30.06.2014

GR eesistumise viimane Coreper käsitles põgusalt eelmise nädala nõukogude, FAC, GAC ja ka ÜK järelmeid. Muudest asjadest kui Ukraina kriis küsiti vaid viimase järeldustes sisaldunud punkti kohta, mille järgi ÜK kindlustab poliitikaprioriteetide täitmise regulaarse kontrolli – et kuidas seda ikkagi praktikas teha, kes tabelit peab? Vastati, pisut irvitades, et GAC, tavalise ÜK ettevalmistuste ja järelmite protsessi raames. Ukrainast aga võeti ohates teadmiseks, et IT eesistumise esimene Coreper alustab homme hommikul hinnangu andmist, kas ja kuidas on Venemaa täitnud ÜK järeldustes sisaldunud nõudmisi. Mis edasi, eks siis paistab – ja tähtajani ka veel mõni tund. Juba räägitakse võimalikust erakorralisest FACst sel nädalal. Välisministrid teatavasti saavad teatavasti otsustada sanktsioonide 2. faasi asju, viisakeelde ja varade külmutamist. Majandussanktsioonid on vajadusel taas arutluse all 16.07 erakorralisel ÜK-l.

Kolm head sõna GR eesistumise kohta meie Coreperi poolt vaadates. Esiteks, meie eesistuja oli heaks näiteks selle kohta, kuidas saab küll eesistujarollis igati neutraalselt väga keerulisi otsuseid teha. Seda ka olukorras, kus oma LR positsioonid pole alati nii täpselt kujuneva konsensuse keskel. Jutt siin muidugi Venemaa sanktsioonidest, kus eesistuja suunas arutelu kindla käega ja kindla eesmärgiga selles komitees konsensusele jõuda – “et ministrid saaksid keskenduda poliitilisele arutelule”. Õige, sest ministrid tõesti ei peaks konkreetsetele inimestele viisakeelu kehtestamist arutama. Teiseks, kõik kulges punktuaalselt – ja mitte ainult kohtumiste algusajad, vaid ka paberid tulid õigeaegselt, ja kogu muu asjaajamine (ainult täna lülitusid mikrofonid korraks välja, aga seda saab vaevalt PRES süüks panna). Kolmandaks, pisut laiemalt, tundub, et GR tegi eesistumise tõesti isegi plaanitud napist summast veel väiksemate ressurssidega. Chapeau!

26.-27.06.2014

Seekordne ÜK oli mitmes mõttes ajalooline. Esimest korda võeti üks otsus vastu hääletamise teel, esimest korda pandi riigijuhtide tasandil kokku EL 5 aasta strateegiliste prioriteetide paber, esimest korda lahjendati (võib küll öelda ka, et täpsustati) “üha tihedama liidu” kontseptsiooni ja tehti viide ühe LR fundamentaalsele erimurele. Lisaks allkirjastati assotsiatsioonilepped, koos vabakaubanduslepetega, Gruusia ja Moldovaga ning vabakaubanduslepe Ukrainaga. Riigipead ja valitsusjuhid võtsid Ukraina kriisi haldamise ohjad kindlalt enda kätte, kooskõlastasid oma tegevuse Ukraina presidendi Porošenkoga ja seadsid Venemaale edasiste sanktsioonide vältimiseks konkreetsed tingimused.

ÜK järelduste teksti enam väga palju muutusi ei tulnud. Selle nn tavaosadeks on Euroopa semester, järjekordse tsükli kiretu kokkuvõtmine, sise- ja justiitsküsimuste uue strateegilise programmi heakskiit. Seal meil mitu asja, mis sisse saime. Aga seal ka nõue andmekaitseraamistikus juba selle aasta sees kokku leppida – tahaks näha. Edasi kliima- ja energiaosa, kus tegelikud vaidlused ja otsused tulevad alles oktoobris. Siiski tahtsid mõned ka praeguse raksu teksti veel muuta, Pürenee poolsaare riigid enam rõhutada ühenduste tähtsust ja Višegradi omad õiglast koormusejagamist kliimaeesmärkide täitmisel. Lisaks tervitati LT liitumist euroalaga 2015 algusest ja Albaaniale kandidaatriigi staatuse andmist. Mõlema üle ka meil väga hea meel.

Strateegiliste prioriteetide paberi üle kuulas ÜK eesistuja Van Rompuy Ypres´s väga liigutava I Maailmasõja mälestustseremoonia järel igati tsiviliseeritud lauaringi ära ja suunas paberi šerpade öisele arutelule (ka pärast õige mitut aastat Brüsselis on ikka pisut kummaline saada kutset koosolekule, mille algusajaks märgitud 00.00). Ja seda hoolimata sellest, et needsamad šerpad olid kaks õhtut tagasi selle paberiga põhjalikult tööd teinud. Nüüd aga mängiti kesköö ja kella 3 vahel maha suurepäraselt orkestreeritud etendus, mille lühikokkuvõte võiks olla: UK sai DE tugeval toetusel juurde neile vajaliku ja IT, hoolimata FR küllalt soliidsest toetusest, ei saanud. Teksti kirjutati sisse lause, et meie liidus on erinevaid integratsiooni ja koostöö astmeid. See on ju faktiliselt  õige lause, aga ikkagi tuhmistab oluliselt kroonijuveeli sära, kõigis lepingutes sisaldunud sätet, mille kohaselt on ühiseks eesmärgiks üha tihedam liit. See on umbes nagu turismibrošüüris kuulutada, et eesti rahva jaoks ülevaim üritus on laulupidu … kuigi kõik eestlased ei pea viisi ega jorise isegi kaasa.

