26.03.2015

Rohkem EE asjade päev. Hommikul kohtumine meie MEPidega, kohal 6-st 4. Neid ongi raske täiskoosseisus kokku saada, sest parlamendi kalender on väga hüplik ja liikmete Brüsseli-nädalad lühikesed. Briifisin 19.-20.03 ÜKst, veel rääkisime TTIPist, kus kõigi LR poliitikutel on oluline roll selle asja sisu selgitamisel oma publikumile. Andmekaitsest ja lennureisijate  andmete vahetamise direktiivist – no ei saa neid ses mõttes siduda, nagu mõned EPs tahaksid, et tuleksid vastuvõtmisele samaaegselt (see siis tasandaks hirme, et reisijate infot käsitletakse ettevaatamatult). Ei saa, sest esimesega on eriti pärast Pariisi terroritegusid ülikiire ja teine on liiga mahukas asi. Leppisime, et muudame sellise hommikukohvi regulaarseks.

Pärastlõunal esimene uue valitsuse EL-poliitika põhiseisukohtade arutelu aastateks 2015-2019. Valitsust veel pole, tublid ametnikud aga juba valmistavad. Selge, et senise  poliitikapaberiga võrreldes on peamine muutus see, mis toimunud julgeolekukeskkonnas. Sellest tuleb paberit alustada, ja julgeolekumõõtme kaudu ongi arukas mõtestada kogu meie kuulumist Lääne väärtusi järgivatesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Igal juhul on tulevases poliitikapaberis veel rohkem EL solidaarsust, ühtsust ja tugevust kui senises. Täna käidi läbi kõigi ministeeriumite soovid ja ELSil on kõva tegu mitte lasta harjutusel muutuda Brüsseli keeles jõulupuu kaunistamiseks, kus kõik muudkui riputavad oma lemmikehteid üha kirevamaks muutuvale kuusele.

 

25.03.2015

Coreper käsitles kiiresti ja sujuvalt eelmise nädala ÜK, FAC ja GAC tagasivaate. 20.04 FAC strateegiline teema on Ladina-Ameerika. Teemadest veel kindlasti Liibüa, ENP ja kõik, mis võib veel vahepeal ette tulla (näiteks Jeemen?), välispoliitikas muutuvad asjad väga kiiresti. Küsiti mitme LR poolt, kas FAC ei peaks vastu võtma järeldusi ENP käimasoleva ülevaatuse kohta, aga mitu LR argumenteerisid ka, et protsessi faas pole veel õige.

Järgmiseks kohtade vähendamine EL majandus- ja sotsiaalkomitees. Ka siin tahetakse 3 väikeselt – LU, CY ja EE – üht kohta ära võtta, nagu Regioonide komitee puhul lõpuks läks (vt Gondori kroonika 21.10.2014 ja 10.12.2014). Ka siin võitleme me raevukalt ja jääme lõpuks alla, jäädes lootma lubadusele, et kui 2020 läheb uueks kohtade ülevaatuseks, siis meilt enam maha võtta ei saa. Täna igatahes keegi meist 3-st PRES ettepanekuga, mis sisaldas juba ka 2020-kaitseklauslit, ei nõustunud.

EEAS raporteeris idapartnerluse 20.-21.05 Riia tippkohtumise ja 27.04 EL-Ukraina tippkohtumise ettevalmistuste hetkeseisust. Kummalgi puhul pole ühistekstid veel Coreperi aruteluks valmis, täna toimus rituaalne tants ja tehti hoiatuslaske. Mina rääkisin vajadusest saada COMlt Ukraina ja Gruusia viisavabaduse tegevuskava raportid piisavalt vara; ja COM lubaski vastu tulla. Hoolimata PRES palvest läksid aga mõnedki täna juba sisusse, ehkki nõunikud arutavad alles deklaratsiooni teksti. Mis, mööname, praegu õiges suunas ei tundu minevat. Meie jaoks on seal naabrite naabrit natuke liiga palju ja EL avarat pilku, vastutulekut liiga vähe. 01.04 ootame tekst Coreperi.

