kõik kiiresti oma arvu välja käima, ja juuli lõpuks tuleb kokkuleppele jõuda. Saime esimest korda tõsiselt rääkida proportsionaalsest numbrist, mis oleks vastavuses meie osakaaluga EL SKT-st ja rahvaarvust. Vaatame, kui kaugele LU selle lähenemisega jõuab, igatahes käivad kiirkorras läbi kõik LR ja on juba 01.07, oma esimeses Coreperis lubanud tutvustada ajagraafikut ning 06.07 korraldada erakorralise Coreperi, lootes kõigilt numbreid juba laual olevat. Loodame, sest LU on neis asjades arusaadavalt ülikogenud.

Coreper kiitis kõigepealt ilma aruteluta heaks EE, CY ja LU Majandus- ja sotsiaalkomitee delegatsiooni vähendamise 1 koha võrra. Võtke ta, ja mu meelekibedus pealekauba, nagu Steinbecki tegelane ütleb. Siiski saime võrreldes Regioonide komitee sarnase protsessiga väikese võidu selle näol, et suured LR ei teinud omapoolset deklaratsiooni selle kohta, et demograafilised arengud võivad neile tulevikus veel rohkem kohti anda; ja väikese kompensatsiooni ühes allkomitees saime ka.

Ainus arutelupunkt oli 25.-26.06 ÜK järelmid, kus läks pisut ütlemiseks. Ikka küsis mõni, kas solidaarsus on EL-is (ja EL lepingute järgi) olemuslikult kohustuslik või vabatahtlik; ja kas solidaarsuse puudumine näiteks põgenike asjas võib kaasa tuua ka valikulist solidaarsust nüiteks EL tõukefondide asjas – ilmne viide vabatahtlikkust toetanud LR kui netosaajatele EL-i eelarvest. Ma pidin seepeale ka sõna võtma ja ütlema, et ÜK tulemus on teada, nüüd peaksime keskenduma sellele, kuidas selle otsused ellu viia, numbrid kokku saada, ja ses asjas on loomulikult suurem kohustus vabatahtlikku lähenemist pooldanud LRdel, sh EEl. Täna läks ilma suurema tülita, aga ei välista, et lühiajal mingi Coreperi lõuna või hommikusöök atmosfääri asjus ikkagi tehakse.

Lõpetuseks lõpetasime LV eesistumise. Väga hästi tehtud, öeldi väga südamlikult. Ongi nii. Keegi poleks uskunud, et andmekaitse määrus saabki tehtud, väga suured kahtlused olid, kas EFSI saab selle tähtajaga tehtud jne, jne. Lisaks kriisid, terrorism ja ränne, mida hallata tuli. Oma vähepretensioonika ent asjaliku stiliga ajasid lätlased kõik need asjad ilusti jutti, näidates tihti üles ka suurepäraseid diplomaatilisi võimeid (vt kasvõi üle-eelmine lõik). Respekt ja kerge kadedus.

 

25.-26.06.2015

ÜK oli raskem kui ükski tippkohtumine pärast 2012 juunit, eurokriisi haripunkti. Eks mõnes mõttes olegi eurokriis tagasi, GR on potentsiaalselt ikkagi üpris otsustavate sündmuste lävepakul. Mitu riigijuhti kurtis kehva atmosfääri üle, vaoshoituse poolest tuntud liidukantsler Merkelgi kasutas tema kohta kaunis tugevaid sõnu jne – temperatuurist saab lugeda saab näiteks sellest EUobserveri artiklist.

ÜK algas nn 5 presidendi raporti tutvustamisega. Seal on kiires perspektiivis üks suur konkreetne idee – ühtse hoiusekindlustuse ehk pangandusliidu kolmanda samba ärategemine. Ja seda küll lähiaastail ei ennusta juhtuvat, liiga kallis ja palju solidaarsust nõudev asi see. LR konkurentsivõimeametite või -asutuste sisseseadmine (DE vana idee, reformilepingute, uus kuub), euroala fiskaalstabilisatsioonifunktsioon (endise nimega fiskaalvõimekus) ja muud nipet-näpet. Ei saa öelda, et ambitsioon täiesti puuduks ega saa ka öelda, et raporti elluviimine ei tugevdaks euroala lõimumist. Aga arutelud selle üle kuulutati alles alanuks, eile ei arvatud veel midagi.