Lisaks on järelduste tekstis COM presidendi kandidaadi nimetamise juures (punkt 27) viide UK poolt tõstetud probleemidele. IT peaminister  Renzi oli pärast oma partei suuredu 25.05 EP valimistel tõstnud jõuliselt esile SGP paindlikkuse teema. Lihtsustatult öeldes on küsimus võimalusest teatavaid riiklikke investeeringuid eelarvedefitsiidist maha arvata. See võimalus on teoreetiliselt ka praegu olemas ja selle kasutamine sõltub peamiselt COM tõlgendusest, kes pakti täitmist hindab. Reede öösel siis naaklesime tubli tunnikese selle üle, kas reeglites ettenähtud paindlikust kasutada “best” või “full“-kombel, kas “peaks” või “võiks” kasutada ja kas sellekohases lauses peab eespool olema paindlikkuse või seniste reeglite mainimine. Lõpuks jäi “best” kasutamine, tugev viide senistele reeglitele ning COM tõlgendusõigusele;  ja nii oli IT eesistumise esimene lipuprojekt läbi enne kui eesistumine alata sai. Eks paistab nüüd, kuidas peaministerRenzi seda kodus müüb. Oleks tore, kui saaks müüdud, sest ühe (suure) LR avalikkuse rahulolu küdemine pole kellelegi hea.

Esimest korda toimus ÜKl hääletus, COM presidendi kandidaadi üle. Häältelugemine EL NKs toimub keerulise valemi järgi, suurematel rohkem, väiksematel vähem hääli. Igatahes oli selge, et piisavalt vastuhääli Jean-Claude Junckeri kandidatuurile ei tule ja eesistuja Van Rompuy sai rahulikult küsida kes on poolt, kes vastu. Mitte ei pidanud hakkama mängima mänge a la Kes kohe üldse selle lahendusega elada ei saa vms. 2 LR oli vastu, 26 poolt. Iseenesest on kogu EL ajaloos liigutud suurema enamushääletuse suunas, ses mõttes pole selles hääletuses midagi nii erilist. Teiselt poolt on alati kindlam tulla ruumist välja ja öelda, et oleme täiesti ühtsed. Seda eriti isikuotsuste puhul. Eks saab näha, mis mõjud sellel hääletuel edaspidi olema saavad. ÜK andis ka summutatult urisedes välja mitte väga looritatud ähvarduse, et järgmiseks korraks veel vaadatakse seda nn Spitzenkandidat-protsessi. Mis iganes, aga praegu peaks jällegi kogu EP olema institutsionaalselt täidetud rasvase rahuloluga ja Junckeri nimetamisprotsess peaks edenema sujuvalt, kui just midagi erakorralist ei juhtu.

Midagi erakorralist juhtus aga järelduste Ukraina osa arutelul. Esimene aruteluring teksti üle toimus Coreperis 25.06 õhtul. Saime mitmes kohas teksti tugevamaks, aga kõige tundlikumat, sanktsioonide osa, keeldus Van Rompuy kabinet kuidagigi konkreetsemaks tegemast, edasi arendamast. Isegi üks 23.06 FAC mikroskoopiline täiendus läks välja. Siiski andis õrna hoiatuse DE, kes tegi ettepaneku hästi pisut tugevamaks sõnastuseks, mis aga ei lennanud seegi. Seda suurem imestus oli kõigil näha, kuidas 27.06, pärast lepingute allkirjastamist, seisavad koridoris Van Rompuy, Porošenko,  Hollande ja Merkel ning draftivad konkreetselt, pastakad käes, järelduste teksti. Veel enam, kui aruteluring ÜKs läbi sai, käidi teksti veel ukrainlastega kooskõlastamas ja lisati nende soovil veel üks lause. Kogenumad EE diplomaadid küll ei mäleta, et 1990ndatel oleks näiteks NATO tippkohtumiste meid puudutavaid sõnastusi meiega niimoodi kooskõlastatud. Usun, et see Ukraina juhtkonna kaasamise fakt ja pilt on isegi kõnekam sõnum kui järelduste tekst ise. Mis on ka kaunis karm. Esimest korda esitab EL Venemaale konkreetsed sammud konkreetse tähtajaga (30.06-ks) – kindlate piiripunktide üleandmine ukrainlastele, OSCE kontrollimehhanism sisseseadmine piiril, kõigi pantvangide vabastamine ja sisuliste läbirääkimiste alustamine Porošenko rahuplaani elluviimise kohta.  NK hindab nende sammude elluviimist ja teeb vajadusel vajalikud sammud (see on viide sanktsioonide 2. faasi, viisakeeldude ja varade külmutamise nimekirja pikendamisele, seda saavad teha ka välisministrid). ÜK aga on igal ajal valmis edasiste tõsiste sanktsioonide arutamiseks kokku tulema. See viimane ähvardus muutub selgemaks, kui teada, et uus ÜK toimub juba 16.07 õhtul, pärast kandidaat Junckeri eeldatavat kinnitamist EP, arutatakse teisi ametissenimetamisi.

