29.09.2014

GAC kestis pool päeva ja enamuse ajast võttis oktoobri ÜK ettevaade. Seekord lauaring, ehkki võrreldes eelmise nädala Coreperiga (vt Gondori kroonika 24.09.2014) polnud ühtki lisadokumenti esitatud. On tunda suurte LR survet kliima- ja energiapakett vastu võtta ja fakt, et tegu on praeguse eesistuja Van Rompuy viimase ÜKga, annab samuti alust arvata, et kokkulepe tuleb. Aga lihtne see pole, sest LR jagunevad mitmesse tugevasti erinevate seisukohtadega gruppi. Ühelt poolt “rohenäpud”, kes tahavad julgemaid ja siduvamaid emissionivähenduseesmärke, siis on neid, kes vastu kõigele, mis võiks nende majandusele lisakoormust paneks, on neid, kes valmis tegema, kui koormajagamine käib ühe kindla valemi järgi, ja neid, kes teise valemi toetajad. EE on, nagu sel teemal varemgi, mõistlikult valvsas rühmas – eesmärkide ambitsiooni toetame, EL globaalset liidrirolli mõistame, Balti energiasaare kaotamist ajame. Aga oma rahaga endale ka kosja ei lase tulla ehk juba otsustatud projekte meie nn aktivasse kirjutada: te ju olete juba saanud! ei lase. Eks teksti konkretiseerudes lähevad ka vaidlused teravamaks.

ÜK majandusosa all oli on kaks huvipakkuvat momenti. Esiteks tundub, et DE on minemas ennetavale ofensiivile, nõuab täpset ülevaadet ja arutelu juba vastuvõetud otsuste elluviimisest – kuipalju on ikkagi noorte tööpuudusega võitlemiseks eraldatud 6 miljardist kulutatud? Kuidas on kasvu- ja muid pakette ellu viidud? Jne. Võin eksida, aga ehk on see seotud üha tugevneva survega senisele nn kasinuspoliitikale, mis 2013 lõpus nagu kergelt hakkas euroalas tulemust tooma, aga nüüd jälle kasv kuhtunud ja inflatsioon nullis. Mis on kaasa toonud nii senise poliitika kriitika kui surve EKPle massiivsemaks USA, Jaapani stiilis quantitative easingu poliitikaks, mida DE publik ja ka poliitikud omakorda kardavad. Ja püüavad siis viia jutu sellele, et kõik seniotsustatu tuleb viimase komani ellu viia, enne kui uusi meetmeid hakkame arutama?

Teine silma hakanud asi oli UK (uit?)mõte, et teenuste siseturust rääkides oleks ehk otstarbekas eristada mõned perspektiivikamad sektorid nagu ehitus, e-kaubandus jne, et nendega kiiremini edasi minna. Kuna teenuste vabale liikumisele en gros on praktikas vastuseis suur, siis ehk on sel lähenemisel isegi mõtet?

27.09.2014

Soovitan lugeda mõttekoja CEPS kokkuvõtet uue COM digivolinike Ansipi ja Oettingeri ees seisvatest ülesannetest. Tänuväärselt keskenduvad selle autorid reaalsetele sisualadele ja eelnõudele, mitte ei spekuleeri Junckeri COM uues struktuuri töölehakkamise üle. Võrreldes eelmise koosseisuga tegeleb digiteemadega nüüd 2 volinikku, aga seda peavad analüüsi autorid õigeks, kuna teha on meeletult. Nagu uute aladega ikka, on tehnoloogiad ja vidinad seadusandlusest kõvasti ees. Mitu seadusepaketti on kas EP kinni (senise voliniku Kroesi Connected Continent ehk telekomipakett) või NK vaevalise käsitlemise all (andmekaitse pakett). Ja ka nende jõustudes on poliitikad, regulatiivne keskkond ikka tehnika, reaalse elu arengust kõvasti maas.