GR olukord oli riigijuhtide ees teist korda 3 päeva jooksul (vt Gondori kroonika 22.06.2015). Kui esmaspäeval ehk oli veel mingit sümpaatiat või arusaamist, siis eile oldi ühesed: kreeditoride viimane pakkumine on mõistlik, võtke see vastu, ÜK ei hakka ühe LR käibemaksumäärade või pensioniboonustega tegelema. Valitseb arusaam, et GR nõustub alles siis, kui tõesti midagi muud üle ei jää; ja see hetk on homme 27.06 õhtul, mil tuleb järjekordselt kokku rahandusministrite eurorühm. IMFile maksmise tähtaeg on 30.06, programmi modifitseerimine vajab parlamendi kinnitust mitmes LRs (EEs piisab ELAKi heakskiidust) ja näiteks FIs on vaja 2 päeva, et parlamendis koosolek kokku kutsuda. Kuni homse õhtuni küsivad “institutsioonid” (varem tuntud kui “troika”) GRlt nõustumist või uut ettepanekut. Ei hakka ennustama, kas või kumb tuleb. Kui kokkulepet ei tule, siis tulevad muidugi kasvava paanika järjekorras Plaan B, kriisikoosolekud ja ka uus ÜK.

Pika õhtu täitsid emotsionaalsed arutelud rändeteema üle. Nagu oligi karta, lendasid kohe vastu taevast arukad soovid rääkida kõigepealt tagasivõtmisest, algpõhjustega tegelemisest jne – ainus kirgi tekitanud küsimus oli vabatahtlikkuse/kohustuslikkuse üle. Pärast pikki tunde jõuti kella 3-ks otsusele, et osalemine on vabatahtlik ja konkreetsed panustamise numbrid otsustatakse LR vahel konsensusega. Õige mitu peaministrit ja COM president Juncker avaldas selle üle halvasti varjatud pahameelt. Niipalju kui mina kuulsin, keerati tooni üle võlli mõlemalt poolt, aga rohkem siiski vabatahtlikkuse nõudjate poolt. Kuidas saab keegi lubada endale öelda, et meile surutakse püstoli ähvardusel põgenikke kaela, kui meie lennukid käivad teie piirkonna õhuruumi valvamas, kõlas vastuküsimus, tõsi, koridoris. Siin ka vastus kõigile neile tarkpeadele, poliitikutele ja ajakirjanikele, kes on viimastel nädalatel nõudnud, et EE president, ministrid ja diplomaadid ei seoks omavahel NATO ja EL asju, erinevaid solidaarsuse väljendusvorme.  Meie ei pruugigi siduda, kuid meie partnerite jaoks on see üks tervik – nagu iga normaalse loogika järgi ongi. Ühesõnaga, nüüd on atmosfääri ja EL ühtsuse mõttes erakordselt oluline, et LR esitaksid väga kiiresti oma panustamisnumbrid, et reaalne töö 40 000 ümberpaigutatava ja 20 000 ümberasustatava kokkusaamiseks saaks LU kui uue PRES juhtimisel alata. Kohustus aktiivsust näidata on just nn vabatahtlikkusleeril – sest meie argument ju oli, et pole vaja suruda, saame ka omal tahtel teisi aidatud. Eriolukorras ehk vastuvõtukohustusest vabadeks LR kuulutati veel HU ja BG – teistele tuleb jälle pisut rohkem. COM on ennast oma ebarealistliku ja ÜKle teadlikku väljakutse esitanud ettepanekuga mõneti mängust välja arvanud, nüüd ei jää neile tõenäoliselt palju suurem kui vaid arvutusabi andmise roll. Millest EE-sugusel väikesel LRl muidu põhimõtteliselt kahju on, aga praeguses olukorras – ise tegi.

Õhtusöögi magustoidu ajal (mitte asemel, siiski) rääkis UK peaminister Cameron oma referendumikavast. Järeldustesse lisati 1 lause – kuulati ära ja naastakse detsembri ÜKl. Kel ligipääs, soovitan lugeda tänasest Financial Times´ist selle kohta P.Stephensi uskumatult realistlikku artiklit, kus saad aru, kui tohutu riski Cameron oma riigile selle referendumiasjaga võtnud on.

Täna hommikuks oli meeleolu töisem. Julgeoleku- ja kaitseosas tõdetakse julgeolekuolukorra muutust ja antakse CFSP kõrgele esindajale ülesanne aasta pärast esitada uue välis- ja julgeolekupoliitika strateegiadokumendi 2003. aasta oma asemele. Lisaks muu hulgas üleskutse piisavale kaitsekulutuste tase, hübriidohud – meie ettepanekud teksti, muide. Selle teema arutelul oli kohal ka NATO peasekretär Stoltenberg – pisut punastama ja muretsema paneb siiski, et NATO on järelduste tekstis nimetatud samas reas teiste partnerite nagu ÜRO, OSCE ja Aafrika Liiduga.