Pole vist vaja lisada, et ÜK koridorides reageeriti ülalkirjeldatud stseenidele erinevalt. Oli nii neid, kes hõiskasid, et ammu oli aeg karmimaks minna, oli neid, kelle meelest on ettevaamatu hakata tingimusi seada, kui pole päriselt kindel, et ähvardusi ka ellu suudetakse viia (pole saladus, et majandussanktsioonide üle ei valitse LR vahel kaugeltki üksmeelt) ja oli muidugi ka neid, kes pidasid valeks EL tegevuse nii tihedat koordineerimist ukrainlastega. Selle viimase kohta tuleb küll nentida, et meeldib või ei meeldi, see kriis, mille akuutse faasi tekitas ju sellesama assotsiatsioonilepe allkirjastamata jätmine eelmise presidendi poolt, on EL-i ja Ukrainat omavahel lähendanud hoopis uuel ja tihedal viisil. Kui kellegi meelest EL ei peaks Venemaa ja Ukraina tülis poolt valima, siis sellest viimatinimetatud faktist ei saa enam üle ega ümber. See tähendab, seni, kuni Ukraina, tema juhtkond, assotsiatsioonilepet jõustavad, seda järgivad ja euroopalikke reforme teevad.

Järgmine peatus juba 16.07, mil arutusel muud ametissenimetamised ja kõik muudki ette tulevad asjad (vt üle-eelmine lõik).

24.06.2014

GAC Luksemburgis, asendasin ministrit. Ilma suurema jututa kiideti heaks EL merejulgeoleku strateegia (GR eesistuja prioriteet) ja Aadria-Joonia strateegia. Mäletatavasti oli Läänemere strateegia esimene makroregionaalne strateegia, nüüdseks on lisandunud samasugused tegevuskavad Doonau piirkonna kohta, tegeldakse Musta mere ja Alpi regiooniga. Pisut pikemalt võeti sõna Albaania kandidaadistaatuse üle. Otsus oli küll sisuliselt selge, kuid päris paljud LR pidid kodupubliku jaoks tõstma immigratsiooni-, korruptsiooni ja kuritegevusega võitlemise küsimusi. Teised, ka EE, siis tasakaalustasid sõnumit laienemispoliitika usaldusväärsuse rõhutamisega. Otsus tehtud sai, 27.06 ÜK koputab ära ja üks kandidaatriik juures. See ei tähenda ju iseeenesest peatset liitumist, aga teatav verstapost EL poole liikumisel ikka.

ÜK järelduste uut versiooni draftiti suhteliselt loiult. Coreperis pisut kirgi tekitanud EMU tuleviku lõigu (vt Gondori kroonika 18.06.2014) oli Van Rompuy üldse kustutanud. Mõned LR võitlesid ka täna kliima-energiavõitlust, meie oleme pannud oma panuse sellele, et tõsine debatt ja tegelikud otsused tulevad oktoobri ÜKl. Milleks tuleb muidugi ka korralikult valmistuda, tõsi. Sise- ja justiitsküsimuste nn Stokholmi jätkuprogrammi sõnastusse oli EE ettepanekul lisatud viide IT-innovatsioonide tähtsuse kohta. Kui sellele lisada juba esimesse varianti sisse saadud Tallinna eu-LISA agentuuri nimeline mainimine, siis ei saa jätta kviteerimata teatavat töövõitu. Muide LV tahab 2015, oma eesistumise ajal, pühendada ühe ÜK digitaalse siseturu teemadele. On olnud tore saada neid selles järjekindlalt toetada. Ukraina-Venemaa teemat täna rohkem ei puudutatud. Assotsiatsioonilepete ja kaubanduslepete allkirjastamine 3 idapartneriga on ise juba väga suur asi ja sanktsioonidega edasiliikumine sõltub vahepealsetest sündmustest nii EL-is (arutelud USA-ga täies hoos) kui muidugi Venemaal ja Ukrainas.

Lõuna ajal tavapärane videosild ÜK eesistuja Van Rompuyga. LRdele on laiali saadetud nn prioriteetidepaber, alus järgmise 5 aasta COM tegevusprogrammile. Muidugi ei saa 4-leheküljeline paber olla põhjalik tegevuskava, pigem strateegiliste suuniste või isegi hinnangute kokkuvõte. Tuleb tunnistada, et esimene versioon sellest oli kaunis tasapaks. Van Rompuy on aga väga huvitatud, et see ilma suurema naaklemiseta 26.06 ÜKl heaks kiidetaks. Selleks peavad täna õhtul kogunevad šerpad väga kõvasti tööd tegema. Ja seepärast oli ka Van Rompuy juba praegu kaunis vastutulelik, lubades pardale võtta ettepanekud laienemise mainimisest, EL-NATO koostööst, külmutatud konfliktidega tegelemisest EL idanaabruses, Euroopa2020 strateegiast ja muustki. Ka nõustus ta, et üldosas peaks rääkima rohkem sellest, mida saab ja peab tegema EL tasandil. Õige, sest esitatud paber, ilmse vastutulekuna UKle ja ehk veel mõnele sarnaselt tundvale LRle, rääkis peamiselt sellest, mida kõike tuleb eelistatavalt teha LR tasandil. Ütlesin, et EE jaoks on kõige olulisem saada üldossa sisse geopoliitika tagasitulek kui üks peamistest väljakutsetest EL-ile lähiaastail. Väljakutsete nimekiri, mis algab tööpuuduse ja ebavõrdsuse kasvuga, kuid ei maini julgeolekukeskkonna muutust, ei saa olla ammendav.