Autorite meelest peab uus COM võtma palju pikema vaate, tunnistama, et digitaalset siseturgu ei saa ühe-kahe õigusaktiga saavutada. Esimeste prioriteetidena nimetatakse autoriõiguste ja raadiosageduste käsitlemise harmoneerimise uusi regulatsioone. Hea Uus Digi-ilm muutubki just huxleylikuks õudusunenäoks, kui kodanikel pole seal toimuva üle paremat kontrolli. Niisiis, uusi andmete käsitlemise võimalusi peavad tasakaalustama karmimad andmekaitsereeglid.

Telekomireeglid peavad olema rohkem tasakaalus – vaba internetikasutus ja madalad hinnad peavad siiski säilitama olukorra, kus ala firmadel on vahendeid, võimalusi ka taristuinvesteeringuteks. Ning lõpuks ka inimestest – kuigi digitaalse siseturu töölehakkamine looks Euroopas sadu tuhandeid uusi töökohti, jääb samas lähiaastatel täitmata kuni 900 000 IT-oskusi nõudvat töökohta, kuna kvalifitseeritud inimesi lihtsalt pole. Uus COM peab jõuliselt töötama koos LR ja ülikoolidega, et Euroopa IT-firmad ei sõltuks Aasia päritolu programmeerijatest.

25.09.2014

Poolepäevane Coreper leppis kokku Ukraina assotsiatsioonilepingu kaubandusosa rakendamise edasilükkamise 01.01.2016-ni. Kõigist tekstidest õnnestus kustutada viited nn kolmepoolsetele kõnelustele (EL-Ukraina-Venemaa), see oleks jätnud mulje, nagu oleks otsust tehtud kellegi kolmanda survel. Samal põhjusel lisati otsusele avaldus, kus veelkord meenutatud, et EL-Ukraina leppesse saab muutusi teha vaid osapoolte nõusolekul. Eks nüüd paistab, kuidas Moskva lepingu poliitilise osa ajutisele rakendamisele (praeguse seisuga tundub, et alates 01.11.2014) reageerib. Ja sellele, kui Ukraina kavatseb hakata kaubandusosa rakendamiseks konkreetsemaid ettevalmistusi tegema – seadusemuudatusi standardite EL omadega ühtlustamiseks vms.

JHA ettevalmistuste all rääkisime rändevoogude paberist, mis PRESle eriti oluline ja mida juba pikka aega küpsetatud-lihvitud. EEle olulised punktid on seal sees: EL välispiiride koostööagentuuri Frontex tugevdamine, ühtse asüülisüsteemi tugevdamine ja koostöö kolmandate riikidega. Samas on oluliselt hägusemaks muudetud LR kohustust solidaarselt põgenikke vastu võtta. PRES rõhutas ka targalt, et räägime ikka kõigist välispiiridest, mitte ainult Vahemere keskosast, kus praegu olukord kõige akuutsem; samuti, et kõik peavad tegema rohkem, nii praegu rindejoonel olevad kui ka välispiirita LR. Seega, sobib meile, ja tegelikult kõigile. Mõned küsisid pisut innustununa juba oktoobri JHAlt konkreetsemaid otsuseid. PRES kasutas kohe juhust, haaras sõnal sabast ja nõudis COMlt detsembriks tegevuskava. Ühesõnaga, eesistuja sai endale ülimalt tähtsa asja (IT võtab koos MTga praegu enamuse survest vastu) läbi alles siis, kui seadis tasakaalu ümber, haaras ka teised ja tegi korralikku lobitööd, mitte ei lennanud lihtsalt peale.

Järjekordne peaaegu-et-lauaring andmekaitse teemal jäi üldisemaks kui mõni senine, sest PRES teatas vastupandamatu naeratusega, et tema pole võimeline tehnilisest draftimisest aru saama ja kokkuvõtteid tegema, sellega peavad tegelema vastava töögrupi inimesed. Õige, ja töögrupp töötabki palehigis. Ainult et kardan, et varem või hiljem maandub see tekst ikkagi saadikute (ja edasi ministrite) laual paljude tehniliste küsimuste lahendamata olles. Täna saime aga siiski ladnamalt läbi. Oktoobri JHAl tõdetakse tõenäoliselt ühe peatüki üle põhimõttelise kokkuleppe saavutamist, täpsustusega, et selles asjas pole milleski päriselt kokku lepitud enne, kui kõiges on kokku lepitud. Nii keeruline ja haraline on see fail.

