26.02.2015

Lühike Coreper arutas EFSIt ehk Junckeri fondi. Kired praktiliselt puuduvad. FR soovib endale iseloomulikult veel mingit investeerimissuundade suuna poliitilist suunamist, kuskil NK poolt, mingit konsulteerimist, aga vaevalt saab. Mitu LR tahaks veel mingeid oma lemmikvaldkondi mainituna näha, aga ega vist ka ei saa. Järgmine nädal veel pisut kõpitsemist ja 09.03 ECOFIN võiks NK ühispositsiooni kinnitada. See on küll kindlasti selline eelnõu, kus EPl võiks olla poliitilist huvi muudatusteks, EL raha nähtavamalt “õigetesse” kohtadesse suunamiseks, nii et triloogide faasist võib veel üllatusi tulla.

Pärastlõunal käisime koos EE eesistumist ettevalmistava tiimi inimestega NL (2016 I pool) kogemusega tutvumas. Mitu kasulikku praktilist asja kõrva taha panna. Näiteks see, et ka asutajariigil on ikkagi kogenud inimesi nii vähe, et töögruppide juhid lähetati Brüsselisse sisse elama ja harjutama 1,5 aastat, minimaalselt aasta enne eesistumise algust. 6 kuud enne algust on ilmselt liiga hilja. Seda enam kehtib see meie kui esmakordsete kohta. See aga maksab ja mitte vähe.

25.02.2015

Coreper tegeles peamiselt 12.-13.03 JHA justiitsteemadega. Andmekaitse isegi edeneb PRES targa ja sihipärase tegevuse tagajärjel. Täna (ja ka järgmisel nädalal) erasektori andmekaitse ühtse kontaktpunkti ehk One stop shop asjad, kus tundub, et saame kokkuleppele. Õigusabi direktiivi olid meie justiitsministeeriumi inimesed koos samameelsetega nii tublisti ajanud, et PRES oli meie soovid täielikult pardale võtnud. Seega tuli esineda sütitava sõnavõtuga väljapakutud sõnastuse kaitseks, mis on alati lihtsam, kui muutust nõuda.

Lõunal jätsime hüvasti EEAS esimese peasekretäri (alates 2010) Vimontiga, kes on üsna kindlasti diplomaatia geenius. On olnud FR alaline esindaja EL juures ja välisministeeriumi kantsler. Ükskõik millist (kui väikest) diplomaatilist teenistust on raske juhtida, ja Vimontile sattus ülesandeks kõigepealt see teenistus kolme institutsiooni esindajatest (COM, NK sekretariaat ja LR diplomaatia) luua. Seda veel CFSP kõrge esindaja Ashtoni juhtimisel, kes ka ise oma ametit pikalt õppis. Ütlesime muidugi palju sooje sõnu, teenitult, sest tegu ka ülimalt meeldiva ja kõigi jaoks alati kättesaadava inimesega. Olen ka mina temaga öösel 12 paiku meile vahetanud. Sisuasjadest tõusid esiteks FAC ja ÜK (ehk pea- ja välisministrite) roll EL välispoliitikaaruteludes. Muidugi pole välispoliitika otseselt valitsusjuhtide igapäevateema, aga nad arutavad ju ka näiteks majandusküsimusi, samuti ilma (rahandus)ministriteta, seega peavad hakkama saama. Siin tõuseb CFSP kõrge esindaja vahendajaroll, kes osaleb välispoliitikaaruteludel ÜKl. Teiseks EL kui välispoliitika toimija rolli muutus. Seni olime harjunud euroliitu/ennast maailma-areenil nägema kui erapooletut vahendajat, näiliselt isetut tegutsejat. Nüüd, Vene-Ukraina kriisiga on sel lõpp, vähemalt üks selle konflikti osapool näeb EL-i otsese huvitatud osapoolena ja ka meil on tark seda endale tunnistada ja vastavalt käituma hakata. Vastavalt käituma ehk kiiremini, tugevamalt, heas mõttes isekamalt – meie naabruses toimuv läheb meile korda, punkt.