23.06.2014

FAC põhiteemaks taas Ukraina. Kohal, väga erandlikult, ka Ukraina uus välisminister Klimkin. Põhiliselt tutvustas ta president Porošenko rahuplaani, aga andis võimaluse kuulda-küsida, kuidas ukrainlased ise näevad vabakaubandusleppe esialgset jõustamist ja EL-Ukraina-Venemaa konsultatsioone selle leppe üle. Esimeses liiguvad ukrainlased plaani järgi, 01.11-ks, mil lõppeb praegu EL poolt antud soodus kaubandusrežiim, peab leppe ratifitseerimine Ukraina parlamendis tehtud olema. Teise asjaga on ukrainlased nüüd nõusse jäänud (ja ei maksa arvata, et ilma mõne suure EL LR surveta), aga need konsultatsioonid ei saa muidugi muuta leppe sisu ega ka esialgse kohaldamise tempot. Seda toetame ka meie, ja ega keegi ei saagi siin teha rohkem kui see, millega ukrainlased ise nõus on.

FAC otsustas vabakaubandusleppe allkirjastada, see toimub 27.06 ÜK äärel. Lisaks keelustati nende Krimmi kaupade import EL-i, mille kohta pole Ukraina valitsuse sertifikaati. Viisavabaduse tegevuskava esimene faas kuulutati edukalt lõppenuks ja kiideti heaks teise faasi käivitamine. Otsustati käivitada CSDP missioon Ukraina tsiviiljulgeolekusektori reformi toetuseks.

Järelduste poliitilise osa põhivaidlused käisid sanktsioonide üle. Lõpuks lepiti teksti mikroskoopilise muutmisega, öeldi, et COM ja EEAS on teinud tööd majandussanktsioonide üle (seni öeldud, et töö käib), nii et uusi piiravaid meetmeid saab rakendada, kui sündmused seda nõuavad. Kardan küll, et välisministrid ei andnud oma valitsusjuhtidele 27.06 aruteluks piisavat hinnangut, kas sanktsioone pigem raknedada või mitte. Aga pealike eest ei saagi nende tööd päriselt ära teha. Ka täna oli arutelul kaks leeri: ühed, kelle meelest on Venemaa siiski mingeid samme nagu teinud ja praegu tuleb anda Porošenko rahuplaani toetavaid ja Venet sellega siduma suunavaid sõnumeid, ning teine, kelle meelest venelastega suheldes on igati mõistlik näidata nii piitsa kui ka präänikut.  On ütlematagi selge, et EE kuulub teise leeri, ja et me tahaksime ka tulevase CSFP kõrge esindajana näha inimest, kes mõistab, et venelastega suheldes ongi selline lähenemine tulemuslikuim. Eurooplastega suheldes muidugi mitte ja oma enesekeskses vaates kipubki EL hindama teisi iseenda järgi.

Järeldustes sisalduvad ka muud olulised elemendid, peamisena rahuplaani toetus, nõue Venemaale, et see kasutaks oma mõju separatistide tagasitõmbamiseks, nõue piiri kontrollimiseks ja Föderatsiooninõukogu loa tagasivõtmine, mis lubab presidendil kasutada sõjaväge Ukraina territooriumil. Lisaks Krimmi annekteerimise mittetunnustamine. Hakkavad (järjekindla töö tulemusel) välja kujunema need EL poliitilise retoorika põhielemendid, mida sel teemal ikka ja jälle korratakse ja mida, kord sisse läinuid ja üle korratuid, on üha raskem edasistest tekstidest välja saada. Nii seda pika vinnaga protsessi tulebki ajada. Ah jaa, varasemates arutelufaasides püüdsid mõned LR sisse saada Vene Kiievi-saatkonna vastu toimepandud aktsioonide hukkamõistmist. Jäi siiski välja, Ukraina politsei ju lahendas olukorra, mis pealegi üheski faasis polnud kaugeltki nii massiivne kui 2007 EE Moskva saatkonna ahistamine.

21.06.2014

COM presidendi Barroso visiit Eestisse. Kohtumine 3 Balti riigi peaministriga, e-Eesti tutvustus ja kultuuriprogramm – külaskäik Arvo Pärdi juurde ja Jaan Elkeni näitusele. Enne veel 3 peaministri omavaheline kohtumine, allkirjastati kiri COMle regionaalsete energiaprojektide tähtsusest ja deklaratsioon, mis pitseeris 18.06 Rail Balticu rakkerühma töö kauaoodatud tulemuse ehk kokkuleppe ühisfirma loomiseks ja fikseeris LTle vajaliku Vilniuse ühendamise raudteega hilisemas faasis. Oleme graafikus, et CEF esimesse vooru oma taotlus sisse anda. Barroso andis üle 20.06 COM heakskiidu saanud partnerluslepped, mis võimaldavad – peatse rakendusprogrammide viimistlemise järel – hakata 3 riigil praeguse MFF tõukefondide raha kasutama. Balti peaministrid käisid igaüks üle oma mantra neile oluliste projektide kohta, aga Barroso ei saanud kommenteerida konkreetseid ettevalmistusfaasis asju.