Lõuna EEAS uue peasekretäri Le Royga, vahelduseks sisuliselt ja poliitiliselt ENPst. Ja kooruski välja mingi arusaamisealge, et liikmesusperspektiivi ajalise ja ruumilise kehtivuse tõlgendamisest ehk veel olulisem on, kuidas EL suudab kasutada oma vast tugevaimat välispoliitilist instrumenti: transformeerivat jõudu, võimet mõjutada oma naaberriike muutma end EL-ile sarnasemaks (ja fakt on, et liikmesusperspektiiv ise ei tööta piisava jõuga juba ka mõne Lääne-Balkani riigi puhul). Järelikult peame laiemalt mõtlema, kuidas naaberriikidele pakutav oleks nende jaoks piisavalt motiveeriv, et end enda kodanike jaoks paremaks, euroopalikumaks muuta. Kurvavõitu tõde on ent siiski, et paremat motivaatorit kui liikmesuse valgus pika tunneli lõpus pole seni suudetud välja mõelda. Kõik muud pakkumised nõuavad palju rohkem, konkreetsemat ja kiiremat vastutulekut EL poolt.

Õhtupoolikul kohtusime koos asekantsler Laanemäega EP peasekretäri Wellega. Peateemaks EL institutsioonidevahelised suhted, kus parlament on viimase paari nädalaga muutunud oluliselt ja nähtavalt NK-sõbralikumaks. Põhjuseks ilmselt hapumaks muutunud suhted COMga. Lisaks tundub ka parlamendi poolel olevat aktsepteeritud tõsiasi, et eelnõusid lihtsalt tuleb lähiaastail COM poolelt vähem ja teised institutsioonid peavad sellega kohanema. Mis EP poolel tähendab, et raportööriau jagub vähematele MEPidele. Siisap ka Welle sisendusjõuline jutt sellest, kuidas uute eelnõude asemel tuleb vääga hoolikalt vaadata, miks juba esitatud eelnõud eri institutsioonides seisma on jäänud.

24.03.2015

Andsin lõuna endisele kolleegile volinik Rehni kabinetist ja mõnele kolleegile. Vestlus rahandusteemadel, majandusvalitsus, EMU tulevikust. Ükskõik millist teemat ka arendama ei hakka, jõuad pigem varem või hiljem poliitilise dimensioonini välja. COM on tugevdatud majandusvalitsusega palju võimu juurde saanud, aga möönab ka ise, et selle demokraatlik legitiimsus on kaheldav. Küsimus tõuseb eriti teravalt alates sellest aastast, mil tulevad valimised mitmes endises programmiriigis (või EL-lt muidu abi saanud LRs) – PT, ES, IE. GR kurb näide, kui kogu senine peavoolupoliitika koos poliitikutega minema pühiti, on kõigil silme ees. Pisut paradoksaalsel kombel on kõige keerulisem hetk akuutse kriisi lõppemise faas, mis just 2014, ehk ka praegu, toimunud-toimumas. Keeruline, sest senist narratiivi on raske hoida – kui kiidad liiga palju edu toonud (kasinus)poliitikat, kaotad hääli; kui ütled, et nüüd hakkame asju kapitaalselt teisiti tegema, kaotad mõtlevate inimeste, partnerite ja ka turgude usaldust. Küsimus on ka EL institutsioonide rollist selles poliitilises protsessis – heakene küll, täitsite siin reegleid, andsite meile soovitusi ja mõõtsite meie tulemusi, aga kas tulete ka ja selgitate meie publikule neid asju? Ja teisalt – kas publik tegelikult tahab, et välispidised, enamasti välismaalased, neile neid puudutavaid asju selgitaksid?

