28.04.2014

Lihavõttenädal läbi ja läbi sai ka Genfi 17.04 kõneluste järgselt mingigi tulemuse lootmise faas. Tänane erakorraline Coreper oli olukorrahinnangus täiesti üksmeelne: Olukord Ida-Ukrainas on läinud veel hullemaks ja Venemaa pole teinud ühtki positiivset sammu. Järeldus: lisasime 15 nime sanktsioonide nimekirja, mis saavad avalikuks homme. Nende hulgas pole paraku Vene kõrgeima võimuladviku liikmeid, erinevalt USA täna avalikustatud uute sanktsioonide nimekirjast. Aga toon Coreperis on muutunud, 30.04 arutame järgmisi nimesid ja ma ei välista, et nende hulgas on juba ka juriidilisi isikuid. Ka ei välistanud suur hulk LR täna sanktsioonide õigusliku aluse modifitseerimist nii, et nimekirja saaks lisada ka otse juriidilisi isikuid. COM saab ülehomseks valmis Krimmi ebaseadusliku anneksiooni mittetunnustamispoliitika paberi, loodetavasti saame seda kohe ka arutada. Nn 3. faasi sanktsioonide ehk majanduskoostöö peatamise analüüs on COMl pooleli, aga selle nädala lõpuks ehk saab seegi valmis. Oluline on näidata, et protsess liigub. Aeglasemalt ja vähem jõuliselt, kui meie ja mitmed muud tahaksid, aga liigub. Tõenäoliselt kutsutakse 02.05 või 05.05 kokku ka erakorraline FAC.

Õhtupoolikul käisin kolmel seltskondlikul üritusel, jälle peab kiitma diplomaadi glamuurset elu… tegelikult aga koosolekuvaba õhtut, mis sellist kõrvalekaldumist töödistsipliiinist võimaldas. NL riigipüha vastuvõtt, MT kaasaegse kunsti näituse avamine ning ajakirja Economist Brüsseli korrespondendi La Guardia eurokriisi-raamatu esitlus ja tema järeltulija tutvustus.

14.04.2014

FAC ainsaks sisuliseks aruteluteemaks Ukraina. Täielik lauaring, järelduste draftimine. Paraku ei suutnud FAC vajaliku konkreetsusega nimetada ega anda hinnangut Venemaa osalusele praegustes rahutustes Ida-Ukrainas. Paljud välisministrid ütlesid küll ära, et muster on täpselt sama, mis mõned nädalad tagasi Krimmis – eraldusmärkideta sõjaväelased, kes ilmse plaani järgi objekte üle võtavad. Enim, mis suudeti, oli soov, et Venemaa ütleks nendest aktsioonidest lahti (repudiate). Põhjendus, mida pehme sõnastuse kaitseks toodi, oli soov mitte kahjustada 17.04 otsekui toimuma pidavaid kõnelusi Ukraina, Venemaa, USA ja EL osalusel. Vaatame, kas need tegelikkuses üldse aset leidma saavad.

Pisut edasiviivama poole pealt otsustati, et sanktsioonide nn 2. faasis täiendatakse olemasolevat nimekirja. Täiendamine ei pruugi piirduda üksikisikutega nagu seni, seda väljendati ühemõtteliselt. Otsustati ette valmistama hakata CSDP missiooni. Pikem arutelu peeti vastuse üle Putini kirjale Ukraina gaasitransiidist sõltuvatele LRle. Samal teemal toimus täna telefonikonverents COM juhtimisel kõigi LR energeetikadirektorite vahel ja homme jätkatakse ministrite tasandil. EL vastab kirjale ühiselt (meie soov ja soovitus oli ka kaasata EL-i mittekuuluvad adressaadid, ja ka Ukraina – see oleks päris hea ühtsuse väljendus, kuid praktikas vaevalt tehtav) ja pärast põhjalikke arutelusid. Me valime ise vormi, viisi ja tempo.