Muidugi räägiti Vene-Ukraina kriisist, Barroso tutvustas COM tehtud eeltööd kolmanda faasi ehk majandussanktsioonide kallal ja pressikonverentsil küsiti ainult selle kohta. Peaministrid väljendasid valmidust kolmanda faasiga edasi liikuda, kui Venemaa ei de-eskaleeri olukorda. Barroso kinnitas, et see otsus tuleb teha LR poolt, aga pidi ka Eesti ajakirjanikele meelde tuletama, et kõige olulisem on EL ühtsus ja et tuleb tingmata vältida olukorda, kus osa LR nõuab häälekalt sanktsioone ja siis ei peaks teiste vastuseisu tõttu otsust ikkagi tulema – EL lõhede väljapaistmine ei oleks Euroopa huvides. Aga selge on, et 23.06 FACil tuleb sel teemal tõsine arutelu, ja vahepeal jõuab Ida-Ukrainas ja Venemaal veel palju muutuda.

Päevateemal ehk ametissenimetamiste üle toimusid pikad informeeritud spekulatsioonid. On selge, et EP valimistel väga edukalt esinenud IT valitsus nõuab häälekalt nn endale kuuluvat, mingit tippametikohta. Samas, väide nagu lõunapoolsed poleks nagu midagi “saanud”, pole õige, kuna EKP president Draghi on itaallane ja tundub, et ES rahandusminister De Guindos võiks saada eurorühma presidendiks (EL-is on tõesti palju presidente). Meie ajasime oma, et üks tippkohtadest peaks minema inimesele, kes mõistab kontinendi idaosa julgeolekuprobleeme (loe: idaeurooplasele). Barroso sõidab hommikul edasi Kopenhaagenisse kohtuma kõigis spekulatsioonides figureeriva DK sotsiaaldemokraadist peaministri Thorning-Schmidtiga. Tänaste uudiste kohaselt toetavad ka sotsiaaldemokraatidest riigijuhid konservatiivide esikandidaati Junckerit COM presidendiks.

Ühesõnaga, visiit läks ilusti, kaasa arvatud õhtune Saksa-Gaana jalgpallimäng, mille viigiline tulemus Barrosole kui portugallasele igati sobis.

18.06.2014

TervepäevaCoreper. 23.06 FAC ettevalmistamisel peateema muidugi jälle Ukraina (ehkki Lähis-Idas, Süürias, Iraagis läheb asi ka hullemaks ja neist räägitakse esmaspäeval ka). Saavutasime praktikas üksmeele kõige olulisemas küsimuses ehk Ukraina-EL vahelise ulatusliku vabakaubandusleppe allkirjastamise juriidilise lahenduse üle, ehkki ühel LR on veel reservatsioon. Allkirjastamine saab siis toimuda 27.06 ÜK ajal koos assotsiatsioonilepete ja samalaadsete kaubanduslepete allkirjastamisega Moldova ning Gruusiaga. COM tutvustas põhjalikult nende lepete mõju üle käidud ja käidavaid kõnelusi Venemaaga. Sisuliselt seal probleeme peaaegu pole, aga poliitiliselt need lepped Moskvale ei meeldi ja seda kuuleme, kardetavasti tunneme veel mõnd aega. Mis kõnelused aga iganes ei toimu, peamine on – lepete sisu puutumatuse kõrval –  Ukraina, Moldova ja Gruusia endi osalus ja omalus seal. Periood lepete allkirjastamise ja esialgse kohaldamise vahel saab tõenäoliselt olema äärmiselt pingeline. Seda peavad kajastama ka 23.06 FAC järeldused, kus muu hulgas tuleb välisministritel anda hinnang, kas Venemaa on olukorda eskaleerinud või de-eskaleerinud – tõenäoliselt väga keeruline arutelu, kuna esimene peaks tähendama ka nn kolmanda faasi, majandussanktsioonide kehtestamist. Nagu ÜK eesistuja Van Rompuy kabinetiülem meile selgeks tegi, ootab Van Rompuy seda hinnangut just välisministritelt, et siis 27.06 saaksid peaministrid-presidendid teha otsuse sanktsioonide käivitamise kohta. Minu kogemuse järgi tahavad välisministrid selle otsuse aga veeretada oma ülemuste kaela. Tuleb keeruline nädal ka selles mõttes.

20.06 ECOFINi ettevalmistuste alt on hea uudis ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse lõpetamine 6 LR suhtes – see tähendab, et AT, CZ, DK, NL, SK ja BE eelarvepuudujääk on langetatud alla 3%. Euroalal üldse on puudujääk vähenenud 2009-2013 rohkem kui 2 korda, umbes 2,5% peale. See on tegelikult väga suur saavutus. Rahapesu vastu võitlemise direktiiv sai heakskiidu, ja saame halastuse pärast tõmmata eesriide selle stseeni ette. See on üks seadus, mis saab EPs EE poolt vaadates vist vaid kehvemaks minna.

