30.10.2014

Poolepäevane Coreper tegeles üpris laisalt maksuküsimustega järgmise nädala ECOFINi ettevalmistades. Maksuküsimsed tuleb otsustada ühehäälsusega ja ega rahandusministeeriumid kuskil riigis ei taha jätta selliseid asju päriselt diplomaatidele arutamiseks. Seega, vähe edasiminekut, aga ka vähe detailiminekut, ja vähe kirge. Käibemaksu standardi asjas on EEl isegi erimure, tahame nimelt igal juhul jätkata igakuise deklareerimisega (ja tagasisaamisega). COM ja PRES pakuvad praegu paindlikumat lahendust, mis meile aga ei sobi. FTT asi, tõhustatud koostöö, kus ka EE osaleb, ei edene kuidagi. Aga IT surub maksuasju eesistujana, ja iseenesest on ju hea seda initsiatiivi ära kasutada. Järgmisel nädalal saavad rahandusministrid õige mitme maksu üle arutada. Kas aga otsustavalt, see on kahtlasem.

Andsime õhtusöögi 10 aasta järel Brüsselist lahkuvate Siim ja Kristi Kallase auks. On vahe küll, keda riik Brüsselisse saadab, eriti väikese riigi puhul. Ei tea peast, aga kui peaks kihla vedama, siis arvaks, et teist LR, kel oleks vähemalt 15 aastat COM asepresidendi koht olnud, polegi. Rääkimata siis veel sellest, et see ongi kogu me liikmeksoleku aeg.

28.10.2014

Coreper sõi lahkumislõunat COM presidendi Barrosoga. Viimane esines, nagu juba mõnd aega, üpriski kaitsepositsioonidelt, nii EL kui oma institutsiooni poolest. Seoses koosseisu vahetumisega pole Barrosot EL-teemadega tegelevas rahvusvahelises ajakirjanduses just liiga soojade sõnadega üle külvatud. Võib-olla kirjutan ka ise tema ajast kunagi, kui praegune töö läbi saab. Siin mainin aga rangelt isekast vaatepunktist seda, et tema 10 aasta tähtsamaid asju oli 2004-2007 liitunute absorbeerimine COM süsteemis, sealhulgas uute töõtajate paigutamine, ka juhtivatele kohtadele. Selles aitas teda kõvasti toonane haldusvolinik Kallas, aga Barroso saavutus jääb märkimisväärseks. Edasi pean ma ütlema, et EE sai talt alati mõistmist (selle eelduseks muidugi on, et ei küsi liiga tihti) ja lõpuks, mind võttis ta ju tööle, kui Rehn 2010 laienemisvolinikust järsku rahanduse omaks tehti ja mul ta juures töö otsa sai.

Coreperi pärisistungi esimene emotsionaalne päevakorrapunkt oli lehtedes ja ÜKl juba möllanud sissemaksete ümberarvestuse teema (vt Gondori kroonika 23.-24.10.2014). COM andis kõik seletused, miks, kuidas, mis ajastus ja kuidas need numbrid, mis UK puhul tõesti 2 miljardi võrra tõusis, saadi. Kõigile samade reeglite järgi ja kõigile olid need numbrid teada hiljemalt 17.10 eelarve töörühmaks. Seega, kui kuskil mõni valitsusjuht ÜKl üllatus, siis jäi info tema enda valitsusaparaadis kinni. Aga see ei muuda probleemi olematuks. UKs, NLs, GRs jm on meedias suur kisa lahti ja valitsus täielikus kaitsepositsioonis. PRES lubas siis panna teema 07.11 ECOFINi päevakorda, et las ministrid arutavad. Siin paraku väga pole midagi arutada, reeglid on selged, numbrid ka ja sõnum, et hakkaks reegleid muutma, sest nende järgi tulevad “valed” numbrid, oleks EL usutavuse mõttes äärmiselt vale. Lisaks on 2014 eelarvega teisigi poliitilisi probleeme kui sissemaksete ümberarvestamise asi. Viimane muudab aga kogu asja veel raskemaks ja töömahukamaks.