20.02.2015

EE eesistumist ettevalmistava komisjoni järjekordne istung. Peateemadeks lisainimesed nii esinduses EL juures kui Tallinnas aastal 2016 ja esinduse hoone vajadused. Päris eesistumise enda ajaks on esindusse tööle planeeritud umbes 190 inimest (praegu 83). Maja peaks nad kõik ära mahutama, eelduseks remont ja muidugi lisamööbel, -kaablid ja muud nn võimsused. Eesti traditsioone arvestades planeerime praegu vist ikkagi igale ametnikule oma töölaua, ehkki mõne teise LR esinduses on ka “rahuajal” süsteem, kus inimene tuleb, istub ja lükkab oma arvuti sisse seal, kus parajasti vaba kohta on. Lisaks, eesistumise ajal on enamus enamuse ajast majast väljas. Igatahes, liftide kapitaalremont ja maja sanitaarremont, viimane kahes järgus, selle ja järgmise aasta augustis, mis Brüsselis puhkusekuu.

Lisainimesi peaks esindusse 2016 tulema kokku 32. Eriti esmakordse eesistumise puhul on sul alati puudus kogemustega inimestest. Mida varem nad Brüsselisse laekuvad, seda parem. Eesistumise edukaks tegemiseks pole vaja lihtsalt oma valdkonda tunda. On vaja ka EL töörühma kogemust, suhteid kolleegidega teistest LRdest, COMst, EPst, muidugi NK sekretariaadist. Seda saad teadagi vaid kohapealt. Tore oli täheldada mõne seni EL-asjades vähemaktiivse ministeeriumi elavnemist.

18.02.2015

Poolepäevane Coreper algas hommikusöögiga, mille teemaks Euroopa üldkohtu kohtunike arvu suurendamine. Kohus on kapitaalselt üle koormatud, asjad venivad ja selle eest ähvardavad trahvid. Probleemi lahendamiseks (kohtunike arvu suurendamiseks) on aga vaja LR ühehäälset otsust ning seda ei olnud aastate jooksul õnnestunud saada ühelegi ettepanekule, mis oleks mõne LR ilma lisakohtunikuta jätnud. Nüüd on siis otsustatud avaliku teenistuse kohus likvideerida ja üldkohtu koosseisu suurendada 28-lt 56-le. Uued kohad täidetaks nii, et 12 LR saavad lisakohtuniku 2015, avaliku teenistuse kohus liidetakse 2016 (7 kohtunikukohta) ja viimased 9 lisakohtunikku liituvad 2019. Esimesed 12 otsustatakse nii, et üks LR selgitatakse liisuheitmisega ja temast saavad järgmised 11 LR eesistumise järjekorras. Meetodi üle on põhimõtteline kokkulepe olemas, kuid kohtu statuudi muutmine (et 28 lisakohta üldse otsustada) vajab UK mõlema parlamendikoja heakskiitu ning on väga kahtlane, kas valitsus läheb enne 07.05 parlamendivalimisi selleks mandaati saama. Nii et, otsust ennast tuleb veel oodata, kuid selle täidepanemiseks on juba kõik valmis.

Coreperi istungil endal nõukogude järel- ja eelvaated. FR tahab terrorismiteemaga kiiremini ja konkreetsemalt edasi minna. Samuti toimus pikk arutelu, pigem spekuleerimine, selle üle, kas EP nüüd ikka on nõus lennureisijate andmete direktiiviga edasi liikuma, nagu president Schulz 12.02 ÜKle lubas, või tahavad nad seda ikkagi siduda andmekaitse paketi EPsse jõudmisega. Mõneti loogiliselt jõudsime selleni, et eks PRES peab nüüd hakkama parlamendiga esimese asja üle läbi rääkima, ja eks siis paistab. Siis paistab ka see, kas EP võiks olla valmis muudatusteks lennureisijate info direktiivis, mida mitu LR pärast Pariisi terrorismitegusid tahaks.Ma ise arvan küll, et sellised nõudmised ajaksid praegu pilli lõhki, aga, eks PRES ajab neid asju.