24.09.2014

Nagu (paraku) kombeks on saanud, ajas Coreper muud asjad peale Ukraina-Venemaa vasaku käega jutti. Ilma aruteluta määrati kaks EL kohtu kohtunikku ja isegi eelseisva oktoobri ÜK kliima-energia teemad ning majandusteemad tingisid vaid umbes poolte LR laisavõitu positsiooninäitamise, rohkem rituaalse tantsu kui päris debati ilmingud. Küll aga oli tõsine arutelu Ukraina assotsiatsioonileppe kaubandusosa edasilükkamise üle (vt Gondori kroonika 16.09.2014). Nagu arvata võis, on osapooltel 12.09 kolmepoolsetel kõnelustel lepitu üle erinevaid tõlgendusi, Venemaa mitu esindajat presidendini välja on hoiatanud Ukrainat ka assotsiatsioonileppe poliitilise osa rakendamise eest ja kaubandusleppe ellurakendamiseks vajalike seadusemuudatuste tegemise eest (vastavus EL reeglite, standarditega on selle leppe oluline osa). Isegi kui jätta kõrvale selliste nõudmiste otsene sekkumine Ukraina siseasjadesse, laseb see tugeva varju sellesama kolmepoolse formaadi jätkamise peale. COM “julgustati tugevalt” jagama LRdega eelnevalt president Barroso vastuskirja tema Vene kolleegile.

Igatahes, EL siiski ülisuure tõenäosusega kinnitab (homme Coreperis) kaubandusleppe edasilükkamiseks vajaliku õigusakti ja lisab sellele deklaratsiooni, milles rõhutab, et see samm on osa rahuprotsessist, milles peavad osalema kõik osapooled (ka Venemaa), et kuna tegu on EL ja Ukraina kahepoolse lepinguga, siis selle teksti muutmine käib nende kahe osapoole kokkuleppel (loe: ja mitte kellegi kolmanda nõudel) ning et Ukraina peab hakkama tegema raskeid reforme, muu hulgas neid, mis vajalikud kaubandusleppe tulevaseks rakendamiseks.

26.09 arutavad kaubandusnõunikud EL-poolsete autonoomsete kaubandusmeetmete ehk sisuliselt Ukrainale ühepoolse vabakaubanduse võimaldamise pikendamist. Ootame samas Ukraina-poolset ametlikku kirjalikku teatamist assotsiatsioonileppe ratifitseerimise kohta. Mis, tõsi, oli kõigile otseülekandes nähtav. Aga paberid peavad ka korras olema.

16.09.2014

Ei ühtki Coreperi ilma Ukrainata, ja nii laias laastus juba veebruarist alates. Täna väljendati suhteliselt pahuralt oma pahameelt eelmisel reedel toimunu üle, mil COM tegi kolmepoolsetel (EL-Ukraina-Vene) kõnelustel ettepaneku lükata Ukraina assotsiatsioonileppe kaubandusosa ajutine kohaldamine edasi 2015. aasta lõpuni. Tegi seda, LR vaid põgusalt ja väga napilt ette informeerides. See, et EL ühtsus on selles kriisis olnud ülimalt oluline faktor, pole mingi sõnakõlks – kõik CFSP otsused, kaasa arvatud sanktsioonid, tuleb teha LR ühehäälse otsusega. Kõik peavad pardal olema. See lahjendab enamasti sisu kõvasti, samas annab ka otsustele hästi tugeva legitiimsuse. Ühtsust on olnud väga keeruline saavutada ja hoida, ja suusoojaks möödaminnes 5 minutit enne 12 inforneerimine ei aita sellele kaasa, nii ütlesid pea kõik sõnavõtnud, kaasa arvatud EE. Samas, tegu on Ukraina presidendi tungiva palvega ja Ukraina abistamine on ülioluline kaalutlus, ka praegusel juhul, mille Venemaa igal juhul propaganda mõttes oma võiduna näitas. Igal juhul tuleb see otsus veel LR vahel ametlikult heaks kiita ja selle juures on esmatähtsad järgmised asjad: esiteks, selle mõju rahuplaani elluviimisele (kas Vene muutub koostöövalmimaks), teiseks, kuidas läheb assotsiatsioonileppe ülejäänud osa ajutine kohaldamine (selleks peab Ukraina nüüd esitama täna Raadas toimepandud ratifitseerimise ametliku kirja ja kuiudas Venema sellele reageerib) ja kolmandaks, kui selgelt EL ütleb välja ja järgib oma põhimõtteid: leppe sisu muutma ei hakata, kolmandatel riikidel pole sõnaõigust EL ja Ukraina lepingute üle. See oma põhimõtete järgimise asi puudutab ka kolmepoolsete kõneluste jätku, mis vähemalt poliitilisel, ministrite-volinike tasandil on oma elu meie meelest ära elanud.