 

Varem heakskiidetud kujul nimetati, et COM valmistab ette sanktsioonide 3. faasi, väljendati toetust Moldovale ja Gruusiale ning et Krimmi mittetunnustamispoliitika ettepanek COM poolt on kohe-kohe valmis (COM peakski selle homme heaks kiitma või teadmiseks võtma, igatahes: LRdele esitama). Lõpuks, mitte päris tähtsuseta on fakt, et täna kiideti formaalselt heaks autonoomsed kaubandusmeetmed Ukrainale, tollide kaotamine või oluline vähendamine laiadele kaubagruppidele. See kõik siiski on napivõitu lohutus selle eest, et  Venemaa aktsioone ei suudetud õige nimega nimetada.

13.04.2014

Soovitan soojalt lugeda mõttekoja ECFR kahe tippanalüütiku Leonardi ja Torreblanca klaaripilgulist ülevaadet euroskeptiliste jõudude tõusust EP lähenevate valimiste kontekstis. Sisaldab õpetlikku nii üle-euroopalistele erakondadele kui ka traditsioonilistele peavooluparteidele LRdes.

Esiteks, euroskeptilisus (siin defineeritud kui vastuseis üha tihedamale liidule ja soov EL-ilt pädevusi LRdele tagasi tuua) pole enam mõne üksiku paremäärmusliku liikumise leib. Lisandunud on mõõdukamal paremal tiival asetsejaid nagu Soomlaste partei FIs, DK Rahvapartei, lisandunud on peavoolukonservatiive UKst ja PLst, ja ka poliitilise skaala vasakul serval kõõlujaid GRst, DEst, NLst. On varemgi märgatud, et kriisijärgses EL-is on ühendus, ütleme, Brüssel, parim peksukott kõigile, kes senist korda, eliiti, peavoolu tümitada tahavad.

Teiseks, need jõud saavad tuge sestsamast Brüsseli-väsimusest, mis on kasvanud kogu EL-is. EL toetus on praegu 31%, vastuolijaid on 58%. Eelmiste EP valimiste ajal olid need numbrid vastavalt 48 ja 36%. Lääne pool kehtib reegel, et mida suuremates majandusraskustes riik olnud, seda eurovastasem on seal rahvas. See on loogiline, kuna EL legitiimsus tänapäeva Euroopas tuleneb peamiselt sellest, kuidas ta inimeste elu nähtavamalt paremaks teeb, ja mitte enam sellest, kuidas ta rahu hoiab. Sõjast on liiga palju aega möödas. Saame näha, kas praegused Ukraina sündmused tekitavad uut ohutunnet. Igatahes, mida väiksem on usaldus EL vastu, seda suurem euroskeptikute kandepind – igati loogiline. Leonard ja Torreblanca prognoosivad uude EP koosseisu 178-198 EL peavoolu vastustavat MEP – kokku järgmises parlamendis teatavasti 751 liiget. Jah, see võib ju tunduda mugava enamusena peavoolule, EL toetajate, üha tihedama liidu pooldajatele. Kuid siin kummitab üks oht, mida nähtud ka mitmes LRs eriti viimase majanduskriisi ajal. Nimelt sunnib selline olukord peavooluparteisid koonduma keskele kaitsepositsiooni, nende omavahelised erinevused – näiteks sotsiaaldemokraatide ja konservatiivide vahel – vähenevad, inimeste silmis sulavad nad kokku ja poliitiline debatt kahaneb, õheneb veelgi. Kuna nn suure koalitsiooni parteid peavad peamiselt õigustama oma tsentristlikku, mõistlikku liini populistlike rünnakute vastu.