EMU tuleviku kohta suuri samme lähiaastatel ei nähta, aluslepingute muudatusi 4-5 aasta jooksul ei ennustata. Aga ka lepingumuudatuseta on võimalik tugevdada teenuste siseturgu ja harmoneerida ka midagi tööturgude korraldusest. Neid asju, lisaks euroala eelarvele, näeb COM majandusloogikast lähtuvalt euroala tuleviku jaoks kõige olulisematena. Eriti viimane on aga poliitiliselt üliraske, kui mitte võimatu lähiajal teha. Seepärast valmistabki COM EMU tulevikust pigem akadeemilisemat kui poliitilisemat laadi pabereid ette.

19.-20.03.2015

ÜK oli EE delegatsiooni jaoks pisut eriline, kuna peaminister Rõivas lahkus pärast esimest päeva, jättes end asendama LV kolleegi. Aeg-ajalt tuleb selliseid asendamisi ette, ka sisepoliitilistel põhjustel, viimati detsembris 2014, mil NL peaminister osales parlamendidebatil tervisekindlustuse üle, ÜKl asendas LU.

Energialiidu osas oli enim vaidlusi gaasiturgude läbipaistvuse üle (järelduste punkt 2.d), ka meile oluline punkt. Kui kõne all Gazprom, siis pole mõtet hakata viitama ettevõtlusvabadusele vm – no ei ole tavaline äriettevõte. Katsed teksti lahjendada ei õnnestunud ja ÜK eesistuja Tusk sai pressikonverentsil näppu viibutada: see ei ole sisutühi punkt, COM tuleb juba lähiajal välja ettepanekutega, kuidas kindlustada, et EL-väliste tarnijatega sõlmitavad lepingud vastaksid täielikult EL seadusele ja ei ohustaks EL energiajulgeolekut – täpselt meie soov.

Ukraina-Venemaa. Paljude LR soov oli teha 31.07 aeguvate Venemaa-vastaste majandussanktsioonide pikendamiseotsus juba sel ÜKl. Kuid EL-is pigem ei tehta otsuseid pikalt ette, kui aega muidu nagu on, eriti nii ülitundlikus asjas. Aga järelduste punkt 10 loob tugeva seose EL sanktsioonidepoliitika ja Minski lepete täieliku täitmise vahel, rõhutades, et viimast on ette nähtud alles 2015 lõpuks. Lisatakse, et vastavad otsused tehakse lähikuudel. Asjade edasine käik – pikendamisotsus 25.-26.06 ÜKl – peaks sellega olema kristallselge, kui just vahepeal midagi väga radikaalselt ei muutu. Järeldustesse tuli ka täiendav punkt Krimmi anneksiooni mittetunnustamise kohta, sisse jäi meie soovitud strateegilise kommunikatsiooni punkt (sel teemal soovitan lugeda ka tänase The Economisti Charlemagne-kolumni). Riigijuhid arutlesid ka 09.05 Moskva pidustustel osalemise üle, kuid EL ühispositsiooni on paraku juba hilja kujundada (ja ma kahtlen, kas kunagi oleks piisavalt vara olnud, mõni lihtsalt nii väga tahab minna, mõni on nominaalne riigipea, kes ei käi ÜKl ega allu oma valitsuse liinile ja üldse, põhjuse leiab alati). Siiski oli mitu ka suure LR juhti väga kriitilised ja EL esindatus tundub praeguse seisuga jäävat väga väikeseks.

Idapartnerluse 20.-21.05 Riias toimuva tippkohtumise üle suuremat arutelu ei tekkinud. Õnneks tuli järeldustesse tagasi viide vajadusele Ukraina, Gruusia ja Moldova assotsiatsioonilepingud kõigi LR poolt ratifitseerida. Edasi on kaks suuremat vaidlusküsimust – lähemat lõimumist soovivate partnerite soovidele vastamise täpne sõnastus ja Ukraina ning Gruusia viisavabaduse täpne sõnastus. Erilist juhist riigijuhid nende asjade kohta ei andnud. Vaidlused ekspertide tasandil on juba alanud ja kestavad pikki nädalaid, seda enam kurnavalt, mida väiksem oli riigijuhtide juhise konkreetsus.