Mitmed LR rõhutasid täna ka vajadust arutada EL-Venemaa suhteid pisut poliitilisemalt kui seni. Seni oleme kas reagerinud juba toimunud aktsioonidele ja/või võtnud normatiivse lähenemise (EL-ile üliomane, kõiges) – arutame lepingupügalaid, protsesse, kohtumiste koreograafiat. See arutelu tuleb lisaks juba lubatud sanktsioonide arutelule järgmisel nädalal (vt Gondori kroonika 11.09.2014). Tuleb jälle tihe Ukraina-nädal, milleks valmistumist arutasime täna videol välisministeeriumi vastavate suundade juhtidega.

11.09.2014

Coreper sõi täna kaks hommikusööki, millest üks läks küll sujuvalt teiseks üle. Kõigepealt rääkis ÜRO peasekretäri erisaadik kliimamuutuse alal, IE endine president Robinson suurtest ootustest oktoobri ÜK-le, kus arutatakse kliima- ja energiapaketti. EL peaks tema järgi tingimata kokku leppima 40%-lise kasvuhoonegaaside vähendamise, siis saab ka teistelt suurtelt saastajatelt omapoolset panust nõuda. Siin võib aga tööle hakata nokk-kinni-saba-lahti-efekt, eks näis.

Seejärel arutasime migratsiooniteemat. PRES, kellele see väga oluline, oli oma arutelupaberit (vt Gondori kroonika 15.07.2014) mõnevõrra tuuninud. Põgenike laialijaotamine oli sees, aga ebamäärasemas sõnastuses, nii sain mina seekord seda kommenteerimata olla. Mõned siiski märkisid ära oma jätkuva vastustuse. Paber läheb nüüd töörühmadesse arutamiseks ja küll asjatundjad, kes esindavad pealegi siseministeeriume, selle pulkadeni laiali lammutavad. Aga eesistujal on oma pealinnale praegu midagi öelda.

See viimane on tähtis, sest oli selge juba vähemalt eilsest, et PRES tegevus Vene sanktsioonide üle, pikkade eritimittekuhugijõudvate aruteluringide lubamine, oli seotud suuresti oma pealinna kõhklustega. Täna tuli sellele aga kiire lõpp. IT kolleeg marssis Coreperi sisse koos EEAS peasekretäri Vimonti ja ÜK eesistuja kabinetiülema Seeuwsiga nig andis teada, et sanktsioonidepakett avaldatakse ja jõustub homme, punkt ja et Van Rompuy teeb selle kohta avalduse, tegigi. Avaldus rõhutab EL sanktsioonide tagasipööratavust ja kohandumust. Ehk poliitilise sõnumina: saame küll tagasi keerata, kui olukord tõesti peaks paranema. Lisaks lubas Van Rompuy (NB! enda, mitte ÜK nimel), et Coreper teeb juba septembrikuu jooksul põhjaliku analüüsi rahuplaani elluviimise seisust ja siis on võimalik, et esitatakse uued ettepanekud. Saab siis näha. Igatahes on see üks arutelu, milleks ka meie peame ülimalt hoolikalt valmistuma, jälgides olukorda Ida-Ukrainas väga täpselt.