17.02.2015

ECOFINi istungid on paaril viimasel korral kogenud ametnike sõnul natuke meenutanud aastate 2006-2007 omi, mil erilisi eelnõusid ees ja kirgi sees polnud. Tõsi, praegu on kriisilahendamine liikunud euroala riikide rahandusministrite lauale ja eile õhtul peeti seal jälle tuliseid vaidlusi GR üle. Lõpptulemuse võib vist (ma ise kohal ei olnud) kokku võtta nii, et 18 LR ootavad järgmist sammu nüüd GRlt – kas taotlevad programmi (tehnilist) pikendamist 28.02 järel või mitte; alles seejärel saab hakata rääkima kõigest muust. Tundub, et 20.02 on järgmine erakorraline eurorühma koosolek ja kuu lõpuni jääva 11 päeva sisse mahub neid vajadusel veel oi kui palju. Ehkki põhiliinid on juba eelmisest nädalast selged – lisaraha ei tule, võlgade kustutamist ei tule, ja lihtsalt, ilma tingimuslikkuseta (reformideta) raha ei anta.

Rahandusministrid avaldasid põhimõttelist valmisolekut arutada Ukrainale lisaks senisele selleaastasele 1,8 miljardile täiendava raha-abi andmist (mainiti kokku 2,5 ja 3 miljardit), tingimuseks reformide läbiviimine. EFSI arutelus erilist põnevust polnud. PRES loodab juba järgmises, 10.03 ECOFINis saavutada põhimõttelise kokkuleppe. Omavahendite kõrgetasemelise töörühma esimees Monti rääkis senitehtust (väga palju pole, aga kiiret ka veel pole). On teada, et pikk rida LR ei soovi omavahendite süsteemis midagi muuta, sest see saaks tähendada vaid mingit Euroopa-maksu vms, igatahes kodanikule nähtavamat panust kui senine SKP-põhine sissemakse. Need siis avaldasid täna oma seisukohti põhiliselt selle nurga alt, et ühes EL poliitikate parema rahastamise probleemiga tuleb käsitleda ka EL raha parema kasutamise probleemi. Loll on see, kes põhjust ei leia.

16.02.2015

Paar sõna eelmise ÜK väljakuulutatud põhiteemast, üliolulisest asjast nimega EMU tulevik. Seda riigijuhid peaaegu ei arutanud, COM president Juncker tegi suulise ülevaate oma analüütilisest paberist, mida kohapeal kätte ei antud. Juncker alustab tõdemusest, et EMU kandis oma esimestel aastatel tugevat positiivset mõju euroala LR majandusele, see mõju aga kahanes kriisi ajal tunduvalt. Kriisi tagajärjel on EMU fragmenteerunum kui enne kriisi – krediidisaamise tingimused riigiti erinevad näiteks rohkem kui 2007. Aga ka kriis ei selgita kõiki negatiivseid nähtusi nagu kinnisvaramullid mitmes riigis, tööjõukulude kiire kasv jne. Junckeri meelest on hädade põhjuseid laias laastus 3 ringist: ühiste reeglite eiramine (vaid EE ja LU pole euromaadest kunagi ülemäärase eelarvepuudujäägi häbipostis pidanud seisma), struktuursete reformide tegematajätmine ja EMU ülesehituse, struktuursed nõrkused. Kuna reforme pole piisavalt tehtud ja konkurentsivõimet kasvatatud, on tegelikult EKP ehk monetaarpoliitika aidanud absorbeerida mitmeid šokke (likviidsusabi pankadele, viimase käe laenajaks hakkamine, nüüd ka QE ehk rahamahu poliitika).

Mis teha? Junckeri meelest peame tugevdama meie majanduste kohanemisvõimet ning paremini tegutsema olukorras, kus EMU liikmete majandus on nii kohutavalt läbipõimunud, oleme üksteisest sõltuvad. Ühesõnaga, 2010-2014 tehtud sammud – ESM, majandusvalitsus, eelarvete kokkutõmbamine, pangandusliit – pole piisavad. Euroopa semester tuleb teha tugevamaks, siseturu süvendamisel on ruumi küll, eriti kapitaliturgude omal (kahjuks pole lisatud teenuste oma, teame ka, mis põhjusel, ühe-kahe suurima LR vastuseisu tõttu), energialiit tuleb luua. Aga lisaks on ka rida potentsiaalselt väga vastuolulisi (üks rohkem, teine vähem, muidugi) institutsionaalseid teemasid, mille üle tuleb koos pead murda. Juncker ongi väga ettevaatlik, ta sõnastab oma seisukohad küsimuste vormis, aga neist on aru saada, mis tema meelest on probleemiks, ja see näitab enamasti ära ka lahenduse suuna.