Majanduse olukorra arutelu keskendus iga-aastasele majanduskasvu ülevaatele ehk täpsemalt selle kolmele prioriteedile – struktuurireformid, investeeringud ja majanduskasvusõbralik eelarvekonsolideerimine. Viimase kohta – ma kohe imetlen seda EL-keelt. Põhitermin on meelega võõrapärane, ja sellele on lisatud suhteliselt sisutühi ent hästikõlav lisandus, mis peaks asja söödavamaks tegema – kokkuvõttes sulab kõik kokku ja tekitab vaid arusaamatusega põimunud kerge ebamugavustunde, ka siis, kui oma riigil selle asjaga kõik korras on. EFSI kohta andis konkreetseid lubadusi ka EP president Schulz, mis hea, arvestades parlamendis valitsevaid osalt sõjakaid meeleolusid. Lisaks arutati TTIP asja – on ülihea, et see teema on jõudnud kõrgeimale poliitilisele tasandile. Hoolimata mõnest disharmoonilisest hüüatusest oldi üldiselt ühel meelel: seda lepet on meile vaja, sellega on kiire (mitu riigijuhti arvasid, et kui 2015. aasta lõpuks kokkuleppele ei saa, siis USA poliitilise kalendri tõttu ei pruugigi saada) ja et selle leppe sisu ja eesmärke peavad kõik valitsused oma kodanikele paremini selgitama. Viimast on muidugi lihtsam öelda kui teha.

Eile hilisõhtul, et mitte öelda öösel toimus GR poolt soovitud erikohtumine nende kiiresti halveneva rahandusolukorra üle. Koosseis oli pisut kummaline – ÜK eesistuja, DE ja FR liider, COM, EKP ja rahandusministrite eurorühma president. Aga arusaadav on ka, miks enamus muudest riigijuhtidest sellise formaadiga nõustusid: Tusk küsis, et kas tahate formaalset euroala ÜK? Ei tahetud, ja sel lihtsal põhjusel, et praegu on kõigil võimalik viidata rahandusministrite vastutusele ja eurorühma 20.02 otsustele, mille kohaselt GR programmi tingimusi praktikas ei muudetud ja mis jättis palli ehk uue reformikava väljapakkumise GR valitsuse kätte. Igatahes, ka eileöine kohtumine suuri muutusi kaasa ei toonud, pall on ikka GR valitsuse käes. Ja nende likviidsusolukord halveneb. Valik, mida peaminister Tsiprasel tuleb teha, on olnud selge juba mõnd aega – enam-vähem sama programmiga edasi või väga suur risk euroalast lahkuda, välja kukkuda. Valijad ei taha kumbagi, mõlemat korraga vältida ei saa, ja siin ongi valitsusel otsustamise koht. Kahe suurima LR suhtumise vahel, niipalju kui seda koridoris üles noppisin, on siiski teatav vahe – ühe meelest GR valitsus lihtsalt ei saa aru, kui ohtlik olukord on, teise meelest aga saavad küll, aga ei näita välja. Praktilises asjaajamises siin aga suurt vahet pole.

Last but not least – kuna NK senine peasekretär Corsepius naaseb suvest DE liidukantsleri EL-nõuniku kohale (palju enam Brüsselist läbi imbununa, mis Euroopale hea), siis tegi ÜK eesistuja kiirkonsultatsioonide järel üksmeelse toetuse pälvinud ettepaneku nimetada tema järeltulijaks mu DK kolleeg Tranholm-Mikkelseni. Geniaalne diplomaat ja nii põhjalikult EL-i tundev ja kirglikult EL-i suhtuv inimene, et paremat kandidaati polekski vist olnud võimalik välja mõelda. Nii et ei lähe midagi kõik kohad EL-is suurte diilide kohaselt ainult “omadele”.