10.09.2014

Täna oli natuke selline tunne, nagu lebaksid teeäärses rohus ja kuulaksid, kuidas tõeline elu kihutab sust mööda nagu autode tähsesõit. Täpsemalt  lebas kogu Coreper. Nimelt, kogu eeter kajab ja Brüssel sumiseb uue COM presidendi Junckeri pressikonverentsist, uuest portfellidejaotusest, koordineerivate asepresidentide tegeliku võimu üle spekuleerimisest, COM peadirektoraatide ümberkujundamisest jne. Aga Coreper arutas taas tunde, et millal avaldada, see tähendab, jõustada 08.09 heaks kiidetud sanktsioonidepakett. Asi on seda kurvem, et NK sekretariaadi järgi on ülehomme viimane hetk avaldamiseks, enne ülehomset enam samas nagunii ei jõuaks, ka siis, kui täna pärastlõunal oleks otsuse teinud. Sanktsioonide otsust enam muuta ei saa, selleks oleks vaja ühehäälsust, mida meie komitees kindlasti ei tule. Nii rääkisime tunde sellest, millise sõnumiga EL ikkagi annaks märku, et kehtestame sanktsioonid küll, kuid ei sule silmi viimaste päevade õrnalt positiivsete arengute ees Ida-Ukrainas. Ja et kuidas usutavalt näidata, et kui peaks tõesti hakkama paremaks minema, siis oleme päriselt ka valmis seniseid samme üle vaatama. Huvitav, aga seni näiteks EE ja samameelsed ei ole kõhelnud, et kas EL ikka on valmis uusi samme võtma, siis, kui olukord sai ainult halvemaks minna, aga meie meelest tehti liiga vähe. Homme igatahes jätkame. Ma ei välista, et tuleb avaldamise hetke ehk reedeni lihtsalt koosolekut välja pidada – sama peen oskus, nagu pausi välja pidada.

Vahepeal andsin Coreperile ülevaate meie kaasmaalase Kohvri juhtumist, EEAS võttis teema ilusti sisse ja vähem kui tund hiljem tõsteti seda juba ühel EL esindajate kohtumisel Vene poolega Moskvas. Sedalaadi solidarsust on väga hea tunda ja selle nimel võib vahetevahel ka üsna pikkadel koosolekutel istuda.

Coreperi lõuna külaliseks oli EP uusvana president Schulz, kelle senisest särisevast olemisest seekord üht-teist puudus. Rääkis üpris leplikult Euroopa-meelsest parlamendienamusest ja ootustest institutsioonidevaheliseks koostööks. Küllap on selle meeleolumuutuse põhjusteks nii eurovastaste tõus selles EP koosseisus kui ka fakt, et Junckeri valimisega sai just parlament täpselt seda ja nii, nagu tahtis.

 

09.09.2014

Vaheldus, mida diplomaadi töö pakub – lõuna Uus-Meremaa saadiku residentsis koos EE Kagu-Aasia saadiku Unga ja grupi Vaikse ookeani riikide saadikutega EL juures. Ida-Timor, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni saared, Samoa, Tuvalu ja kes nad seal kõik olidki. Algatus tuli uusmeremaalaselt ja on osa me koostööst ÜRO kandideerimistel. Kuna Uus-Meremaal on piirkonnas hea maine ja palju sidemeid, siis nad nii-ütelda andsid oma kontaktid meie käsutusse. Unga oli just naasnud ÜRO väikeste arenevate saareriikide tippkohtumiselt Samoalt ja piirkonna viimaste asjadega kursis.