Viimane teema, digitaalne siseturg, ÜK kutsub üles kiiresti heaks kiitma telekomipaketti ja kannustab COM mais esitatud digituru strateegia kiirele elluviimisele. Veel täna, kohapeal, sai peaminister Rõivas teksti sisse e-valitsemise edendamisele kutsumise.

Sellest tahakski lõpetuseks veel kahe lausega. Kui jätta kõrvale kehv ja kindlasti mitte kellelegi kasulik meeleoluhapusus rändeteemadel, siis võib lõppenud ÜK muud osad EEle väga edukaks lugeda. Loetlen puhtalt EE tehtud ja sisse läinud parandusettepanekuid (miks puhtalt? sest koos FI, LT, LVga saime veel sisse näiteks sõna “kaitse” peatüki pealkirjas): tagasisaatmisotsuste registreerimise Schengeni infosüstemis (järelduste punkt 5 lõik d), hübriidohtude mainimise (punkt 10 lõik c), kaitsekulutuste taseme (samas), andmete vaba liikumise (punkt 12 lõik b) ja e-valitsemise (samas). Ei ole nii, et väike LR üldse ei saa. Saab küll.

 

23.06.2015

Asendasin ministrit GACil. Põhiteema 25.-26.06 ÜK ettevalmistus. Kaitse- ja julgeolekupeatükis tegime taas ühisettepanekuid FI, LV ja LTga ja lausa lust on kuulda, kuidas FI uus välisminister seletab, et julgeolekuolukord meie piirkonnas on Vene mõjul tugevasti muutunud. Digitaalse siseturu osas jätkasime e-valitsuse ja andmete vaba liikumise mainimise surumist, ja vajadusel jätkame ÜKni välja.

Põhiaur läks aga rändele, eriti ümberpaigutamisele ja -asustamisele. ÜK eesistuja Tuski meeskond on teinud tugevasti tööd ja tundub, et rändekriisi lahendamise piirjooned hakkavad vaikselt selguma. Kõik LR osalevad – sellega saaks vältida sõnade “vabatahtlik” ja “kohustuslik” kasutamist. Üldnumbrist 40 000 pääsu pole, see on hakanud oma elu elama, kuid “LR otsustavad oma panused koos” – sellest võib välja lugeda, et ühehäälselt, vähemalt ei saa kellelegi peale suruda mingit kindlat numbrit (seda välditaks nagunii viimse võimaluseni). Tähtajaga tahetakse peale suruda, otsused tuleks teha kuu jooksul – 09.-10.07 on informaalne JHA ja sealt edasi Coreperi arutelud. Tänasel arutelul ei olnud LR arvamuste erinevused muidugi kadunud, kuid tooni mahenemine oli tuntav – osalt kindlasti järelduste uue versiooni mõjul. Eriti väärib märkimist IT, DE ja PL liikumine, eri lähtekohtadest keskelepoole. Mina rääkisin meie põhiprobleemist, ebaproportsionaalsest numbrist, mille üle COM pole ikka veel tõsiselt läbi rääkima hakanud.

Lõunal arutasime strateegilist kommunikatsiooni asja, mille algatasid 4 välisministrit, sh EE, alles mõni kuu tagasi. EL mõistes on asju tehtud kiiresti – EEASis on praktiliselt loodud eraldi strateegilise kommunikatsiooni üksus (ka meie saadame sinna oma kulu ja kirjadega ühe eksperdi), ja see on juba valmis visanud tegevuskava koos eesmärkidega. Mis tulebki nüüd täita konkreetsete vahenditega ja tähtaegadega nende saavutamiseks. Huvitav oli aga kuulda, kuidas mitu ministrit ja COM asepresident läänepoolsetest LRdest kinnitasid, et oleme kõik Vene propaganda rünnaku all  ei tasu olla naiivne. Hea, sest EL sees pole päriselt üksmeelt selles, kas see strateegiline kommunikatsioon (vastupropaganda-sõna ei tohi kasutada) peab toimuma ainult idapartnerites või käib see asi ka EL LR kohta.