17.03.2015

GAC, asendasin ministrit. 19.-20.03 ÜK ettevalmistamisel on energiaosa tasakaal saavutatud. Rõhk on energiajulgeolekul ja eriti gaasiturgudel, aga ära mainitakse kõik 5 energialiidu osa. Saime ka sisse viite Balti energiasüsteemide sünkroniseerimise vajadusele Kontinentaal-Euroopa võrkudega. COM tõstis TTIP teema (mida ka ÜK eesistuja Tusk hiljuti Washingtonis president Obamaga põhjalikult arutas) ja manitses LR valitsusi paremini selle vajadusest selgitustööd tegema. Õige. Räägin ise sellest EE MEPidega järgmisel nädalal, EPs on ka igasugu mässumeeleolusid. Idapartnerluse teksti on lisatud viiteid olulistele aladele nagu mobiilsus, turulepääs, ühendused. Aga põhiasjast – kuidas EL saaks vastata mõne idapartneri soovile EL-ile veel lähemale liikuda, ühel päeval liikmeks saada, sellest pole ikka midagi. Väga rumal on sellist võimalust, oma atraktiivsust kasutamata jätta. Ukraina-Vene tekst on tasakaalus, aga sanktsioonide osa puudub veel täiesti, see on pealike asi, Chefsache. Riigijuhtidelt oodatakse väga klaari signaal selle kohta, kuidas ja kui tugevalt on Minski lepete täielik täitmine ja EL sanktsioonidepoliitika omavahel seotud.

Lõunal alati sõnavalmis COM esimene asepresident Timmermans, teemaks institutsioonidevaheline kokkulepe. EPl on pikad nimekirjad nõudmistega valmis, on viimane aeg, et NK oma nimekirja paika paneb. Lubatigi teha (PRES) ja juba 21.04 GACil peaksime enam-vähem saama lukku lüüa. Pikem arutelu, kas lepet vaja iga hinna eest, kasutati tuntud võrdlust, kus komitee sünnitab hobuse asemel kaameli. Tegelikult on NKl väga vaja olla taas võrdsena laua taga, ja see on väga ka COM huvides, muidu on nemad üksi EPga ja selline täitevorgani-parlamendi suhe ei saa kunagi olla päris tasakaalus. NK tasakaalustaks seda ilusti, ja küllap me sellele leppele ikkagi lõpuks läheme.

16.03.2015

FAC, millesse ei oska väga hästi suhtuda. Tehti ära veebruaris ajapuudusel käsitlemata jäänud nn strateegiline arutelu Aafrika kohta. Kõik enam-vähem kordasid oma jutupuntid üle, teemadeks kliimamuutus, migratsioon, majanduse areng. Ainsa huvitavama, spontaansema teemana tuli sisse Hiina roll Aafrikas. Mis viib jälle mõtted välisministrite arutelu optimaalse ülesehituse juurde. Ühtpidi me (võin rääkida kõigi kaasatud diplomaatide ja vast ka väiksemate LR ministrite nimel) ei taha, et ministrid hakkaksid koosoleku käigus oma tarkuses(t) järeldusi draftima. Teisest küljest, poliitika planeerimine a la Mida Me Tahame Aafrikast selle seltskonnaga ka ei õnnestu. Mingi kesktee, jätta järeldustest lahti üks punkt, paluda ministritel avaldada oma arvamust ühe-kahe konkreetse küsimuse kohta? Muide, nagu täna läks Liibüa teemal: sõna võttis kümmekond LR, olukord suhteliselt klaar: kui lähipäevil tuleb ühtsusvalitsus, siis EL on valmis initsieerima CSDP missiooni, kui ei tule, siis arutame järgmine kord uut olukorda. Nii et nagu saab küll?