Küsimused: vastutustundliku eelarvepoliitika ja vastutustundlike poliitikate laiemalt, parema juurutamise võimalused kõigis LRdes? (veel karmimate jõustamismehhanismidega reeglid? rohkem poliitikavaldkondi ühise koordineerimise alla?). Kas ainult karmidest reeglitest piisab või on vaja ka institutsioone? (ükskõik mis institutsioone siin silmas peetakse, eristaks euroalale selliste sisseseadmine selle liikmeid ja ülejäänud LR, poliitiliselt väga keeruline teha). Kas senine pangandusliit on piisav, et katkestada nõiaringi: raskustes pangad-riigi abi-riigi fiskaalolukorra halvenemine? (ei tule kohe pähe, mida veel saaks pangandusliidu all teha, ühtset hoiusekindlustust pole siin vist mõeldud). Kas senine suveräänsuse jagamise aste on piisav, et toime tulla EMU kõigi riskidega ja kas struktuursete reformide tegemise keskset jälgimist on vaja tugevdada? (siin minnakse väga libedale jääle, osutatakse poliitikate veel tihedama koordineerimise teemale, mille järgi pole erilist isu küll täheldanud, kui tagasihoidlikult öelda). Kas suurem eelarveriskide jagamine on soovitav ja kuidas suurendada EMU šokiabsorbeerimise võimet? (otsene viide euroala eraldiseisvale eelarvele, mis seni DE jaoks absoluutne tabu olnud). Lõpuks, kuidas tugevdada EMU legitiimsust? (euroala oma parlamentaarne kehand või vähemalt mingi moodustis EP sees?).

Kõik need küsimused on potentsiaalselt plahvatusohtlikud. LR pole näidanud mingeid erilisi soove nende  asjadega tegelda. Kogu kriisihaldus on ju käinud põhimõttel, et teha ära miinimum ja loota, et sellest piisab. Vaatame, kas Junckeril, kes ilmselt üritab seekordses reformi(mõtte)protsessis juhtrolli haarata, õnnestub kaugemale või sügavamale minna. Väga palju lootust ei annaks, aga päris ainult kaitsepositsioonis (kõik on tehtud, vaja vaid korralikult ellu viia) ka ei tahaks olla. Vähemalt hästi läbi mõelda tasuks mingid Junckeri küsimused küll. Seda enam, et too on hakanud seda asja ajama madala profiiliga, ametnike aruteludega, ilma suure hurraata. Nii et loodetavasti ei pea kohe kõigis LRdes hakkama valijatele selgitama, et ei-ei, ärge muretsege, meie riiklik suveräänsus jääb ikka alles jne. Aga kardan, et üks “nein” võib selle protsessi pigem varem kui hiljem lõpetada.

13.02.2015

Poolepäevane Coreper. PRESl oli algselt idee teha kohe pärast ÜK hommikusöök eesistuja Tuski kabinetiülemaga, et anda ülevaade ÜKst. Väga asjalik mõte, sest kuna tippkohtumise ruumis on riigijuhid üksi, siis kujuneb seal räägitust tihti mitu(kümmend) erinevat pilti. Saadikud on nadis olukorras, kuna peavad hakkama oma peaministri öeldut teinekord hakkama edasi arendama, ajama, aga sõltuvad ainult oma peaministri poolt öeldust., Selle ütlemise tase ja vorm aga erinevad riigiti ja isikuti väga. EEl on hästi läinud, meie delegatsiooni on briifitud ja briifitakse päris hästi pluss smsid. Aga mõni kolleeg on öelnud, et kõik, mis tema kuuleb, on see, mis teel lennujaama autos öeldakse ja Zaventemi lennujaama läheb eskordiga sõites umbes 5 minutit (mille käigus peaminister peab võib-olla ka säutsuma, abikaasale helistama ja uudiseid lugema). Igatahes, Coreperi informeeris NK peasekretär Corsepius ja tema informatsioon ei erinenud meile juba teadaolevast (vt Gondori kroonika 12.02.2015). Sai kinnitust, et DE, FR ja Ukraina tegutsesid Minskis ühtselt, president Porošenko oleks oma sõnul üksi olles umbes 5 korda laua tagant lahkunud. Samuti oldi pidevalt informeeritud ÜK eesistujat Tuski ja CFSP kõrget esindajat Mogherinit. Midagi pole teha, ongi nii, et selles protsessis esindavad EL-i need 2 LR ja rohkem kui täielikku informeerimist ei saa me EL osalust nõuda. Mina kasutasin juhust ja kiitsin EL luurekeskuse briifingupaberi saatmist, mis aitas ses elutähtsas küsimuses kõiki riigijuhte nn ühel lehel hoida. Paar LR kasutasid juhust ja nõudsid kiiremat edasiliikumist terrorismiavalduses sisaldunud küsimuste lahendamisega. Kas EMU tulevik tuleb arutlusele juba märtsi, või alles juuni ÜKl, ei teata praegu veel arvata.