Venemaa sanktsioone arutas Coreper, sest oli selleks juriidiliselt kohustatud, ülevaatus pidi tulema 3 kuu järel, nagu juuli lõpus ise otsustasime. Aga pärast eelmise nädala FAC ja ÜK arutelusid (ja kõigepealt loomulikult Ida-Ukraina olukorda ja Venemaa suhtumisi arvestades, kus esile kerkis tänane välisminister Lavrovi avaldus, et loomulikult tunnustab Vene separaatvalimisi Ida-Ukrainas) polnud täna pikka juttu. Ülevaatus loeti tehtuks, sanktsioonide põhjused jätkuvalt jõus olevaks, kuulati ära COM ettekanne sanktsioonide mõjust Venele ja vastusammude palju väiksemast mõjust LRle. Lisaks märgiti hea meelega, et seekordse ülevaatusega ei kaasnenud meediafooni, et EL arutab aktiivselt sanktsioonide nõrgendamist-muutmist-lõpetamist. Kinnitati vajadust olla järgmisteks aruteludeks hästi valmis (küllap esitab COM 3 kuu pärast jälle andmeid mõju kohta) ja ka meie arvates peaks see arutelu siis vaatama ka mingeid laiemaid teemasid – EL paindlikkus, kiirus ja reaktiivsus/proaktiivsus sanktsioonide kehteastamisel,  mõjud kolmandatele riikidele, elluviimine eri LRdes jne. Ja Krimmi sanktsioone tuleb täitsa eraldi vaadata.

23.-24.10.2014

ÜK saavutas oodatult kokkuleppe kliima- ja energiapaketis, ehkki veel toimumise ajal peeti kahe- ja mitmepoolseid kohtumisi viimaste eriarvamuste kaotamiseks. Kliimaeesmärgid aastaks 2030 on: kasvuhoonegaaside vähendamine 40%, taastuvenergia osakaalu tõstmine 27%-ni ja energiatõhususe tõstmine 27% võrra, lisaks energiaühenduste parandamine nii, et 15% elektritootmise võimusest oleks võimalik eksportida teise LR. Need eesmärgid on kompromiss, mis pole keskkonnaorganisatsioonidele ja mitmele ambitsioonikamale LR piisav. Sedagi kokkulepet varjutab pisut lubadus vaadata eesmärgid üle pärast 2015 globaalset kliimakonverentsi Pariisis. Samas, ehk on see isegi tark, anda muule maailmale signaal, et me võime oma osa tegemist ka tagasi tõmmata, kui teised järele ei tule. Eelmisele, 2009. aasta kliimakonverentsile Kopenhaagenis, läks EL ambitsioonikate lubadustega, lootuses, et teised suured saastajad nagu USA, Hiina, India tulevad kaasa. Ei tulnud, ja EL jäeti lõppotsuste läbirääkimistestki pea sootuks kõrvale. Et see ei korduks, peab EL eelnev diplomaatia olema osav ja tark. Lihtsalt tõrviku kandmisest, tee näitamisest ei piisa, majandushuvid, mis mängus, on nii suured ja EL hääl globaalsel areenil on nõrgenenud mitmel põhjusel, mh euroala kriisi tõttu.

EE jätkas oma liini ega positsioneerinud end ei nn kliimasõprade ega ettevaatlikumate Kesk- ja Ida-Euroopa riikide hulka. Kliimaeesmärgid on meie jaoks tehtavad, energiaühenduste tase juba praegu olemas. Meie erimured olid seotud esiteks Balti piirkonna ühendustega laiemalt, seal saime koos LV ja LTga sisse viite meie elektrisüsteemi sünkroniseerimise kohta kontinentaal-Euroopa võrkudega (ehk siis lahtihaakimine Vene-Valgevene omast). Teiseks meie põlevkiviõli perspektiivid, kus pidime põhjalikult selgitama, kuidas ühes Euroopa nurgas on mootorikütuste suurema tootmisega võimalik kasvuhoonegaaside emissioone vähendada. Saime hakkama ja tulemust võib näha järelduste punktis 2.13, kus kutsutakse üles kiiresti vastu võtma kütusekvaliteedi direktiivi. Kas ja kui kasumlikult põlevkiviõlist kütusetootmine tegelikult käivituda saab, nafta hinna all olles, seda saab näha.