Enne GAC kogunes Coreper ja leppis suure vaevaga kokku järeldustes ametlikult pika nimega Makedoonia üle… vaid selleks, et ministrid saaksid teksti jälle lahti kiskuda. Midagi pole teha: ühehäälsusele allutatud teema pluss ühe-kahe LR erihuvid pluss vaidluse objekt, mis asub väljaspool EL ja ei saa ise laua taga häält teha – see  annab kokku toksilise kombinatsiooni, mille kohal veedetakse alati pikki tunde. Lahti me Lääne-Balkani teemast ei saa, see jääb igal juhul EL vastutusele. Aga kurb on, et EL hakkab end laienemisriikides tõsisemalt liigutama alles siis, kui midagi tõsiselt viltu läheb. Seda peaks me ikkagi püüdma muuta.

22.06.2015

Erakorralisele euroala ÜKle GR teemal eelnes päeval veel rahandusministrite eurorühma kohtumine. GR uued ettepanekud, mille saabumisest raporteeriti eri adressaatide poolt nii eile õhtul, öösel kui hommikul, polnud jõudnud ei rahandusministriteni ega riigijuhtideni. Seega ei saanud sisulisi arutelusid programmi üksikasjade üle, nagu käibemaksumäärad, pensionid, eelarve-eesmärgid, pidada. Tore on, et ei saanud, sest see polegi peaministrite ülesanne, ja õige paljudel ametnikel, aga ka rahandusministritel, oli tänase ÜK eel see hirm, et kell 3 öösel hakatakse riigijuhtide vahel maksuprotsente arutama. Või, veel hullem, võlgu andeks andma.

Niisiis kuulasid riigijuhid praktikas lihtsalt oma GR kolleegi ära. On igati euroopalik, et kui sul on tõesti suur mure, siis saad sa sellega Brüsselis ka kõrgeimal tasemel oma muret väljendada. Kreeklaste jutt oli ka täna varasemast tõsisem ja konkreetsem. Aga usalduse taastamine vajab aega, veel rohkem aga tegusid. See oli pea kõigi kolleegide otsene sõnum peaminister Tsiprasele. Võlatingimuste muutmine, mis GR kauaaegne soov, ja mis ka (majandus)küberruumis jõudsalt elab, mingit arutamist ei leidnud. Olekski väga mitme LR juhi jaoks täiesti võimatu rääkida mistahes uutest vastutulekutest enne, kui senised lubadused reaalselt täidetud.

Nüüd hakkavad GR võlausaldajad kibekiiresti tööle ja 24.06 uuel erakorralisel eurorühma koosolekul tahetakse GR lubatud samme sisuliselt ja tõsiselt arutada. Kui siis peaks mingite kokkulepeteni jõutama, mis on kõike muud kui kindel, nõutakse seekord üpris kindlasti kõigepealt otsusetegemist (seda võib ka tagatiseks nimetada) GR parlamendilt, seaduste kiirkorras vastuvõtmist. Alles seejärel lähevad kreeditoride valitsused oma parlamentide ette. Ka seda on GR kriisiga tegelemine õpetanud, eriti viimastel kuudel. Igal juhul räägitakse praegu ainult praeguse, teise programmi lõpetamisest-pikendamisest ja mitte millestki uuest (võlatingimused!). Kreeklaste plaan oli ilmselt pisut teistsugune, ja seetõttu võime lähipäevil veel üllatusi oodata (karta).

18.06.2015

Hommikusöök EEAS peasekretäri Le Royga, teemaks EEAS struktuurimuutuste tutvustamine, ei midagi põrutavat, aga organogrammi ülemine ots läheb kergemaks ja selgemaks, praegune on ikka üpris uskumatu küll.

Järgnes poolepäevane laisavõitu Coreper. 22.06 FAC viimased asjad, EL-Hiina tippkohtumise ettevalmistus, järelevaade EL-Ladina-Ameerika ja EL-Mehhiko tippkohtumisele. Elevust tekitas vaid ametlikult pika nimega Makedoonia teema. 23.06 GAC järeldustes peab enamuse LR meelest olema peale praegust poliitilist kriisi hukkamõistva osa olema ka julgustav pool. Sellest ei taha mõni Makedoonia naaberriik aga isegi kuulda mitte. Paari laienemisega rohkem kokku puutunud alalise esindajaga rääkisime sellest, et EL laienemispoliitikal pole enam seda transformeerivat, motiveerivat jõudu, nagu tal meiega, 2004. aasta klassiga oli. Ei ole kunagi olnud Bosniaga, ei ole õieti Albaaniaga, pole enam ka Makedooniaga. Ning me peaksime sügavamalt arutama, miks pole, ja mida me muutma peaksime, see pole ju vaid nende riikide süü. See jutt aga ei meeldinud neile, kelle jaoks nende järelduste ainus eesmärk on Makedooniat kriisi eest sakutada. Töögrupp jätkas pärast arutamist ja loodetavasti saab ikkagi kokkuleppele.