Saavutasime põhimõttelise kokkuleppe MFF määruse muutmise üle. Nimelt on mõne EL fondi rakenduskava kinnitamine veninud ja see tingis kogu eelarve modifitseerimist. Saime hakkama, kuigi nendes asjades jäävad alati kahtlused üles – no et kas ikka jõuab “oma” raha enne eelarveperioodi lõppu kätte saada. EEl kui hea absorbeerimiskogemusega riigil nii suuri kahtlusi polnud.

Edasi pikem arutelu nn Junckeri plaani, täpsemalt Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) loomise eelnõuga. Põhiküsimus praegu on EL poolt sissepandav raha, mis tuleb CEFist ja teaduse- ja innovatsiooniprojektidele ettenähtud Horizon-2020 fondist. Paljudel LR oleks muudatusi-täpsustusi sellele, kust täpselt raha ikkagi tulema peab (või siis, kust mingil juhul ei tohi võtta), aga üsna üksmeelselt tõdet, et kui hakkad siin COM ettepanekut muutma, avad Pandora laeka ja kõik tahavad muudatust. Nii et ECOFIN saab 17.02 arutada paberit, millel on valdava enamuse LR toetus.

 

12.02.2015

Kuimitmendat korda juba kujunes ÜK peateemaks Vene-Ukraina kriis. Otse Minskist tulnud DE, FR ja Ukraina liider andsid ülevaate kõnelustest. Kellelgi (ka järgnenud arutelul osalenud riigijuhtide seas) ei ole illusioone ega suuri ootusi relvarahu saavutamise ja püsimise suhtes, aga proovima pidi, ja nüüd on ainult reaalsed teod need, mille järgi Venemaa edasist käitumist hinnatakse. Paar vaiksemat küsimist oli, et kas nüüd 16.02 jõustuma pidavad täiendavad isikutevastased sanktsioonid (vt Gondori kroonika 09.02.2015) ikka jõustuvad, aga  asi selge, et jõustuvad jah, nende põhjuseks oli ju Mariupoli pommirünnak. EL institutsioonid jätkavad uute majandussanktsioonide kavandamist juhuks, kui Minsk-2 ka ei täideta ja 19-20.03 ÜK arutab Vene suhteid, sealhugas sanktsioone, uuesti. Porošenko esines emotsionaalselt, samas ei küsinud ta täiendavat finantsabi. IMF oli täna ka teatanud 40-miljardilise programmi heakskiitmisest Ukrainale. Need sõnumid langevad ilusti kokku – EL (Lääs) on ühtne, toetab Ukrainat nii poliitiliselt kui ka rahaliselt. Mis aga saab 72 tunni jooksul, mil relvarahu peaks jõustuma – ühe Minskist tulnud diplomaadi sõnul: Venelased võtavad ilmselt Debaltsevo ära. See on ilmselt saanud prestiižiprojektiks, oma äraspidises võikas loogikas. Eks saame näha.