Idapartnerluse arutelu oli kurb. Sõna võttis kümmekond peamiselt Ida-Euroopa LR, kes üldiselt ütlesid, et peaks partneritele pakkuma rohkem kui seni oleme julgenud, ja kindlasti minema sammu edasi 2013 novembri Vilniuse idapartnerluse tippkohtumise sõnastusest. Muud ei liigutanud õieti vurrugi, või oli minister juba lahkunud või mõlemat. Lõunal arutati rändevoogude problemaatikat esimest korda välisministrite vahel. Jõujooned, LR soovid ja fantaasia on aga samad mis siseministrite arutelul. Kuni COM mais midagi uut ei esita, ei ole paraku ka sel teemal erilisi edasiminekuid oodata, mis on muidugi kurb ja potentsiaalselt ohtlik EL solidaarsusele.

Selle nõukogu tähtsaim otsus oli tehtud enne istungi algust, nendes eelnevalt kokkulepitud järeldustes. Bosnia ja Hertsegoviina stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepe saab nüüd jõustuda; see on pärast Euroopa perspektiivi andmist (mis Balkani riikidel 2003ndast käes) esimene samm riigi teel EL liikmesuse poole. See leping sõlmiti 2008 ja ratifitseeriti 2010, aga jõustamine on seisnud vähemuste põhiseaduslike õiguste tagamise taga. Nüüd on sellest edasi saadud, laienemise rong liigub jälle, ehkki aeglaselt. Järgmine jaam Bosnia jaoks on kandidaadistaatuse taotlemine.

13.03.2015

JHA justiitsosa, asendasin ministrit. LV eesistumise kava on ambitsioonikas ja liikusime mitme teemaga ka edasi. Paljuräägitud andmekaitse reformis pandi lukku kaks suurt ala, andmetöötluse aluspõhimõtted ja ühtse kontaktpunkti ehk one stop shop´i mehhanism. Lätlased kavatsevad kogu määruse oma eesistumise ajal valmis saada, see tundub siiski väga suur tükk olevat. Täna heideti poolnalja, et selleks tuleb juuni JHAl võtta pikk töö-öö – aga rahandusministrid istuvad tihtilugu öösse, miks siis mitte justiitsministrid?

Euroopa prokuratuuri (ehk siis EL raha kuritarvitamise uurimiseks kavandatava uue asutuse) asutamise eelnõus oldi põhimõtteliselt nõus kokkulepete mehhanismi loomisega, aga kogu see eelnõu on tegelikult väga vastuoluline ja tõenäoliselt lõppeb see, kui üldse lõppeb, tihendatud koostöö mehhanismi rakendamisega. Õigusabi direktiivi osas, kus meil tugevad huvid, oli meie ülesanne PRES ettepanekut kaitsta ja juba ette viibutada sõrme, et ärge läbirääkimistel EPga teksti meile kordaminevates punktides avage. Täna läks korda, vastu võeti esitatud kujul, aga on teada, et parlamendil on siin tugevalt oma tugev arvamus, seal läheb kindlasti raskeks. Aga me pole selle murega õnneks kaugeltki üksi. Teatavate avalike dokumentide EL-is vastuvõtmise lihtsustamise määruse (et päris kõik ei peaks olema nii notariaalne või apostilleeritud) tekst sai samuti heakskiidu. Nii et LV eesistujal oli täitsa edukas päev, mis tore.

12.03.2015

JHA siseküsimuste päev möödus eriliste sündmusteta. Kui mitte sündmuseks pidada seda, et esimest korda oli PRES pannud ministrid istuma omavahel, 27-sesse sisemisse ringi, seni oldi sellel nõukogul erandlikult istutud suure saali seintes 2 igast delegatsioonist. Ei tohiks ju olla üllatuseks, et mida paremini inimesed üksteist näevad, seda vahetum on kontakt ja seda vabam arutelu. Selle viimase osas täna siiski erilisi muudatusi veel ei täheldanud, aga ehk edaspidi.