ÜK ettevalmistuse muud osad. Sise- ja justiitsasjade nn Stokholmi jätkuprogramm on põhimõtteliselt paigas, mõni detail veel ehk muutub. Paksu verd tekitanud, inimeste vaba liikumise küsimus on piisava delikaatsusega käsitletud. EE tegi kaks parandusettepanekut, ühe IT-lahenduste parema kasutamise kohta (ehkki juba järelduste eelnõu märkis meie eeltöö tulemusena ära Tallinnas asuva eu-LISA agentuuri rolli) ja teise haldusotsuste ülepiiri tunnustamise vajaduse kohta. Riigipõhised soovitused tunduvad sel aastal hõlpsamalt minevat kui eelmistel kordadel, siin tüli ette näha ei ole. Kliima ja energia all märkisin ära meie põhimure, et juba lepitud ja alustatud energiajulgeolekuprojektid ei oleks otseselt osa kliimaeesmärkide koormajagamisest, ehk teisisõnu, et meile (see kehtib ka muude Balti riikide kohta) me endi rahaga kosja ei tuldaks – teie juba need asjad saite ja kõik. Aga kuna selle kohta tulevad otsused alles oktoobris, siis oli täna ja on järgmise nädala debatt suhteliselt loid. Suurim uudis muude küsimuste alt oli Van Rompuy kabinetiülema teade, et palju vaidlusi tekitanud lepinguliste suhete ja vastavate solidaarsusmehhanismide asi jääb tema järeltulijale ja COM järgmisele presidendile. Õige ka, kuna seda ajas lõpus tõesti DE üksi. See aga ei tähenda, et EMU tulevik nüüd kindel on, kardetavasti tuleb nende küsimuste juurde ikkagi lähiaastail tagasi pöörduda, ja siis kahetsedes, et seda ei tehtud paraneva majandusolukorra tingimustes, nagu praegu kõigest hoolimata siiski on. ÜK põhiteemast ehk ametissenimetamistest niipalju, et järgmise 5 aasta poliitiliste prioriteetide kokkuleppimiseks kutsutakse 24.06 õhtuks kokku kõik šerpad, kes peavad töötama niikaua, kui tekst kokku lepitud. Palju õnne. Need prioriteedid pannakse siis COM presidendi kandidaadile pidulikult kaasa ja saadetakse ja EP poole teele. Ka talle võib sel puhul juba ette õnne soovida.

Pisut üllatavalt tekkis pikem arutelu Albaaniale kandidaadistaatuse andmise üle. COM soovitus see staatus anda (mis ei tähenda läbirääkimiste algust ega, taevas hoia, sissesaamist). Aga nagu praegusel ajal ikka, iga järgmise riigi iga järgmine samm EL suunas tehakse LR poolt vaevalisemaks. Lõpuks saime siiski niikaugele, et suure tõenäosusega saab 24.06 GAC heaks kiita ja 27.06 ÜK Albaania kandidaadistaatuse siiski kinnitada. Aga enne veel üks Coreperi arutelu, 23.06 õhtupoolikul.

16.06.2014

Lõuna Põhja- ja Balti kolleegidega (ka EL-i mittekuuluvate Norra ja Islandiga). Ajastule iseloomulik spekuleerimine ametissenimetamiste üle, üldine arusaam, et Juncker saab COM presidendiks, aga erinavd arusaamad, kas juba järgmise nädala ÜKl otsustatakse ära kogu pakett või siiski mitte – juriidiliselt ju nagu ei peaks. Poliitikas siiski läheb tavaliselt nii, et ilma tervikpildita kokkulepet ei sünni, kõik elemendid peavad laual olema. Seega on oodata ka ÜK eesistuja, CFSP kõrge esindaja, eurorühma (alalise?) presidendi, kindlasti ka mõne võtmevoliniku koha jaotamist. Pikk murelik mõttevahetus ka Ukraina-Vene teemadel. Lähinädalatel on parim, mis juhtuda saab, assotsiatsioonilepete allkirjastamine Ukraina, Gruusia ja Moldovaga… ja sellenigi tuleb veel jõuda. Pärast allkirjastamist 27.06 tuleb esialgne rakendamine. Ukrainal ja Gruusial tuleb selleks lepe oma parlamendis ratifitseerida (ei tohiks olla probleem), Moldova puhul piisab valitsuse kirjast.

Pärastlõunal kohtusin COM presidendi kabinetis eelseisva Tallinna-visiidi asjus. Sõnumid-ootused selged – ÜKP vahendite kasutamiseks vajaliku partnerlusleppe loodetav heakskiitmine COM kirjaliku menetlusega, tähtaeg 20.06. Regionaalsed projektid (näiteks Rail Baltic). Eelseisev ÜK – ametissenimetamised, aga kindlasti ka energiajulgeolek. Ja muidugi Venemaa-Ukraina temaatika. Lisaks suvise Eesti kultuuralised võimalused.