Teatav debatt tõusis Ukraina punktis. Paar LR vastustas sanktsioonide mainimist, suurem hulk jälle ütles, et peaks uutele sanktsioonidele mõtlema. Jäi seniste meenutamine ja looritatud viide sellele, et võib alati uute peale mõelda, kui olukord nii nõuab. Võrreldes 20.10.2014 FAC järeldustega isegi samm edasi, nagu selle kriisi dünaamika algusest peale on olnud.

Pisut ärevaks teevad aga majandusosa ja euroala ÜK toon ja terminoloogia. Heakene küll, COMl paluti koos NK ja EIBga detsembri ÜK esitada konkreetsemaid plaane nn 300 miljardi investeerimispaketi kohta. Igiammune poliitvõte – kui ei saa sisu näidata, siis näita protsessi. Aga debati sisu ja õhustiku kohta – majanduskasvu pole ja mõneti ollakse tagasi euroala kriisi aegses närvilisuses, kus otsitakse kasvu allikaid natuke nagu spunki. Hüütakse uute investeeringute järele, mõne LR juhid nõuavad reeglite painutamist jne. Kriisiajaga võrreldes on 2 asja küll erinevad. Esiteks, LR riigivõlakirjade intressimäärad on ikka madalad, selle eest on hoolitsenud EKP presidendi Draghi 2012. aasta lubadused ja plaanid. Seega pole valitsuste häda nii kohutavalt akuutne, umbes et tuleb järgmisel esmaspäeval osa riigivõlast refinantseerida, aga raha pole. Teiseks, reeglite järgimist nõudvasse leeri on lisandunud karmid tingimused täitnud (endised) programmiriigid nagu IE, PT, ka GR, ES. Aga sõnastused, mida euroala tippkohtumise avalduses kasutati, on kriisiajast kahtlaselt tuttavad – majanduspoliitikate parem koordinatsioon, solidaarsus, konvergents. Need teemad said 2012-2013 suhteliselt põhjalikult läbi käidud ja jõuti tulemusele, kus peale LR majandusolukorra parema analüüsi ja sellest tulenevate riigipõhiste soovituste, eelarvekavade koordinatsiooni, eelarvepuudujäägi alandamise (süsteem, mida tuntakse nime all Euroopa semester) ning pangandusliidu kahe esimese sammu, SSM ja SRM, muid, tõsisemaid meetmeid ei kavandatud. Edasiminekuks sel teel on vaja senisest suuremat suveräänsuse jagamist LR poolt,  milleks omakorda vaja aluslepingute muutmist, ja suuremat raha ümberjagamist EL tasandil. Kummakski puudus tahe, valmisolek nii LR kui tegelikult ka EL institutsioonide juhtidel pea täielikult. Kas praegu tõesti on see tahe kasvanud või naasnud?

Muidugi saaks tahte korral mõndagi teha. Pangandusliidu kolmas samm, ühtne hoiusekindlustus on üks asi, mingi siduvam poliitikate koordinatsioon teine. Aga tahet nagu ei paista. Viimasel ajal on palju räägitud reformidest LRdes. Tore, ja ÜKl EKP presidendi Draghi esitatud ettepanek, et järgmisel korral võiks iga riigijuht esitleda 2-3 oma riigi suurt reformi võib kaasa aidata heade ideede levikule üle EL. Aga kui reformijutu kontekst on see, et me teeme raskeid reforme ja soovime selle eest ühiste reeglite muutmist või vähemalt painutamist (suurema eelarvepuudujäägi lubamist), siis ei tundu mulle, et pinnas selleks oleks praegu valmis. Lähinädalatel-kuudel tuleb igatahes nende teemadega taas põhjalikumalt tegelda.