Sõime lõunat Põhja-Balti 8 riigi formaadis. Ainsaks teemaks 25.-26.06 ÜK ettevalmistus. Kaitseosas on seekord moodustunud Balti riikide ja FI ühine vaade, mis on kindlasti sõnumiks just SEle. Rände all kirutakse üha kõvema häälega COM jäärapäisust, kes tahab kohustuslikkust suruda ja jaotusvõtmest enne mitte rääkida. GR kohta ei olnud õieti kellelgi siseinfot, praeguseks on aga tulnud teada, et eurorühmas midagi ei toimund ja ÜK eesistuja Tusk on 22.06 õhtuks kutsunud kokku euroala tippkohtumise. Oleme tagasi 2011-2012 moodi kriisimeeleoludes.

17.06.2015

TervepäevaCoreper võttis kõigepealt 22.06 FAC ja 23.06 GAC tõsiseima lahtioleva küsimuse: kuidas arutada ametlikult pika nimega Makedooniat, kus viimasel ajal tõsine poliitiline kriis puhkenud? Kas GACis, kuna laienemispoliitika on selle nõukogu all ja Makedoonia on kandidaatriigina selle poliitika osa? Või FACis, sest viimane kriis võib mõjutada julgeolekukeskkonda Lääne-Balkani regioonis laiemalt? Et see küsimus liiga lihtne ei tunduks, siis küsiti edasi: Kuidas oleks, kui teeks arutelu välisministrite vahel FACis, aga järeldused võtaks vastu GACis, oleks kõik tasakaalus? Muide, nii lõpuks jäigi. Vana hea Brüssel.

Edasi pikendasime ilma igasuguste vastuhäälteta Venema vastu suunatud majandussanktsioone. Ongi minemas nii, nagu märtsis ei julgenud loota (mäletatavasti sidus märtsi ÜK sanktsioonid Minski lepingute täieliku täitmisega Venemaa poolt, vt Gondori kroonika 19.-20.03.2015) – et tõdetakse ilma poliitilise aruteluta ja uuesti riigijuhtide ette minemata, et tingimused on täitmata, sanktsioone tuleb pikendada kuni 31.01.2016, et jätta endale ka hindamise aeg pärast aastalõpu tähtaega, mil Minsk pidi olema ellu viidud. Ometi nii läks, täna ei kõlanud ühtki vastuhäält, otsus olemas ja 22.06. FAC peaks otsuse formaalselt, ilma aruteluta kinnitama. Võtsin sõna mitte sisu kohta, vaid sanktsioonide rakendamise arutamisvajaduse kohta, et anda hoiatuslask viimastel päevadel levima hakanud teadetega seoses, kui lihtne ikkagi Vene firmadel ja osalt ka isikutel on meie sanktsioonidest mööda hiilida.  Osalt eri LR valitsuse tõlgendamise tõttu. Vaatame veel.

Pikalt arutasime 25.-26.06 ÜK järelduste eelnõu, kust veel puudusid sellised kuumad teemad nagu rände ümberpaigutamise ja ümberasustamise skeem, GR, EMU tulevik ja UK küsimus. Digitaalse siseturu osas oli ÜK esistuja Tuski meeskond järginud oma tavalist joont ja teksti kõvasti kokku tõmmanud, visates sealt välja ka mõne EEle olulise asja. Pidingi küsima e-valitsuse, digiagenda regulaarse ülevaatuse ÜK poolt ja andmete vaba liikumise lisamist teksti. UK kohta ütles sealne kolleeg, et vaevalt midagi liiga konkreetset tulebki ja see ongi praegu pigem kasulik. Kaitse- ja julgeolekuteemal oli tusklaste lakoonilisus vastukarva õige mitmele LR, ka meile. Muutunud julgeolekuolukorras on ka sellele pühendatud teksti pikkus märk omaette. Küllap seda pärast tänast lauaringi ka pikendama asutakse. GR kohta ei kelleltki piuksatustki.