Brüsseli otsusetegemise kontekstis ei pruugi see esmapilgul tingimata nii halb olla kui rahvusriigis. Koalitsiooni-opositsiooni EPs nagunii pole, ja teiste institutsioonide poolt vaadates polekski ehk paha, kui parlament tegeleks Euroopa idee kaitsmisega natuke rohkem ja enda võimu kasvatamisega natuke vähem kui seni. Kardan aga, et selline lootus on naiivne. Nagu Leonard ja Torreblanca ennustavad, võib euromeelsete parteide reaktsioon skeptilisuse tõusule olla hoopis (nagu ka mitmes LRs juhtunud, lähim näide FI) katse enda poliitikaid, retoorikat kuidagi nn uue trendi järgi mugandada. Sellise stsenaariumi korral häda kõigile, kes tahaksid tihedamat lõimumist, vajaminevate asjade – siseturg ja euroala valitsemine tulevad esimesena meelde – ärategemist. Autorid soovitavad arusaadavalt vastupidist reaktsiooni – elavamat poliitilist debatti, ka keeruliste teemade esiletoomist, loosungitest kaugemale minekut. Euroskeptikute bluffi pole tegelikult nii ületamatult raske paljastada. Kas peavooluparteid kriisist räsitud ühiskondades seda ette julgevad võtta, selles tuleb paraku kahelda. Tippkandidaatide, COM presidendi kandidaatide väljatoomine debati elavdamise vahendina suurte üle-euroopaliste erakondade poolt pole igatahes soovitud tulemust andnud.

09.04.2014

TervepäevaCoreperi esimene lauaring peeti siseküsimuste Stokholmi programmi jätkamise üle. Siseasjades on viimastel aastatel jõudsalt edenetud, seadusi vastu võetud ja täna kordusidki märksõnad rakendama, tõhustama, ellu viima. Ja enamasti nimetati ka mõni endale oluline lisa-asi. EE puhul olid selleks e-piirid ja Tallinnas asuvast eu-LISA agentuurist siseturvalisuse IT-lahenduste kompetentsikeskuse kujundamine, mis osutaks teenust ka teistele selle ala agentuuridele ja institutsioonidele. Juunis arutab programmi JHA ja seejärel kinnitab ÜK.

Lõuna Balti kolleegidega. Käisime läbi meie riikide positsiooni Brüsselis, Ukraina kriisi taustal, mõtlesime, mis me tugevused ja nõrkused praegu ja otsustasime teha mõned ettepanekud oma pealinnadele, nii EL Vene-poliitika kui piirkonna ühisprojektide üle. Ning töötada tihedasti koos. MFF üle toimis see koostöö hästi ja kas on nii, et raha pärast sai koos ponnistada, julgeoleku pärast ei saa?!

Teine lauaring 14.04 FAC üle, teemaks muidugi Ukraina ja Venemaa. COM moodustas täna 30-liikmelise Ukraina-rakkerühma, juhiks kogenud kaubandusläbirääkija Balas. Töö käib ka sanktsioonide 3. faasi ja Krimmi annekteerimise mittetunnustuspoliitika kallal. Loodetavasti saab COM 14.04 välisministritele juba midagi konkreetsemat rääkida, muidu kardetavasti kurjad nad. LR meelsus on aga selge, Vene poolt olukorra de-eskaleerimist ei paista, hoopis vastupidi, kui Ida-Ukrainas toimuvat vaadata. Küllap jõuab enne esmaspäeva veel mitu asja muutuda ja ka PSC ning Coreper kokku tulla.

08.04.2014

Viimase kahe nädala jooksul on minuga pikka neljasilmakohtumist soovinud Austraalia, Uus-Meremaa ja Jaapani saadik. Kõigil teemaks Ukraina-Vene ja kõigil kolm asja: esiteks rääkida, kuidas nende riik on samuti kohaldanud sanktsioone Vene ja Ukraina kodanikele, teiseks anda sõnum: ka nende maailmanurk vajab tugevat EL, tema tugevat kohalolekut ning kolmandaks kuulata EE kui Venemaa naaberriigi vaadet praegusele kriisile.