LR EL eelarvesse tehtava panuse ümberarvestamine, millest eriti UK ajakirjanduses palju juttu, on tegelikult statistilise arvutuse tulemus, mis ei tohtinuks üllatusena tulla. Võib muidugi alati öelda, et kommunikatsiooni mõttes oleks asja väljakäimine võinud parem olla. Aga neid tehnilisi statistikareegleid üle vaatama küll ei hakata. Ja UK peaminister on endale tekitanud uue rindelõigu Euroopa-suhtes. See muudab selletagi rasked EL iga-aastased eelarvekõnelused veel keerulisemaks.

Vähem märgatud, kuid siiski väga tähtis oli ÜK otsus juriidiliselt kinnitada ametisse COM uus koosseis, alates 01.11.2014. Ehk siis õigeaegselt, tore. Vaadates tagasi seekordsele nimetamisprotsessile võib öelda, et see oli sujuvam ja rahulikum kui paar varasemat. EPle jäi mulje, et nn Spitzenkandidat-protsessiga said nemad “oma” COM presidendi ja eks siis näis, kuidas see reaalses elus toimima hakkab. Uus president Juncker on viimaste kuude jooksul näidanud üles sõltumatust ja heas mõttes isepäisust. Selle joone tark hoidmine on kogu EL huvides.

21.10.2014

Asendasin ministrit GACil. Kaks lauaringi ÜK kliima-energia teemadel – üks omavahel, teine videosillal ÜK eesistuja Van Rompuyga. Aga tuleb tunnistada, et oldi üldiselt distsiplineeritud ega korratud päriselt oma teada-tuntud jutupunkte. Van Rompuy kuulas kõik oma tavalise lahke tõsidusega ära, naeratas ja lubas, et täna õhtul laiali saadetavas uues järelduste versioonis võetakse pea kõike ilusti arvesse. Saab siis näha. EEl on alust arvata, et meie erisoovid – põlevkivienergeetika arendamiseks vajaliku kütusekvaliteedi direktiivi kiire vastuvõtmise vajadus ja Balti elektrisüsteemide sünkroniseerimine Euroopa võrkudega on tekstis ilusti sees. Olen üpris kindel, et kokkulepe sel neljapäeval siiski sünnib.

Majanduse olukord on senisest teravamalt teemaks tõusnud. Koreograafia, teemade jaotus ÜKl arutatava ja kohe selle järel toimuval euroala tippkohtumisel arutava vahel pole mulle veel päris selge. Kõigi 28-ga antakse küllap COMle ülesandeks detsembri ÜK-ks koos Euroopa Investeerimispangaga “sisuga täita” juba oma elu elavat 300-miljardilist investeeringute paketti, mille uus COM president Juncker juulis välja lubas. Euroala tippkohtumisel peaks poliitilise tooni mõttes selgeks saama, kas COM lükkab tagasi FR eelarvekava, mis üheselt ei täida neile seotud eesmärki COM selleks aega 29.10-ni)  ja kui karm lähenemine majandusvalitsuse asjades võetakse, praegusel väikese majanduskasvu ja ohtlikult väikese inflatsiooni ajal. EKP presidendilt Draghilt nõutakse kindlasti rohkem (infot) keskpanga sammudest inflatsiooni tõstmiseks ja majanduse elavdamiseks ning eks siis saab ka näha, kui tugev on DE vastuseis nemdele sammudele.