Nn põhiteemal, rändest olime huvitavas olukorras, kus Tuski kabinetiülem Serafin ütles, et tema andmetel oli eile 12-13 LR kohustuslike kvootide vastu – mis on õige – ja enamus LR ütles, et jah, aga toon, atmosfäär eilsel JHA arutelul oli konstruktiivne ja kindlasti on võimalik euroopaliku lahenduseni jõuda. COM on endiselt väga jäik: 40 000 ja kohustuslikud kvoodid! aga LR enamus tundub hakkavat lahendust otsima b) mujalt. Nüüd on pall tegelikult tusklaste käes, eriti olukorras, kus COM jonnib. Üle nädala veel ÜKni minna.

16.06.2015

Kauakardetud JHA siseministrite osa Luksemburgis, põhiteemaks rändeagenda (ehkki tõe huvides tuleb öelda, et vastu võeti ka sisejulgeolekustrateegia järeldused ning kuulati ülevaadet võitlusest terrorismiga ja aruannet Schengeni ala toimimise kohta). Kui ränne varjutas ülejäänud teemad, siis õnneks ei varjutanud rändekvoodid omakorda täielikult selle agenda muid teemasid. Toimus nn poliitiline arutelu, see tähendab, et mingit otsust või teksti laual polnud, igaüks sellest, mida asjast arvab, mis muret teeb, mis eriti oluline, millega kiire jne.

Päris palju räägiti tagasivõtust (kõik tahaksid muidugi öelda tagasisaatmisest, aga nii lihtne see pole), asüülitaotluste läbivaatamisest kohapeal ITs ja GRs, lisaks ka nende praeguste nn rinderiikide oma vastutusest. Päris palju mainiti Balkani kaudu tulevat ebaseaduslikku rännet, mille all kannatab eriti HU ja mitmel korral ka Ukraina ikkagi habrast olukorda. COM kinnitas lõpusõnavõtus, et loomulikult, kui hätta satub teine EL geograafiline tiib, siis aidatakse samamoodi kui praegu Vahemere keskosa LR. Mitu LR, sh EE mainis oma muret jaotusvõtme üle.

Toon oli üldiselt kardetust viisakam, ehkki kahe suurema LR käest tuli küllalt otseseid ähvardusi, et kui rändeagendat kiiresti rakendama ei hakata, siis on Schengeni süsteem ohus, ja mõnelt Ida-Euroopa LRlt ebavajalikku arutlemist selle üle, kas solidaarsust ikka saab peale suruda või mitte. Julgustav oli ka see, et COM oma kokkuvõttes sõnu “vabatahtlik” ja “kohustuslik” ei kasutanud.

Sisust: solidaarsuse vajadust tunnustavad kõik. Mingi panuse on valmis andma kõik. EL poolset abi nii rinderiikide kui abistajate jaoks eri vormides lubati. Tagasivõtmisest räägitakse palju. Sügisesse planeeritud Valletta tippkohtumine Aafrika riikidega tegeleb paljuräägitud algpõhjustega nii poliitilises kui rahalises mõttes. Tehakse tugevamaid pingutusi Liibüasse ESDP missiooni saatmiseks.

Nüüd edasi on küsimus, kas 25.-26.06 ÜKks suudetakse leida sõnastus, mis ütleks näiteks, et LR jaoks siduv (kõik peavad osalema) süsteem 40 000 või sinnapoole inimese ümberpaigutamiseks luuakse, kuid süsteemi üksikasjad ja jaotusvõti on eraldi arutelu ja otsustamise objekt. See oleks euroopalik viis selle olukorra lahendamiseks. Ja siis valaks asutajariik LU eesistujana need otsused kuu ajaga matemaatilisjuriidilisse vormi. Selleks on aga vaja veel kõvasti pingutada, eriti ÜK eesistuja Tuski meeskonnal ja COMl, kellest viimase paindlikkuse üle tipptasemel pole paraku ikka veel selgust.

15.06.2015

JHA justiitsosa Luksemburgis kujunes vastupidiselt kartustele lühidaks ja sujuvaks. Peamiselt tänu LVle, kes eesistujana teinud tõesti head tööd. Veel 2 kuud tagasi ei arvatud, et andmekaitsemäärus saaks valmis ilma pika öise läbirääkimissessioonita, aga tuhkagi – ministrid tõdesid tänulikult, et nende eksperdid on teinud head tööd ja teksti (200+ lehekülge) suutnud kokku leppida. Ühinen ka mina tänusõnadega meie justiitsministeeriumi ametnikele. Nüüd läheb eelnõu triloogidele EPga, kel tugevat muutmissoovi õige mitmes ka meile olulises punktis, mida tänases sõnavõtus rõhutasime: avaliku sektori paindlikkus, riskipõhine lähenemine ja regulatsiooni võimalus kaasas käia infotehnoloogiliste arengutega. Viimane on eriti oluline arvestades, et eelmine andmekaitsemäärus on pärit aastast 1995 – kui EL sellise tempoga liigub, siis on tõesti oht reaalsele elule jalgu jääda. Kavatsen ka ise kohtuda selle eelnõu raportööriga EPs, et need asjad üle käia.