Esimene asi toob meelde USA 2008. aasta presidendikandidaadi McCaini idee demokraatlike maade liidust, idee, mille just välispoliitika eksperdid alla tulistasid. Praegu aga paistab tõesti nii, et resoluutse vastuse Venemaa agressioonile on andnud just kõige pikema demokraatliku traditsiooniga maad – peale EL, USA ja nimetatute veel Kanada, Norra, Island jm. Nii et mingi mõttekaasluse asi siin ikkagi on. Teine, EL kohalolek on mitmetahulisem. Kõik 3 alguses nimetatud riiki peavad vabakaubandusläbirääkimisi USA-ga Vaikse ookeani partnerluse TPP raames. Jaapan ja Austraalia peavad kõnelusi ja Uus-Meremaa on teatanud oma soovist sõlmida samasugune leping ka EL-iga. Kuna EL-USA vabakaubandusleping TTIP hõlmab poolt maailmakaubanduse mahust, siis on arusaadav teiste soov enda leping kiiresti tehtud saada, kuna TTIP seab globaalsed kaubandusstandardid aastakümneteks, vähemalt on tal selleks potentsiaali. Ja lõpuks, kõigil 3 nimetatud riigil on lähemate naabrite hulgas potentsiaalselt ebastabiilseid või potentsiaalselt enda ümber ebastabiilsust tekitavaid riike nagu – erinevatel põhjustel – Hiina, Filipiinid, Indoneesia jm. EL-i vajatakse maailmas ka stabiilsuse allikana. Ainus, mis ma selle peale öelda sain, oli, et Ukraina kriisist välja tulnuna on EL kindlasti palju enesekindlam, sõna heas mõttes.

06.04.2014

Suhetest EPga, täpsemalt, Lissaboni lepingu kehtimise ajal juurdunud seadusandlikust protsessist saab põhjalikult lugeda EUobserveri artiklist. Olen varemgi kirjutanud, kuipalju lisaprobleeme ja paksu verd tekitab ja lisaaega nõuab fakt, et EL-is ei tehta seadusi nii, nagu tavaliselt demokraatlikus riigis.  Algatusõigus on vaid COMl, seejärel eelnõuga tööle hakkav NK peab ennast kõige tähtsamaks, nn omaniku esindajaks ja edasi EPsse jõudes soovitakse, et parlament teksti enam-vähem esitatud kujul heaks kiidaks. Viimase frustratsiooni on kerge ette kujutada ja nii käivitubki läbirääkimiste faas 3 EL institutsiooni vahel, kus tõsise töö kõrval on dramaatikat, jonni, prestiižiajamist kaugelt rohkem kui asi väärt ja Euroopale hea oleks.

Mul endal pole neil nn triloogidel (niinimetatud, sest lepingutest seda sõna ei leia, tegu on mitteametlike kõnelustega) osalemise kogemust. NKd esindab seal PRES, kes äärmisel juhul võtab kaasa järgmise eesistuja, et jätta muljet, et ta pole huvitatud kokkuleppest iga hinna eest – kui mõistlikule kompromissile ei jõua, läheb asi järgmisele üle. Kolleegid, kes seal käinud, ei hoia üldiselt värvidega kokku. Selge, et diplomaatidele, kes esindavad NKd, pole selline seaduseelnõu iga koma üle kemplemine ja prestiiži ajamine nii loomuomane kui poliitikutele, kes EP poolt osalevad – viimastele on aga just see sool leival. Lisafaktor on see, et MEP jaoks on konkreetne triloog, eelnõu, üks ja ainus, mis tal käsil. Coreperi eesistuja käib 6 kuu jooksul läbi kümneid faile. Võitlus on seega ebavõrdne ja nii teeb EP tasa oma puudulikud mõjutusvõimalused varasemas faasis. COM võib aga valida, kas mängib poliitilist täidesaatvat asutust või teeb apoliitilise ametnikkonna näo.

Kas see triloogide praktika on teinud EL seadusandlikust protsessist demokraatlikuma? Vist mitte. Kui läbipaistvust pidada üheks olulisimaks näitajaks demokraatlikkuse hindamisel, siis mitteametlik protsess, suletud uste taga pole teps mitte läbipaistev. Samas, tegelikud läbirääkimised peavad alati kuskil ilma kaamerateta toimuma, ja kui triloogid avada, leitakse mõni uus töövorm. Tuleb loota seda, et kui suureneb EP valimiste osalusprotsent ja seega MEPide legitiimsus, siis väheneb ka nende vajadus koledal kombel seista oma prestiiži eest ja nõuda muudatusi muudatuste endi pärast. Samas, põhikonstellatsioon, mida avalõigus kirjeldasin, ei muutu. Teine asi, mis üha enam – jälle  mitteametlikult – toimub, on EP võtmetegijate varasem kaasamine. Aga (t)öötunde tuleb lugemata hulgal triloogidele kulutada kõigil järgmistel PRESl, ka meil 2018. Praeguse seisuga pole me selleks üldse valmis ja on juba selge, et parlamendisuhetest kujuneb meie eesistumise üks raskemaid asju.