Välispoliitikaküsimuste tugevaim sõnum peaks tulema ebola asjas. See on maailmas hetkel põletav teema ja Euroopa teeb õigesti, kui näitab, et hoolib sellest. Van Rompuyl polnud algselt plaanis võtta vastu järeldusi Ukraina kohta, aga õige mitme LR, sealhulgas meie, ettepanekul need siiski tulevad. Vaevalt midagi (uute) sanktsioonide kohta, küll aga vajaduse kohta täita Minski leppeid, piiri kontrollimise ja valimiste kohta, sealhulgas separatistide kontrollitavatel aladel kavandatavate valimiste kohta. Lisaks mingi sõnum valimisteks valmistuva Moldova jaoks.

Üle aegade ka üks EE erimure institutsionaalses küsimuses, kus vajalik LR ühehäälne otsus. Nimelt tuleb seoses HR liitumisega vähendada teiste LR esindajate arvu kahes nõuandvas kogus, Euroopa regioonide komitees ning majandus- ja sotsiaalkomitees. Vähendada tuleb, sest komiteede maksimumsuurus on ette antud ja praegu on see muidugi täidetud. Liikmete miinimum regioonide komitees per LR on 5, nii praegu vaid MTl. Kuna rahvaarvu järgi on loomulikult väiksemad seal rohkem esindatud, tegigi COM ettepaneku võtta ära üks koht LUlt, CYlt ja EElt. No aga ei käi need asjad päris niimoodi. Kui EL-is oleks pärs proportsionaalne esindatus, siis oleks meil kõiki kohti 60 korda vähem kui DEl, eks. Eriti karvaseks tegi meid 3 LR ka asjaolu, et PRES lõi kahe komitee vähendamise eelnõud eraldi, milles me näeme salaamilõikamise soovi (tõsi, regioonide komiteega on juriidilise tähtaja mõttes kiirem kui majandus-sotsiaalkomiteega, aga ikkagi võiks neid koos käsitelda). No eks siis täna LU kogenud välisminister Asselborn purskas tuld ja meie CYga andsime tulele toetust. Keegi muu midagi ei öelnud, ka PRES tõdes lihtsalt, et tuleb siis uuesti arutada. Eks näis, eesistuja peab mingite kompromissettepanekutega välja tulema, arvame me. Või loodame. Ei välista, et kuskil, näiteks ühes komitees kahest tuleb siiski järele anda. Aga see pole tänane teema.

20.10.2014

FAC Luksemburgis, kõrge esindaja Ashtoni jaoks tõenäoliselt viimane. Ehkki ta jääb veel nõuniku staatuses juhtima EL poolt Iraani tuumakõnelusi, kus lähiajal loodetakse selgeks saada, kas kokkulepe tuleb või mitte. Esimest korda 9 kuu jooksul polnud peateemaks Ukraina, vaid hoopis ebola levik. On selge, et väga palju ei saa EL selle tõkestamiseks teha ja liiga ulatuslikult see viirus Euroopat veel ei ähvarda. Aga teatavates koordinatsioonisammudes ja eraldi esindaja määramise vajaduses lepiti ometi kokku.

Ukrainast räägiti muidugi. Seni on ministrite ajast (kohati liiga) suur osa läinud järelduste sõnastuste üle vaidlemisele. Ka seekord võeti järeldused vastu, kuid nendes oli PSC eelnevalt kokku leppinud. Nii jäi rohkem aega poliitilisemaks aruteluks, mida aeg-ajalt samuti vaja. Läbivalt tõdeti, et tingimused mingikski sanktsioonide lõdvendamiseks pole täidetud, Vene sõjavägi on ikka Ukraina pinnal, ukrainlastel pole kontrolli oma piiri üle ja väga murettekitav on perspektiiv konflikti külmutamiseks Donetski ja Luganski oblasti separatistide kontrolli all olevates rajoonides eraldi valimiste korraldamise näol või tagajärjel. Kõlas ka autoriteetseid hääli, et praeguste sanktsioonide aegumise ajaks (isikutevastastel 17.03.2015 ja majandussanktsioonidel 31.07.2015) tuleb aegsasti ja targalt valmistuda. Eelmisel nädalal Milaanos toimunud Ukraina ja Vene presidendi, EL 4 suure LR liidri ja  COM presidendi Barroso kohtumisel pakuti venelastele eri sõnastuses võimalust separaatvalimised hukka mõista ja Ukraina terviklikkust tunnustada, aga ei midagi. See sättis ka tänase välisministrite arutelu tooni.