Euroopa prokuratuuri asutamise eelnõu on samuti LV juhtimisel edenenud. Kokku lepiti esimeses 16 paragrahvis, mis sätestavad asutuse struktuuri, pädevused ja prokuröride ametissenimetamise korra. Siin öeldi küll mitmelt poolt, ka EE, maha see EL-stammlause, et milleski pole päriselt kokku lepitud seni kuni kõiges pole kokku lepitud. Tegu on vastuolulise eelnõuga, mille eelkäijale LR parlamendid on korra nn kollase kaardi andnud, COM pidi eelnõu tagasi võtma ja uue(sti) esitama. On üldlevinud arusaam, et selle asjaga ühehäälsust tõenäoliselt ei saavutata ja asjast huvitatud LR peavad lõpus edasi minema tõhustatud koostöö vormis, kõik ei tule kaasa. Aga seda pole täna veel ilus kõva häälega välja öelda, kuna enne selle mehhanismi käivitamist peab tavapärane protseduur NKs olema lõpuni läbi käidud.

Ühe potentsiaalselt kodanike elu oluliselt hõlbustava sammu tegi EL täna veel. Kiideti heaks määruse eelnõu, millega perekonnaseisudokumendid muutuvad mõne aasta pärast LR vahel vabaks legaliseerimiskohustusest (nn apostille’st), seega kehtivad need sellistena, oma LR poolt väljaantaval kujul. Lisaks töötatakse mitme  dokumendiliigi jaoks välja standarvormid, mille järgi koostatud dokumente ei pea enam ka tõlkima. Piirideta Euroopa poole, võiks optimistliselt õhata… kui homme ei hakkaks siseministrid arutama rändeküsimusi, mille lahenduseta jäämise korral on oht mõningate piiri-ilmingute taastamiseks EL-i sees kui mitte täiesti reaalne, siis igatahes mitte võimatu.

12.06.2015

TervepäevaCoreper võttis läbi 15.-16.06 JHA järelejäänud teemad. Sain maha võtta reservatsiooni Euroopa prokuröri eelnõult (kus kinnitamisele lähevad vaid 16 esimest paragrahvi). Seejärel 25.-26.06 ÜK tüse päevakord, kus mitu kuuma teemat – GR, UK, rände ümberpaigutamise osa, EMU tulevikuraport – veel täiesti tühjad lahtrid. Kavandatud kaitse- ja julgeolekuosas ei tule vist pikemat arutelu, antakse CFSP kõrgele esindajale ülesanne välja töötada uus Euroopa julgeolekustrateegia (meie soov, et 2016 juuniks), aga muust sisust praegu palju ei paista. Digitaalse siseturu osa tuleb aga pikem kui vaid COM strateegia heakskiit, teema on praegu kuum. Palusime kindlasti teha tuleva nimekirja lisada ka e-valitsuse.

Pisut ootamatult, ent siiski ilmselgelt institutsioonide ja ka osa LRdega koordineeritult tõdes EEAS, et kuna kehtib märtsi ÜKl saavutatud konsensus, et Venemaa-vastased majandusanktsioonid on seotud Minski lepete täieliku täitmisega Vene poolt, mida muidugi pole tehtud, siis tuleb sanktsioonide pikendamisotsus teha juba enne juuni ÜK. Keegi ei vaielnud, vaatame, kuidas läheb järgmisel nädalal, kui laual ka õigusakt. Kinnitamine jääks siis formaalselt 22.06 FACle. Tore oleks.