Terrorismiavalduses on EE jaoks olulised elemendid see, et Schengenit nähakse lahendusena, mitte probleemina, ja et on mainitud lennureisijateinfo direktiivi kiire vastuvõtmise vajadust (eile hakkas ses asjas lõpuks ometi liikuma ka EP, kelle president Schulz täna ka direktiivi vastuvõtmist lubas) ning e-piiride paketti.

EMU tuleviku arutamist varjutas olevik ehk GR uue valitsuse probleem. 11.02 arutasid teemat euroala rahandusministrid ja võib vast öelda, et põhijooned on selged: Et üldse hakata GR programmi tingimusi üle vaatama (ja seal on liikumisruum üliväike), on vaja senise, 28.02 lõppeva programmi pikendamist. Eks nüüd GR valitsus peab otsustama, kuidas seda kodus seletada. Enne valimisi ja ka pärast valimisvõitu on nad lubanud, et programm lõppeb ja punkt. Euroametnikud on aga ülimalt mihklid eufemisme välja mõtlema, küll mõeldakse vajadusel ka “programmi” kohta miski uus sõna välja. “Troika” asemel juba öeldakse “rahvusvahelised institutsioonid”. Eile ei saanud GR rahandusminister neid põhijooni sisaldavat avaldust heaks kiita, kuna ilmselt tahtis uus peaminister Tsipras oma asja kõigepealt ÜK kolleegidele esitada. Esitaski, ja lühike arutelu päädis tõdemusega, et eks euroala rahandusministrid arutavad 16.02 korralisel koosolekul edasi. Ühegi poliitilise grupi – konservatiivid,sotsiaaldemokraadid ja liberaalid – tänastel ÜK-eelsetel kogunemistel ei näidatud mingit sümpaatiat GR nõudmiste suhtes. Arusaadav, sest populistid on ohuks kõigile peavooluparteidele.

EMU tuleviku kohta jagati riigijuhtidele COM presidendi Junckeri esitluse slaide ja eestoas saadikutele-šerpadele hõlma alt analüütilist paberit, mis pidi arutelu aluseks olema. Selge, et selliste töömeetoditega praktilist arutelu ei saa. Ei saadudki, aga polnud tegelikult täna ka eesmärgiks. 4 EL-institutsiooni presidendid jätkavad tööd ja juuniks peavad esitama järgmise paberi. Ühesõnaga, seekordne EMU tulevikuarutelu läks käima samasuguse kriginaga nagu eelmine lõppes.

 

10.02.2015

Laisavõitu GAC, asendasin ministrit. Kõigi eesistumiste esimese GAC avateema, eesistuja programm, võeti kommentaarideta teatavaks. Edasi käsitles ka GAC kui “horisontaalne” nõukogu terrorismivastast võitlust, horisontaalselt siis. Kuna sise-, rahandus- ja välisministrite varasematele lauaringidele enam lisada polnud, ja ÜK eesistuja poolt oli teada antud, et 12.02 mitteametliku ÜK selleteemalise avalduse teksti enam ei muudeta, siis kasutasin võimalust vait olla (sama ka LU).

19.-20.03 ÜK ettevalmistuste esimene arutelu. Teemadeks seal energialiit, Vene-Ukraina kriis, ettevalmistused Idapartnerluse tippkohtumiseks Riias ja Euroopa semester. Mitu LR rõhutas vajadust viimast teemat põhjalikumalt käsitelda, et, nagu ikka, anda oma kodanikele sõnumit majanduskasvu, töökohtade heaks tehtavast tööst. Energialiidu osas on teada, et ÜK eesistuja Tusk tahab seekord käsitelda energiajulgeolekut, varustuskindlust. Meile sobib see hästi, aga mitmel nn kliimateadlikumal LR on väike mure, et see pool jääb nüüd vähemale tähelepanule. Vene-Ukraina asjas on vara veel midagi arvata, olukord jõuab enne palju muutuda. Idapartnerluse Riia tippkohtumise puhul pidas mõni vajalikuks juba ette manitseda, et EL ei peaks tekitama asjatuid lootusi ja võtma päevakorda teemasid, mille üle pole EL-sisest konsensust – ilmne viide EL liikmesuse perspektiivile idapartnerite jaoks. Ma küsisin vastu, et kui me ütleme, et julgeolekuolukord selles Euroopa osas muutunud, siis peaksime pisut täpsemalt ütlema, et mida me siis ikkagi selles olukorras teeme, mis muutub? Et see muutunud julgeolekuolukorra nentimine ei jääks lihtsalt tühjavõitu jutupunktiks.