Teemadest kõigepealt terrorismivastane võitlus. Päris lauskontrollideks Schengeni välispiiril siiski veel ei lähe, süstemaatilised kontrollid peavad põhinema riskianalüüsil, milleks tulevad ühised indikaatorid. Juunist peaks pihta hakatama. Lisaks rõhutati taas kord olemasolevate andmebaaside ja infovahetusvõimaluste parema kasutamise vajadust, mis ka EE kauaaegne jutupunkt. Lennureisijate andmete vahetuse läbirääkimised EPga jätkuvad, ehkki tuleb oodata Euroopa kohtu arvamust ühe selle direktiivi osa kohta.

Rändevoogude arutelu kordas varasemaid. Põgenikke vastuvõtvad LR kurtsid-kurjustasid olukorra üle, muud esitasid ka oma vanu jutupunkte. COM tuleb mais välja mingite uute ettepanekutega, seniks selles asjas muutusi loota (või karta) ei ole.

11.03.2015

TervepäevaCoreper algas, jah, hommikusöögiga, külalisteks Euroopa Kontrollikoja esindajad. Nad planeerivad EL raha kasutamise auditeerimisel teatavaid muutuseid. Peamiselt kavandatakse pisut vähendada konkreetse rahakasutamise kontrollimist ja suurendada auditit selle üle, mis kasu EL konkreetsetest poliitikatest lõpuks saadakse. Väiksema veamääraga LR nagu EE võivad sellega ju põhimõtteliselt nõustuda, aga täna kostis ka palju hääli, mis küsisid, kas mõlemat ikkagi ei saa. Ressursid on piiratud, päris mõlemat kontrollikoja oma jõududega ei saa. EL raha kasutamine on aga paljude LR valitsustele nii oluline teema, kodanikud netomaksjariikides kahtlevad ühtelugu, et kas nende raha ikka kulutatakse reeglitepäraselt. Nii et ma suurt reformi ei julgeks küll ennustada.

Istungil kõigepealt homse JHA ettevalmistus, terrorismivastane võitlus. Kuna siseministeerium oli teinud igati kõlvuliku juhise, siis rääksin minagi, teemaks Schengeni kontrollimehhanismide muutmine. Mitu LR tahavad välispiiril ette näha lauskontrolle, seda aga ilma reeglite muutmiseta (ja suure vaevata praktikas) ei saa. Paljud LR väljendasid skepsist. Homme ministrid jätkavad.

19.-20.03 ÜK ettevalmistus on jõudnud järelduste kavandi arutelu faasi. Energialiidu osas oldi eelmise nädala kriitikat (vt Gondori kroonika 05.03.2015) kuulda võetud ja kliima- ning energiatõhususe teemat lisatud. Sellelt pinnalt jõutakse nüüd ilma suuremate probleemideta kokkuleppele. Energiajulgeolek, eriti gaasiturgude kontekstis, jääb aga peafookuseks, mis meile igati sobib. Idapartnerluse osas nõudsime koos paljudega partnerite Euroopa tee kohta vastutulelikumat sõnastust, vast midagi saame sisse ka. Oleme 20.-21.05 Riia tippkohtumise ettevalmistamisel natuke graafikust maas, ammu võiks juba arutada selle ühisavalduse kavandit. Vene-Ukraina kohta on põhiküsimus, kuidas siduda meie sanktsioonipoliitika Minski kokkulepete täieliku täitmise nõudmisega. ÜKlt peab selle kohta tugev sõnum tulema. Meie ettepanek anda CFSP kõrgele esindajale ülesandeks juuniks esitada strateegilise kommunikatsiooni (loe: Vene propagandale vastuseismise) tegevuskava oli teksti sisse pandud ja nüüd pingutame, et seda seal hoida.