Lõunateemaks oli rändeagenda problemaatilised aspektid, ümberpaigutamine ja ümberasustamine. COM oli kohale saatnud oma peasekretäri Day ja ei andnud milleski grammigi järele: 2015 olukord muutus, vabatahtlikkus ei tööta, juuni ÜKlt oodatakse kohustuslikkuse põhimõtte kinnitamist ja ümberpaigutatavate üldarvus kokkuleppimist. Siis võivat ka jaotusvõtmest edasi rääkida (hulga LR, ka EE kurtmise peale, et meiega pole konsulteeritud ja võti ebaproportsionaalne). Hee, kui üldarv on paigas, ja õigesti märkisid mitmed, et 40 000 on hakanud oma elu elama, seda muuta raske, siis on jaotusvõtme ümbermängimine nullsummamäng ja see ülikeeruline. Mitmed, ka EE arvasid, et euroopalik lahendus oleks üldse vältida sõnu “kohustuslik” ja “vabatahtlik”. Leerid umbes nagu välja kujunenud. Ka NK poolt oli kohal peasekretär Corsepius, kes täiesti õigesti märkis, et riigijuhid ei lepi kokku mingis põhimõttes, kui nad ei tea, mida see nende riigile konkreetselt tähendab. Mina ajasin meie kohustuslikkust välistava seisukoha COM pakutud ebarealistliku ja ebaproportsionaalse numbri kaela – et kuna number nii suur, hakkasime hoopis vaatama, kas ikka saab seda kohustuslikuks teha, mitte ei mõelnud, kuipalju ja keda vastu võtta. Pärast parlamendierakondade, ka EKRE, eilseid avaldusi, et umbes 150 põgenikuga saaksime hakkama küll (laias laastus meie osakaalus EL SKT-st ja rahvastikust) oli ses jutus tõde niipalju, et jutt seisis püsti küll, seekord. Vaatame, kuidas siseministril 16.06 JHAl läheb.

09.06.2015

Mõttekoja EPC hommikusöök LU algava eesistumise prioriteetidest, esinejaks mu LU kolleeg Braun. Neile on see 12. ja kolleegile isiklikult 5. kord, nii rääkis ka Braun kõigepealt PRES rolli muutumisest: Kunagi tegime nalja, et eesistuja on teiste teener, tegelikult juhtisime EL tegevust, aga nüüd tahaks tõesti selle töö (kus ise pea mingeid asju välja käia ei saa) eest raha saada. Iseloomulik oli, kuidas ta ütles Venemaa-vastaste majandussanktsioonide pikendamise esimest korda välja, ühtki riiki nimega nimetamata, aga otsesele küsimusele andis hiljem ka otsese vastuse: Jah, juuni ÜK poliitilise otsuse järel pikendame juulis 6 kuuks. Vana kogenud (riigi) diplomaadi vääriline oli ka viis, kuidas Braun tegi oma nõrkusest tugevuse, rääkides maksuinfo jagamisest kui asjast, mida kõik LR peavad tegema, mida LU eesistujana kindlasti edendab, kuidas Luxleaksi maksuasjade tõtu nad just tunnevadki seda teemat väga hästi jne. Näide oskusest oma tugevusest nõrkus teha on paraku siin.

Poolepäevane Coreper tervitas ja kiitis PRES kokkuleppe saavutamise eest EFSI triloogidel, kinnitas vaidlusteta 16.06 JHA sisejulgeoleku järeldused ning suunas andmekaitsemääruse 15.06 JHA justiitsosa arutelule. Näeb siis, kas tuleb pikk öö või mitte. Euroopa prokuröri kohta ei saanud ma ikka midagi öelda, põhjus sama, mis eelmises Coreperis (vt Gondori kroonika 04.06).

Õhtupoole kahepoolne kohtumine järgmise eesistujaga, seekord kahepoolne, EE erimurede ja sensitiivsuste ärakuulamiseks. Rändeteemal tutvustasin põgusalt meie valitsuse tänaseid seisukohti, kolleeg arvas, et põhiaur hakkab ikkagi minema iga LR panuse arvutamisele ja ümberarvutamisele, mitte vabatahtlikkuse-kohustuslikkuse printsiibile. Heas lõpptekstis, ütleb ülikogenud kolleeg, ei pruugi kumbagi sõna olla, ei “kohustuslikku” ega “vabatahtlikku”. Siis oleks kandilisema mõtlemisega LR tõesti plindris – kuidas mõista, kuidas täita, kuidas müüa… Pärast 25.-26.06 ÜK poliitilist otsust teeb eesistuja igatahes kiiresti – 06.-07.07 siseministrite informaalne arutelu ja seejärel juba õigusaktiga Coreperi, soovitav vastuvõtmine oktoobri JHAl. Rääkisin ka neist teemadest, mis meile andmekaitsemääruse juures väga olulised on ja ettevaatavalt, mida triloogidel EPga ei tohi väga ära kallutada lasta – avaliku sektori paindlikkus, riskipõhine lähenemine.