Tutvustasime EE kandidatuuri ÜRO Julgeolekunõukokku (kuulajad noogutasid agaralt jutu peale, et väikesed riigid ei unusta sinna pääsedes kohe oma valijaid ehk teisi väikeriike ära), rääkisime EE e-riigist ja arengukoostööst. Peab silmas pidama, et kuna EL annab üle 50% maailma arenguabist, siis on Brüsselis oma esindus pea kõigil maailma riikidel, ka esmapilgul väga eksootilistel. Kes võivad siit olla akrediteeritud Berliini, Varssavini ja kaugemalegi. Seepärast rääkisin ka EL arengupoliitikast ja koostöövõimalustest EL projektide saamisel. Lisaks kasutasin liikmesriigi eelist ja jagasin ka pisut siseinfot, samas mitte päris klatši. Ka Okeaania esindajaid huvitas EE suhtumine Vene-Ukraina kriisi ja venekeelse vähemuse meeleolud EEs. Uus-Meremaa kolleeg lubas selliseid kokkusaamisi jätka, mis oleks muidugi väga tänuväärne.

08.09.2014

Kogu päev oli täidetud ažiotaažist 05.09 kokku lepitud uue sanktsioonidepaketi jõustamise üle. Hommikul anti teada, et kirjalik protseduur, mis pidi algama kell 9, ikkagi ei saa alata. 10 minutit hiljem ikkagi, et algas. Kella 15-st tähtaega pikendati 3 tunni võrra. Erinevalt vaikusemenetlusest (jube eestikeelne sõna silent procedure kohta, aga paremat pole suudetud tekitada), kus otsus jõustub, kui keegi vastu ei ütle, peab kirjalikule menetlusele tulema iga LR kinnitus, et otsusega nõus. Kõik need edasilükkamised tekitasid spekulatsioonide joa, ehkusäutsudest kajas eeter nii, nagu Platonovi loos, kus “akna taga käratses linnurämps”. Meelde tuletati iga sanktsioonide vastu kunagi piiksatanud LR ja noh, kuna FI välisminister ütles veel täna hommikul, et sanktsioonid pole ikka hetkel õige asi, siis said põhjanaabrid jälle Twitteris kõvasti pihta. Õhtuks jõudis FI nõustumiskiri siiski Brüsselisse.

Tähtaja kukkudes, kell 18 kutsuti alalised esindajad erakorralisele omavahelisele nõupidamisele. Selge, et pakett on kõigi 28 LR heakskiidu saanud, selge, et jõustumine peab tulema mõistliku aja jooksul, hiljemalt selle nädala lõpuks  – sanktsioonide puhul on see isegi aeglane, tavaliselt püütakse need jõustada järgmisel päeval, et vältida kõrvalehiilimist, vara abikaasa nimele kantimist jne. Aga arutasime päris pikalt selle üle, kuidas EL näitab, et jälgib ja arvestab arenguid sündmuskohal, Ukrainas ja diplomaatilisel rindel. Kust on viimastel päevadel siiski tulnud hapralt positiivseid teateid. LR meelsus oli küllalt selgelt see, et jah, olukorda tuleb jälgida, aga see sanktsioonide ring pandi alule sellepärast, et Venemaa saatis Ukrainasse oma regulaarüksused, mis omakorda oli võimalik, kuna Ukraina ei kontrolli kogu oma piiri. Kuni need asjad nii jäävad, on tegelikult raske rääkida mingist olukorra olulisest paranemisest. Ülehomme, 10.09 arutab Coreper pisut laiemalt EL samme selles kriisis, ja eks siis saab ka vaadata, kuidas asjad on läinud. Igatahes on paketi muutmiseks, otsuste tagasikeeramiseks vajalik LR ühehäälsus, nagu ka algselt selle heakskiitmiseks vaja oli.

Olles LR ära kuulanud, tegi ÜK eesistuja Van Rompuy kabinetiülem sealsamas valmis oma ülemuse pressiavalduse mustandi, mille too tund hiljem ka ametlikuks tegi. Aga, nagu öeldud, paketi jõustamisega on ajaline mänguruum vaid mõne päeva pikkune ja jõustamata jätmiseks on nüüdsest vaja konsensust.

P.S. Erinevalt päevapealsetest spekulatsioonidest ei tõstnud keegi teemat, et kas venelastel võib tõsi taga olla ähvardusega, et sulevad EL lennufirmadele oma õhuruumi. Eri allikatest tulev info ka pigem ei pea selle võimalikkust liiga suureks.