Lõpuks otsustati, et 16.03 FACil Ukraina kohta järeldusi ei tule. Polnudki õieti aru saada, kes neid niiväga tahtis, aga nagu EL-is teinekord: mingi arusaamine nagu kuskil tekkis, et oleks nagu vaja ja siis kirjutatigi mingi kavand. Nagu kirjutati, peaks ütlema, sest meile esitatu põhjal polnud küll ka kogenud Brüsseli  draftijatel (ja teatava vilumuse oleme aasta jooksul ju omandanud ka) mingit võimalust korralikku toodet tekitada. Ja nagunii oldi asjaga jäädud väga hilja peale. Vaatasime siis omavahel ringi, küsisime, no kes neid siis nii väga tahab, ühtki kätt ei tõusnud ja eesistuja tõdes, et jätame ära. Kahjutunnet ei tekinud kohe üldse. Küll tuleb FACil kõrgelt esindajalt avaldus Krimmi annekteerimise kurva aastapäeva puhul.

 

10.03.2015

ECOFIN kiitis suuremate eriarvamusteta heaks EFSI eelnõu. Nüüd läheb see EPsse, kus eeldatavalt on tugevaid soove muuta finantseeritavate projektide valikuprotseduuri poliitilisemaks ja teiseks soove muuta ridu, millelt fondi EL eelarvest finantseeritakse. Esimese kohta ütlesid täna mitu LR, sealhulgas EE, et mida poliitilisemad on otsused, seda suurem on risk, et erasektor ei tule pardale. Teise kohta tehti NK algsetes arutelufaasides mitu muudatusekatset, aga nähti kiiresti, et siis on Pandora laegas avatud, et COM algne ettepanek oli hästi tasakaalus (eesti keeles öeldes, võeti nii jõukaid kui ka vähem jõukaid LR eriti huvitavatelt ridadelt). LV eesistujal on nüüd ees esimene tõsine tuleproov triloogiks parlamendiga. Jälgime tähelepanelikult, õppida on oma eesistumise peale mõeldes ka meil.

Nagu arvata oli, läks ütlemiseks SGP rakendamise punkti all, mis küll lõpuks etteteada üksmeelega heaks kiideti. Punkt sisu oli eelmisel nädalal COM poolt FRle antud teistkordse kaheaastase pikenduse andmist eelarvepuudujäägi viimiseks alla 3%. On selge, et uue majandusvalitsuse usutavuse mõttes oli tegemist pehmelt öeldes kahtlase otsusega, kuna tegu ühe suurima LRga ja kuna otsus teistkordne, see tähendab, varasemaid kohustusi polnud täidetud. COM põhjendab otsust laias laastus FR valitsuse reformilubadustega. Vastu öeldi: Uute reeglite/EL usutavuse kahanemine. COM kui EL reeglite järgimise järelevaataja usalduse kahanemine. LR ebavõrdne kohtlemine – kas väiksemale riigile ikka oleks niimoodi vastu tuldud? See küsimus pole Brüsselis kasutatav retoorika – mõnes hiljutises programmiriigis nagu PT või IE küsivad inimesed oma valitsuselt vägagi tigedalt, et miks meie kõik selle raskuse pidime viimase untsini ära kandma, kui teised pääsevad? Mõni kasutas ka võimalust ka küsida COMlt oma spetsiifilises küsimuses ladnamat tõlgendust ja mõni küsis, et vaataks ikka kord koos oma metoodika üle, minu valitsus ja valijad ei saa aru, kuidas COM just niisuguste tulemusteni on jõudnud. Kokkuvõtteks tuleb nentida, et edaspidi on COMl igal juhul palju raskem välja tulla karmide hinnangute ja eriti karistamisettepanekutega ükskõik millise teise LR suhtes. Erand tühistab reegli – nagu Conan Doyle oma staartegelasel õigesti öelda lasi – mitte ei kinnita.