GAC lõuna oli COM esimese asepresidendi Timmermansiga, kes teadagi silmapaistvalt sõnaosav, rääkis ka täna väga hästi. Teemaks COM tööprogramm. NK tervitab seda, EP aga ei suutnud selles kokkuleppele jõuda. Muude asjade kõrval kindlasti põhjus ka see, et tööprogrammis seekord palju vähem eelnõusid kui varem, ja mõne juba esitatud eelnõu võttis COM ka tagasi. Parlamendis on aga 751 liiget, kel kõigil paunas mõne eelnõu raportöörikepp. See viimane on muidugi väike liialdus, aga ainult väike. Ühesõnaga, COM ja NK vahel valitseb praegu suhteliselt sõbralik vahekord, mis on kontrastiks perioodile 2009-2014, mil institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmisid COM ja EP ja NK jäi sellest välja, tõsi, pärast rohkem kui mõnevõrra kahetsedes.

09.02.2015

FAC peateemaks oli planeeritud strateegiline arutelu Aafrika üle, välja kukkus aga jälle Vene-Ukraina koosolek. Coreperis eelmisel nädalal ilma igasuguse draamata heaks kiidetud 19 isiku ja 9 asutuse-organisatsiooni sanktsioonidenimekirja kandmine kiideti täna ministrite poolt heaks, kuid jõustumise protseduurika ja ajastuse üle peeti rohkem kui 2-tunnine lauaring. Mis ikkagi saab, kui 11.02 nn Normandia formaadis Minski kohtumine mitte ainult toimub, vaid ka mingeid tulemusi saavutab? EL aga tervitab seda uute sanktsioonide “lajatamisega”? Kas Vene juhtkond ei või seekordseid sanktsioone kasutada ettekäändena, et mitte midagi teha? Küsimused, muide, esitasid seekord Ukraina juhid, mitte Normandia formaadi LR, DE ja FR. Lõpuks otsustati otsus ikkagi täna ära teha, tehtigi, aga kehtima hakkab see 16.02, nädala pärast. Tavaliselt jõustatakse isikutevastased sanktsioonid kohe, järgmisel päeval, põhjusel, et ei saadaks oma varasid kuskile kantida. Nüüd aga on nimede kokkuleppimisest jõustumiseni 11 päeva. Muidugi, seekordne nimekiri on nagunii rohkem hoiatava sõnumiga, mitte ärahoidva sisuga.

Siiski oli pisut kummaline, et Aafrika arutelu päris ära jäeti, FAC lõppes juba 16 paiku. Lõunal arutasid ministrid terrorismivastast võitlust (järeldused, kus väga palju öelda pole, peamiselt rahvusvahelise koostöö parandamine. Aga teema ongi rohkem siseministrite oma). Aafrika kohta võeti samuti vastu posu eelnevalt PSC ja Coreperi poolt heaks kiidetud järeldusi – Nigeeria, Mali, Boko Harami ja Kesk-Aafrika Vabariigi kohta. Kas peab siis nentima, et hea seegi? Et kuigi ministrid ei arutanud, on EL seisukohad, mida järeldused ju väljendavad, siiski selged? Kogu aeg-ajalt kostva küünilise taustamüra juures peab siiski meelde tuletama, et asjaomastes riikides ja nende naabruses loetakse FAC järeldusi kuuldavasti päris tähelepanelikult.

Liibüat arutati seekord pikemalt ja EEAS oli ka ette valmistanud paberi EL parema kaasumise võimalustest. Sellise paberi tegemine on juba iseenesest väärtuslik. Plaanid ei tähenda midagi, planeerimine aga tähendab kõike, öelnud Churchill. Õigus on, et vähemalt EEASis on nüüd inimesi, kes on EL ja Liibüa suhted, nende perspektiivid põhjalikult läbi mõelnud ja kindlasti teevad nemad nüüd oma tööd targemini ning kindlasti viiakse mõned paberis olnud asjad ka ellu.