11.06.2014

Hommikukohv EE MEPidega, kes Brüsselis – 6-st 4 pluss üks lahkuva koosseisu saadik. Komisjonivaliku soovid on esitatud igati mõistlikult, vastavalt varemräägitule (vt Gondori kroonika 26.05.2014). Kas nii ka saama saab, eks näis.

Nagu karta, on parlamendi suured fraktsioonid, värvist sõltumata, nn Spitzenkandidat´ide meetodi ja seega ka konservatiivide kandidaadi Junckeri taga. Tegelevad agaralt tema/järgmise COM poliitiliste prioriteetide kokkupanemisega – sama teevad ju ka LR valitsused (EE oma paberi ÜK eesistuja Van Rompuy kabinetile esitanud), teevad COM agarad ametnikud, teevad mõttekojad, kes kõik veel. Tundub, et mõistlik olekski, kui Euroopa konservatiivide ühendus EPP oma järgmise nädalal mõttetalgutel PTs kaasaks ka Van Rompuy, lahkuva COM presidendi Barroso, konservatiivseid peaministreid ja teeks korraliku, realistliku programmi, mis siis alguses Junckerile ja pärast EPle antaks võtta või jätta. Põhiprobleem praegu ongi Euroopa tasandi erakondade ja nende juhtide (kes ju väga tihti oma LRs valitsusjuhid) ebapiisav seotus nende erakonnakaaslastega EPs. Ja needsamad peaministrid, kes praegu räägivad, et ei-ei, ÜK ju pole seda Spitzenkandidat´ide meetodit heaks kiitnud, käisid ju enamasti ikkagi oma parteigrupi kongressil ja kiitsid oma tippkandidaaadi ikkagi heaks. Asugu omaenda eri rollide vahel sünergiat tekitama, nagu öeldakse bürokraatlikus kõnepruugis.

Poolpäevane Coreper käsitles alul Ukraina assotsiatsioonileppe kaubandusosa allkirjastamist. Seal on juriidilisi probleeme sise-ja justiitsosa pärast, kuna selle alaga pole kõik EL LR liitunud. Vast saab sellega järgmisel nädalal ühele poole. Aga taas tõsteti kaubanduslepete (ka Moldova ja Gruusia assotsiatsioonilepped on plaanis 27.06 allkirjastada), nende esialgse rakendamise ja Venemaa võimalike vastusammude problemaatikat. Õnneks kerkis kohe tugev rühm LR, kelle meelest praegu selle protsessi lõpuleviimine on puhtalt EL usutavuse küsimus – me oleme öelnud, et esiteks, oleme valmis siis, kui Ukraina on valmis ja teiseks, et kellelgi kolmandaga neid leppeid ei kooskõlastata. Infot vahetada võib ja selle vastu, et mõned LR selle vajadust rõhutavad, pole mõtet sõdida. Aga ka EEAS ja COM esindajad ütlesid täna selgelt, et see infovahetus ei saa kuidagi viia Venemaa rahuloluni nende lepetega, järelikult tuleb nad (Euroopa kombe kohaselt viisakalt) ära kuulata, oma faktid esitada ja siis oma plaani järgi edasi minna. Järgmisel nädalal tulevad Coreperis loodetavasti otsused allkirjastamise ja esialgse rakendamise kohta nagu meie plaan olnud.

Juuni ÜK juhiste arutelu oli tavapärasest ehk loium, kuna esiteks kõige põletavamat küsimust ehk ametissenimetamisi ei saanud täna veel arutada, teiseks kuna sise- ja justiitsküsimuste nn Stokholmi programmi jätku on juba õige palju arutatud ja kolmandaks, kuna kliima- ja energia väga keerulise teema päris arutelu ja otsustamine tuleb alles oktoobris. Viimase all rõhutasid paljud, ka EE, et juunis peaks põhitähelepanu olema energiajulgeolekul ja selle teema projektidel (meie jaoks kõik meie ja Balti nn energiasaare ühendamise asjad). Sise-justiitsplokis nimetasin taas sisejulgeoleku ala IT-lahenduste (Tallinna) kontsentreerimise vajadust ja haldusotsuste vastastikust tunnustamist, lisaks Euroopa ühtne müügiõigus (mis, kui üldse, siis tuleb vaid e-kaubanduse peale. Aga tulgu sinnagi). Lisaks 3 idapartneriga lepingute allkirjastamine (vt eelmine lõik), LT euroalaga liitumise tervitamine ja Albaaniale kandidaatriigi staatuse omistamine – polekski nii vähe, kui kõik see õnnestuks ära teha. Praegu lootust igatahes on.

08.06.2014

Soovitan lugeda idanaabruse asjadega väga hästi kursis oleva analüütiku Popescu blogisissekannet Ukraina olukorrast praegu, kus kriisi akuutne faas on kestnud üle 3 kuu. Popescu põhijäreldus on, et Ukraina on osutunud palju vintskemaks, kui oli kardetud (või loodetud). Riik on püsinud välissurve all koos (kui Krimmi, mis võeti otse relvaga ära, mitte arvestada). Lahkulöömist toetab ka  idas ja lõunas väike vähemus, uus president Porošenko sai valimistel selge enamuse kõigis piirkondades. Relvastatud mäss Luganski ja Donetski oblastis pole maha surutud, kuid tema levik on piiratud.