Pikemalt räägiti ka Iisraeli-Palestiina konfliktist. Leiti, et EL-i roll peab olema suurem (EL annab palestiinlastele väga palju rahalist abi, kuid meie poliitiline mõju sellele ei vasta), kuid et liidriroll rahukõnelustel saab ikkagi olla vaid USA-l. SE uue valitsuse lubadus Palestiina riiki tunnustada tõi kaasa mitme välisministri tõdemuse, et varsti peavad teisedki hakkama tunnustamisküsimust tõsiselt arutama, pääsu pole.

17.10.2014

Coreper käis üle ÜK järelduste kliima-energiaosa uue versiooni. EE tehtud parandusettepanekutest oli sisse läinud kodumaiste energiaallikate arendamise vajadus ja ka soovitus võtta kiiresti vastu kütusekvaliteedi direktiivi rakendusakt (mida vaja põlevkiviõli tootmisse investeerimiseks vajaliku kindluse andmiseks). Selle viimase asja kohta minu meelest enam paremat tulemust ei saa. Harva on EE-suuruse riigi erimure nii detailselt ja pikalt sees. Koos LV-LTga ajasime edasi Balti riikide Euroopa võrkudega sünkroniseerimise asja, usun, et mingil kujul saab selle sisse. Märkisime positiivselt ära ka energiajulgeoleku ossa ilmunud viite COM värskele gaasi stressitestile (vt näiteks siit), mis ütleb, et Vene gaasi täielik kinnikeeramine poleks enam  Euroopale nii hull oht kui veel mõni aasta tagasi – hea poliitiline signaal.

FI kuulutatakse nemde järeldustega ametlikult energiasaareks (nagu seni selle kõnepruugi järgi Balti piirkond, Ibeeria poolsaar ja mõni pärissaar muidugi ka), just gaasi mõttes. Loodetavasti tähendab see ka üle Soome lahe minema pidava gaasitoru kiire(ma)t tulekut.

Üldiselt kliima-energia kokkuleppe võimalikkusest sel ÜKl – ikka arvan, et tuleb ära. Täna ei varjanud eesistuja Van Rompuy meeskond, et mõni asi on meelega lahti jäetud, et peaministritel ka midagi arutada oleks. Aga nende tõsisest suhtumisest (Van Rompuy meeskonna, mitte peaministrite) kõneleb see, et järelduste järgmine versioon ja aruteluring ei tule mitte 22.10 GACil ministrite vahel, nagu seni arvatud, vaid sama päeva õhtul alates 20.00 koosseisus Coreper pluss šerpad. Tuleb sisukas töö-öö.

15.10.2014

Coreper draftis täna pool päeva ÜK järeldusi, täpsemalt nende kliima-energiaosa. See on suhteliselt tavapäratu menetlus. Tavaliselt peame küll lauaringe järelduste teemal, esitame ka konkreetseid tekstiettepanekuid, aga kohapeal vastuseid-reaktsioone ei saa ning paar päeva hiljem esitab ÜK eesistuja kabinet lihtsalt uue versiooni. Vahetevahel on seejuures samasugune tunne, nagu räägiks telefoni asemel laualampi, nii vähe saad sealt vastuseid või nii vähe arvestatakse su ettepanekutega. Alles lõppfaasis võidakse kokku kutsuda šerpade koosolek, kes siis tegeleb ÜK eesistuja kabinetiülema juhtimisel konkreetse draftimisega. Ilmselt on seekord kokkuleppele jõudmine eesistuja Van Rompuy jaoks nii tähtis (tema viimane ÜK!), et Coreper on pandud mitu ringi draftima. Igatahes, teksti on püütud tublisti tasakaalustada ja laias laastus me teda juba sobivaks pidama kaldume. Vaid üht asja tahame kindlasti sisse, viidet põlevkiviõli kohtlemisele võrdselt teiste mootorikütustega, see annaks kindluse investeeringuteks põlevkivisektoris. Vaatame, kuidas läheb.