03.04.2014

Eile ja täna peaminister Rõivas Brüsselis. EL-Aafrika tippkohtumise äärtel 6 kahepoolset kohtumist, millest üks poegis ka diplomaatiliste suhete kehtestamise Kesk-Aafrika Vabariigiga. See on ajakohane, kui järgmisel nädalal siirdub EL sõjaline missioon sellesse riiki. Aga peaministri suuremaks eesmärgiks EL poolel olid tutvumiskohtumised COM presidendi Barroso ja ÜK eesistuja Van Rompuyga. Mõlemal käsitleti 4 peamist valdkonda.

Esiteks Ukraina ja Venemaa asjad. COM tuleb ülejärgmisel nädalal välja oma ettepanekutega nn 3. faasi sanktsioonideks ehk koostöö peatamiseks Venemaaga suurtes majandusvaldkondades. Loomulikult on nende kehtestamine tegelikkuses väga keeruline, kuna see lööb (isegi ilma Vene-poolsete võimalike vastusammudeta) kõvasti ka LR majanduse pihta. Samas, kui tahad rahu, valmistu sõjaks, seda teati juba antiikajal. Järgmiseks faasiks on igatahes tark hästi valmistunud olla. Osa sellest tegevusest on ka Krimmi annekteerimise mittetunnustamine koos tagajärgedega.

Teiseks EE asjad, valitsuse eelarvepoliitika jätkumine, tõukefondide kasutamise partnerlusleppe kiire allkirjastamine veel selle COM mandaadi ajal jne. Mõlemad vestluskaaslased küsisid ka, kuidas EE ennast praeguses julgeolekuolukorras tunneb ja mida arvab asjast meie venekeelne vähemus. Hea, et küsitakse – viisakas klubis võib teinekord minna nii, et teist klubiliiget ei taheta tülitada arvatavalt ebamugavate küsimustega ja siis võivad mõned olulised asjad rääkimata jääda. Nüüd igatahes sai EL institutsioonide juhte põhjalikult valgustada asjadest, mis praegu nagunii paljude meeles.

Kolmandaks energiajulgeolek ja piirkondlikud taristuprojektid. Piirkonna vedelgaasiterminal ja Rail Baltic peavad, lihtsalt peavad saama CEF esimesest pakkumisringist finantseeringu, juba 2014 sügisel. Uue peaministri tutvumisvisiitidel FI, LV, LT kolleegide juurde on need esmatähtsusega teemad. Kui piirkonna riigid praegu ka ei suuda nendes (energia)julgeolekule olulistes projektides üksmeelt saavutada, siis on meil raske Brüsselis usutavalt selgitada, et kuulge, saate aru, julgeolekuolukord Euroopas on muutunud, ja meie piirkonnas veel eriti. Kuuldavasti on meist lõuna pool ka mingit suhtumise kerget muutust täheldatud, eks järgmisel nädalal kuuleme lähemalt.

Neljandaks selle hooaja Brüsseli kuum teema ehk ametissenimetamised, EL institutsioonide jõuvahekorrad ja -tasakaal. Palju uut ei kuulnud, 25.05 on EP valimised ja kaks päeva hiljem koguneb ÜK selle tulemusi ja järelmeid arutama. Seal ka esimene ja viimane võimalus COM presidendi kandidaadile mingit poliitikaprioriteetide platvormi kaasa pakkida. Peaminister ütles EE väikesed soovid klaarilt maha: siseturg, sealhulgas teenuste oma, digitaalne siseturg, energia ja ühendused.

Ametlik pressiteade peaministri käigust siin.