Ukraina edasise sisemise arengu võtmeküsimus on, kas suudetakse loobuda senisest oligarhidel ja nende huvide balanseerimisel püsivast mudelist. Porošenko on ise oligarh, mitu oligarhi on nimetatud rahutute oblastite kuberneriks, mitmed on, rohkem või vähem avalikult uut võimu või vähemalt Ukraina ühtsust toetanud. Selles on nii ohte kui võimalusi – kui needsamad oligarhid olukorra rahunedes tulevad Kiievi valitsuselt nii-ütelda tasu küsima, on asjad halvad. Popescu aga näitab, et peaminister Jatsenjuki valitsus on lühikese ajaga suutnud korda ajada nii mõnegi asja, mis aastaid tegemata. Lisaks saab kasutada Lääne doonorite poolt nõutavat karmi tingimuslikkust, et oligarhide võimutsemist tagasi suruda.

Aga muidugi peab kõigepealt leidma lahenduse relvastatud, Moskva toetatud separatistide sõjategevusele. Kuna Ukraina sõjavägi ei saa suurelt pommitada oma linnu, kus elavad nende oma kaaskodanikud, eeldab sõjategevuse lõpp Moskva toetuse lõppemist. Seda võib Kreml Popescu meelest siduda kas Ukraina soometamise või bosniastamise nõudmisega – neutraalsuse sunni või/ja väga ulatusliku föderaliseerimise sunniga. Kumbki pole Popescu kinnitusel võimalik, seda nii konkreetse geopoliitilise olukorra kui ka Ukraina juhtkonna poliitilise mänguruumi ahtuse tõttu. Seega, kardab Popescu, püüab Moskva muuta Donetski ja Luganski oblastit millegi Transnistria taoliseks. Aga isegi kui need piirkonnad päriselt kaotataks, võib see muuta ukrainlaste Lääne orientatsiooni veelgi tugevamaks. Nagu on juhtunud Moldova ja Gruusiaga. Popescu lõpetab oma loo nii: Ukraina on vastu kõiki ootusi püsima jäänud, nüüd tuleb riik üles ehitada.

05.-06.06.2014

JHA Luksemburgis. Sise- ja justiitsasjade nn Stokholmi programmi tuleviku käsitlemine oli ses mõttes pisut kummaline, et arutelu aluseks oli PRES paber, mis võttis kokku COM vastavate teatiste alusel toimunud diskussioonid NK töögruppides. Protsess päädib aga juuni ÜK järeldustega, mille mustandit veel pole. Ministrid avaldasidki selle ühe halvasti varjatud pahameelt ja mõttevahetus jäi deklaratiivseks, eriti neile, kes seda juba töögruppides ja Coreperis kuulnud. Sisulisematest asjadest kembeldi solidaarsuse tähenduse üle põgenike küsimuses – kas rahalisest abist, nõust ja EL agentuuride aktsioonidest Vahemereäärsetele LRdele piisab või peab ikkagi olema ka mingi proportsionaalne põgenike vastuvõtmise kohustus? EE on seni olnud esimese seisukoha (minu maitse järgi liigagi) tugev toetaja ja eilse põhjal veel positsiooni muutma ei pea. Meeldiv oli, et inimeste vaba liikumise teema käsitlemisel oli mitu LR, sealhulgas UK, varasemast vähem emotsionaalsed ega nõudnud nii häälekalt EL-tasandi lahendusi. Õige, sest sotsiaalsüsteemi kuritarvitused, korrakaitse jne, need asjad, mis kodanikke häirivad, nendega tegelemine on pea 100%-liselt LR endi kompetentsis. Pisut paradoksaalne ongi olnud kuulda just UKd, kes alati kõige täpsemalt EL ja LR vahelist pädevustejaotust jälgib, ses asjas Brüsseli nõu ja abi järele hüüdmas.

Justiitsosas lepiti kõigepealt kokku maksejõuetusmenetluse määrus. Teoreetiliselt – või algse õilsa idee kohaselt – peaks see muutma piiriülesed maksejõuetusmenetlused lihtsamaks ja kiiremaks. Võidaksid nii võlausaldajad kui võlgnikud. Paraku läks eelnõu menetlemise käigus nii keeruliseks, et meie ekspertide hinnagul see praktikas vaevalt töötab või rakendatav on.

Andmekaitses on võimalik raporteerida esimese suure peatüki kokkuleppimisest. See puudutab rahvusvahelist andmevahetust, see tähendab, pandi paika reeglid, millele peab vastama kolmandas riigis asuv osapool selleks, et EL kodanike andmeid talle saaks esitada. See peatükk moodustab küll umbes 1/5 kogu paketi mahust, nii et mu IT kolleegi hiljutisele lausele, et tahaks kogu asja aasta lõpuks kokku leppida, vastasime siira küsimusega: Mis aasta?

Euroopa prokuröri ameti moodustamisel liigutakse tõenäoliselt tõhustatud koostöö mudeli poole. 2013 andsid LR parlamendid sellele eelnõule nn kollase kaardi, COM esitas eelnõu siiski uuesti ja nüüd edenetakse sellega isegi üllatavalt ladusalt. EE seisukohad on hästi kirjas sellest justiitsministeeriumi pressiteates.