Selle teema tõstis õhtul oma kohtumisel EP presidendi Schulziga ka president Ilves. On karta, et parlamenti, kes peab ka põlevkiviõli kohta oma sõna ütlema kütusekvaliteedi direktiivi heaks kiites, hakatakse kõvasti lobima. EE on pisut erandlikus olukorras, kuna meil saaks uue mootorikütuse allika kasutamisega kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist vähendada (põlevkivist õli tootmine versus kivi ahjus põletamine).

Muudest meile olulistest teemadest on “Balti energiasaare” likvideerimiseks vajalikud projektid (mitmed neist juba töös) tekstis märgitud. Balti elektrisüsteemide Euroopa omaga sünkroniseerimise tähtsuse palusime ka teksti lisada. Ülehomme selle draftimisharjutuse järgmine etapp.

14.10.2014

ECOFIN Luksemburgis. Õhkkond pigem rahulik. Eurorühmas GR programm, kus nende soov sellega lõpetada (keel ei paindu ütlema “programmist väljuma”) ei paista teistele LR piisavalt tõsine ega hea plaan. IT kui eesistuja ühe suurtest teemadest, investeeringute soodustamise arutelu, mis algas augustis mitteametlikul nõukogul, poegis nüüd NK järeldused, milles uut raha ega ka eriti uut lähenemist küll pole. EE koos mõne teisega on pigem tuletanud meelde vajalike reformide tegemist kui investeeringuid soodustavat nähtust.

Ja mis siin uuest rahast rääkida, kui juba kokkulepitut, MFF makseid, ei saa teha, kuna COMl lihtsalt pole raha! On selge, et uus, mahult väiksem mitmeaastane eelarve nõuab ka paindlikumat kasutamist. Netomaksjad aga tahaksid jätkata nagu varem – leidku COM ikka sisemisi ressursse, soovid ikka üle paisutatud jne. See puudutab otseselt eriti ÜKP riike, ka meid. Ministrid eelarveteemat täna sisulisemalt, numbritega ei arutanud,  COM küll esitas oma pahameeletiraadi. Lähinädalail läheb aga sel teemal kuumaks. Üldse ei arutanud ministrid paraku aga teist meile tähtsat teemat, sissemakseid pangandusliidu kriisihaldusfondi. Lõpetuseks, pisut üllatavalt teatas mitme (ka suure) LR minister, et energia maksustamise direktiiv esitatud kujul kunagi vastuvõtmisele ei jõua, see olla reaalsus. Ka kui  EEl selle vastu väga ehk polegi, siis pisut kummalised on sellised hetked nende pikki aastaid menetluses olnud eelnõude puhul ikka. Sest EL on selline imelik nähtus, et kui juba mingi teema, eelnõu on lauale saadud, siis midagi sellest tavaliselt ikkagi ka tuleb, midagi ikka.

13.10.2014

Kui miagi saab puust ja punaseks teha, siis on see mõttekoja Notre Europe ülevaade Euroopa majandusvalitsusest – stabiilsuse- ja kasvupakt, Euroopa semester, fiskaallepe. Kõigi nende nõudmised, protseduurid, tähtajad, karistused ja paindlikkus. Lisaks LR fiskaalseisu ülevaatlik tabel. Soovitan väga võtta 15 minutit ja need kümmekond lehekülge läbi lugeda. Ajendiks muidugi ootusärev seis praegu, kui FR on öelnud, et ei kavatse täita oma keskpikka eelarve-eesmärki. 15.10-ks peavad kõik euroala riigid oma 2015 eelarvekavad COMle esitanud ja FR olukorraga hakkamasaamine on Junckeri COM esimene suurem pähkel.