05.09.2014

Coreper kestis pika pärastlõuna ja jõudis õhtu lõpuks kokkuleppele uute sanktsioonide suhtes. Enamik kolleege, ka mina, olid saanud ülevaateid ja juhiseid otse NATO tippkohtumiselt Newportis, kus valdav enamus ÜK liikmeid ju viibis ning Ukraina asja arutati seal kuluaarides laialt. Juhis oli sanktsioonidega edasi minna, ka kui tulevad uudised relvarahust (nagu pärastlõunal tuligi). Hea, sest üks kord ometi võib EL-il õnnestuda viia ka tegelikkuses ellu kaherööpmelist poliitikat: hoida uks lahti diplomaatilisele, poliitilisele lahendusele ja samal ajal reageerida karmilt Venemaa käitumisele. Muidu oleme kole kergelt lasknud end mõjutada positiivsematest signaalidest, mis Kremlist tulevad, oleme oma reaktsioone pehmendanud … et näha, et reaalses elus pole midagi muutunud, või kui, siis halvemuse poole.

Erinevalt juulikuisest arutelust oli meie seekordne ülesanne teha ettepanekud ÜKle, mitte juba teha otsuseid. Täna hilisõhtul vastuvõetud paketi saadab ÜK eesistuja Van Rompuy kirjaga LR juhtidele, teatab, et tema eesmärk on jõustada pakett kirjaliku protseduuriga, mis algab Brüsseli aja järgi 08.09 kell 9. Kui sellele kirjale ei tule eitavaid vastuseid, siis nii lähebki. Tänase meie arutelu põhjal ei oota ma eitavaid vastuseid, kõigile peaks selge olema, et Vene selle nädala sammud on ajastatud just NATO tippkohtumist ja EL sanktsioonidearutelu silmas pidadaes ning me ei pea sellega kuidagi kaasa minema. Eks järgmisel nädalal paistab, kas ja kuidas relvarahu peab ja mis hääletoon Kremlil on.

Täiendavate sanktsioonide sisu on lühidalt järgmine: Lisaks juba kitsenduste alla kuuluvatele pankadele ja finantsasutustele (üle 50 % ulatuses Vene riigi omandisse või kontrolli alla kuuluvad), kehtestatakse täiendavad piirangud ka kaitsevaldkonna ja toornafta või naftatoodete transpordi ala ettevõtetele kapitaliturgudele juurdepääsuks. Kui seni olid piiratud tehingud üle 90-päevase tähtajaga võlakirjade, aktsiate või sarnaste finantsinstrumentidega, siis nüüd on piiratud juba üle 30-päevase tähtajaga finantsinstrumentidele. Keelatakse ka investeerimisteenuste osutamine selliste võlakirjade osas.

Tugevdatakse kahesuguse kasutusega, see tähendab nii tsiviil- kui sõjaliseks otstarbeks mõeldud kaupadega seotud piiranguid. Kui seni oli keelatud teatud sensitiivsete kaupade müük ja muu üleandmine isikutele Venemaal või kasutuseks Venemaa territooriumil sõjalise lõppkasutuse korral, siis nüüd keeld laieneb, hõlmates ka tsiviilkasutust (lõppkasutajad on loetletud eraldi nimekirjas). Keeld laieneb ka nende kaupadega seotud finantseeringule, tehnilisele abile ja hooldusele. Lisaks senistele süvamere nafta ja arktilise nafta uurimiseks ning tootmiseks või põlevkiviõli projektideks kasutatavate tehnoloogiate pädeva asutuse loata müügile ja muu üleandmisele, keelustatakse nüüd ka seonduvate teenuste osutamine.

Kaks tosinat inimest lisati isikute ringi, kelle vara külmutatakse ning kelle suhtes seatakse viisakeeld. Nimekirjas on nii Ida-Ukrainas kui Moskvas tegutsevaid inimesi, nii poliitikuid, sõjaväelasi kui oligarhe. Lisaks on nüüdsest lihtsam nimekirja lisada kõiki Donetski ja Luganski separatistidega seotud isikud, kuna sanktsioonide õiguslikku alust on vastavalt samuti täiendatud.