EE paistab silma kahes meie jaoks harjumatus seoses. Harjunud seos on muidugi fakt, et me pole kordagi sattunud EL korrektiivprotseduuride alla ja uniooni väikseim riigivõlg. Harjumatu on aga prognoos, et me ei pruugi lähiaastatel päriselt täita oma keskpikka eelarve-eesmärki ja fakt, et oleme üks viimaseid LR, kes valas seadusesse fiskaalleppest tulenenud eelarve tasakaalu kohustuse. Mis iseenesest meie jaoks ju tegelikult niisamagi loomulik. Aga Euroopa peab täitmise tabelit ikkagi kõigi kohta.

09.-10.10.2014

JHA siseosas oli kõige tähelepanuväärsem teravus migratsioonivoogude teema käsitlemisel. Toimus see ministrite lõunal, kus pidi heaks kiidetama ka Gondori kroonikas korduvalt mainitud PRES paber. Kiidetigi, ja isegi muudeti NK järeldusteks, mis poliitiliselt palju tugevam vorm. Aga mõne LR siseministrid olid informaalsel lõunalauaarutelul väga otsekohesed ja karmid: Ei saa olla nii, et EL sees pole põgenike vastuvõtmise, migratsiooniteemadel, solidaarsust. 5 LRDE, UK, FR, IT ja SE võtavad kokku vastu 75% asüülitaotlejatest ja need riigid küsivad, kas teised ei võiks proportsionaalselt, mingi valemi järgi, aidata seda koormat EL-il ühtlasemalt kanda. Muidu, ütles mitu siseministrit eile, peame hakkama tõsiselt mõtlema kogu Schengeni süsteemi tuleviku peale. See on isegi veel diplomaatiline sõnakasutus, vt ka EUobserveri artiklit.

Tegemist on järjekordse ilminguga sarjast, kus mõne akuutse probleemi lahendamiseks ähvardatakse EL põhivabaduste nagu inimeste vaba liikumise piiramisega. Ärevaks teeb, et selles põgenike asjas on sisulist põhjust palju enam kui meile eriti korda läinud Ida-Euroopa töötajate palgadumpingu või isegi roma kerjuste asjas, mida eri ajastutel on eri LRdes kardetud ja üles puhutud. On hea, et EE pole enam põgenike vastuvõtmise koormajagamisele häälekalt vastu. Aga mõned LR on, ja lisaks, varsti võib see teema meil uuesti laual olla nii, et mittevastuolemisest ei pruugi piisata.

JHA justiitsosal kaks andmekaitse teemat. Ühes, riskipõhise lähenemise asjas, saavutati ka esialgne kokkulepe. Tore, sest see on asi, mis EEle tähtis ja meie inimesed on seda Brüsselis tublisti ajanud. Lihtsustatult tähendab riskipõhine lähenemine, et isikuandmed on eri sensitiivsuseastmega, ja seega vajab nende käsitlemine diferentseeritud lähenemist, mille aste siis otsustataksegi selle riski järgi, mis andmete kolmandatesse kätesse sattumine võiks kaasa tuua. Teisel andmekaitse alal, õigusel olla unustatud, ei liigutud kuigivõrd, ega saadudki liikuda. Põhjuseks maikuine Euroopa kohtu otsus, mis ütleb, et teatavatel tingimustel võib inimene nõuda interneti otsingumootorist teatud nende kohta käivate linkide, informatsiooni kustutamist (õigus, mida eestlased kuuldavasti agaralt kasutavad). Õige, aga seal on ju ka sõnavabaduse küsimused – mida ikkagi (digitaal)ajakirjandus tohib kirjutada, avaldada, säilitada? Selle kaasuse lähem analüüs alles käib ja selle asjaga näeme veel peamurdmist, piikidemurdmist, ja mida pikkade koosolekute istumise käigus veel murtakse?